Vikerkaar 10-11 2014

Luule

Hans Magnus  Enzensberger
Titanicu uppumine
Saksa keelest tõlkinud Maarja Kangro

(:)kivisildnik
(:)tule tagasi rostovi lihunik; (:)sõja ja muusika autoriteet; (:)1001 kurge; (:)lõbus sõda baltikumis comin soon; (:)vale tõuseb üle kuuselatvade; (:)mis värvi on vanadus; (:)lääne-eesti surnute raamat; (:)tore nali küll; (:)et ellu jääda; (:)kuu paistab

Tõnis Vilu
*kui palju muinasjutte…; *nii palju…; *poest koju…; *ja mis siis…; *plaadilt üürgas…; *vanamees viskas…; *karavan oli…; *nad ütlesid…; *ja kui karavan…; *sel gloobusel…;

Jürgen Rooste
Ookean; Nulla dies sine linea

Proosa

Jüri Kolk
Ta teab, mis ma tegin mullu suvel
Mul on siiani raske seda lugu jutustada. Kõik algas iseenesest kenasti. Läksime kuuekesi Ville bangalosse üksikul saarel Soome lahes. Plaan oli suurepäraselt aega veeta ja meil olid tehtud korralikud ettevalmistused – igas toas oli telekas, katusel satipann, varutud tohutu virn Blu-ray plaate ning isegi teatud ports DVD-sid. Meil olid kaasas mõned toredad arvutimängud, aga ka Wii, tavalised mängukaardid ja tennisereketid. Meil oli kelder täis alkoholi. Me ootasime erakordselt lõbusat ja seksiküllast puhkust – samasugust, nagu meie noored elud olid siiani olnud, aga täiesti ilma väliste segajateta. Me sõitsime sinna Ville isa kaatriga ja meid, nagu juba öeldud, oli kuus – kolm noort naist ja kolm meest. Villega oli kaasas tema kallim Helena, Per oli kaasa kutsunud Laura ja mina olin Ritaga – nagu juba terve aasta. Me kõik teadsime, et Per võib hakata nii Ritale kui Helenale külge lööma, aga ei pidanud seda kuigi oluliseks. Hakkab, siis hakkab.

Mikk Pärnits
Külmad on nende nimed
Külmad on nende nimed, nende nimed teadmata ja teevad su katki kui sa kuuleksid. Neil härmatis hinge asemel, nad ei saa aru, pole vaja ka. Nad skaalalt väljas, pole isegi me vastandid. Lõpmata kõrgemal või madalamal meist siis, meid ei lahuta mitte määramatu sügavik vaid nad ise ongi Sügavik. Luuravad elu ümber, tahavad katki teha ja vaadat’ mis välla pudeneb. Keha ja hingega. A hingest kergesti kinni ei saa. Keha võtavad nagu nuusata, kui sul pragu seess.

Jan Kaus
Elupäästja

Katrin Maimik
Sünnipäevalaps; Naljakas naine
Esialgu sõitsin temast mööda. Siis hakkas südametunnistus piinama ja pöörasin otsa ringi. Panin ohutuled peale, ütlesin lapsele, et kohe tulen tagasi, lähen vaid vaatan, mis onul viga on. Mees lamas kõhuli kraavis ja püüdis end kuidagi püsti ajada, aga asjata. Kukkus uuesti.

“Kas sul on kõik korras?”

Mees pobises midagi omaette ja üritas taas püsti tõusta. Ei midagi. Läksin lähemale.

“Kas sul on abi vaja?”

“Ma pean Tartusse minema.”

“Mis sa siin kraavis siis teed?”

“Ma ei saa seda püksilukku enam kinni.”

