 Vikerkaar nr 7-8/2010
Johannes Barbarus
Multiplitseerit poeet 2
Hallo, Euroopa, hallo!
Mina
astun teise riiki kaudu värsside ukse,
mulle
vastu kajab luuletaji südame tukse:
Hallo, luulevennad, hallo!
Hallo,
Jules Romains, Cocteau,
Aragon,
Delteil, Soupault,
Paul
Morand, Reverdy, Ivan Goll!
Ruum on võidet: vahemaa – mõni toll!
Hallo,
Marinetti, Palazzeschi, Govoni
Folgore,
Soffici! Pean kõvendama tooni:
pea
Aasia piiril – Šeršenevič, Majakovsky,
Andrei
Bjelõi, Jesseenin (†), Ehrenburg & Šklovsky!
Hallo, Werfel, hallo, Becher, hallo,
Benn!
Iga
pää täis elektrit – antenn.
Hallo,
Rodker, hallo, Aldington, Flint,
pilvepaberil
elektroone tint!
Hallo, Hellens, Paul Neuhuys, hallo!
Toreadoorid
lapsest saadik – emapiimas:
luulepikadoorid
– de Torre, Jimenez, Rivas!
Härg-Euroopa,
vaata ette: areen
küllalt
nõrgunud verest, su een!
Hallo, Minulescu, Wierzynsky, hallo!
Mičič,
Crnjansky, Březina, Bezruc & Barta,
luuleväega
ühes – pole midagi karta.
Hallo, luulevennad, hallo!
Vaatke,
korstnate suits tõuseb üles,
meie mõtted aga vajuvad alla.
Meie
värsid kandvad Jeesuseid süles,
palmioksad – all värsijala talla.
Käivad
ridade rööpail ideed,
mõtted juhit meie kosmilisi radu.
Äkselt
puhkevad ajun orkideed,
südamöön: meteoriitide sadu.
Hallo, luulevennad, hallo!
Pole
kungi poeete nii palju
kui Euroopan. Vahemaa meie lühinegu!
Teile
kõigile hüüd minu valju:
“kõigi maade luuletajad, ühinegu!”
Hallo,
teie sääl! Mina madalan siin.
Euroopa segi – Soodom, Gomorra.
Hallo,
meie vahel pidev südamete liin:
kaose jumal lõi, meie loome korra.
Hallo, Paneuroopa, hallo!
1926
|