Triin Soomets
Hea ja kurja jutte

Artiklid

Lauri Mälksoo
Rahvusvahelise õiguse muutuv kaleidoskoop ja Eesti
2014. aastal näib rahvusvaheline kord olevat tõsiselt liigestest lahti. Sõda Venemaa osalusel Ukrainas, pidevad konfliktid ja islamifundamentalismi tõus Lähis-Idas, pinged Hiina, Jaapani, Vietnami jt vahel Hiinaga piirnevates meredes annavad märku sellest, et miski ei püsi rahvusvahelistes suhetes paigal; panta rhei. Mitte ilmaasjata pole Euroopa juhtivad riigitegelased, nagu Angela Merkel, hakanud rääkima Christopher Clarki Esimese maailmasõja algust lahti harutavast ajalooraamatust, mis hoiatavalt näitab, kuidas Euroopa riigid konfliktsuse nivoo eskaleerudes “uneskõndijatena” kollektiivselt suurde ilmasõtta libisesid.

Hent Kalmo
Utoopiline Eesti
Ajamärkide tõlgendajale peab paratamatult tunduma, et see kõik on kord juba olnud. Tõepoolest, kas pole hämmastav sarnasus praeguse ja 1930. aastatel kogetud jõupoliitika naasmise vahel? Pilved pole veel nii tumedad, uut ilmasõda veel ei ennustata – selle eest alles hoiatatakse –, vaimselt on Euroopat aga tabanud samasugune ärkamise ja illusioonide purunemise tunne. Külma sõja järgsed kuulutused, nagu oleks geopoliitika end lõplikult ammendanud, paistavad nüüd naeruväärsena. Et “palja jõupoliitika küünilised arvestused enam ei maksa”, seda võidi öelda 1992. aastal, kuid mitte enam.

Kaarel Piirimäe
Lääne liberaalid, rahvuslus ja väikeriigid
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Triinu Pakk

Rein Müllerson
Ukraina: geopoliitika õigus-ja moraalikeele rüüs
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Marek Laane
Ühiskonnateaduste uurimismeetodid erinevad mitmeti loodusteaduste omadest. Siiski oleks soovitatav, lausa vajalikki, et esimesed üritaksid viimaste meetodeid jäljendada vähemalt ühes olulises aspektis. Alati tuleks püüda astuda võimalikult kaugele aktivisti seisukohast ja võimalikult lähedale erapooletu uurija omale. Võib-olla leidub keemikuid, kel on oma lemmikmolekul või -molekulid, mida nad pelgalt ei uuri, vaid mille huve, heaolu ja tähtsust nad üritavad esile tõsta teiste molekulide arvel? Olen vestelnud sellest oma loodusteadlastest kolleegidega ja see paistab olevat pigem suur erand. Ühiskonnateadustes aga on erand pigem vastupidine.

Eiki Berg
Sõjalaadsed sündmused ja neist õõnsalt vastu kõmisev rahvusvaheline kord
Seoses Krimmi annekteerimisega ja Ukraina kriisi eskaleerumisega on päevakorda kerkinud kaks suuremat sorti küsimust. Esiteks, kuivõrd on nende “sõjalaadsete” sündmuste näol tegemist rahvusvahelise korra murenemisega ning kindaheitega rahu, moraali ja õig(l)ust jutlustavale hegemoonile? Teiseks, mis jääb alles valitseva hegemooni ühest sõjalisest alustoest ning kollektiivkaitse klauslist ehk NATO aluslepingu viiendast artiklist ja vajalikest turvalisuse tagatistest? Seda olukorras, kus “sõjalisel rünnakul” ühe või teise liikmesriigi vastu ei pruugi olla ühest tähendust ja eeltoodust tulenevaid tagajärgi agressori suhtes?

René Värk
Venemaa sõjaline sekkumine Ukrainas

Jüri Saar
Neobellum või džihaad?

Kadri Liik
Moskva tõde ja Euroopa õigus
Kes võinuks arvata, et 2014. aasta lõpuks saab küsimus idapartnerite tulevikust sisuliselt Euroopa julgeolekukorra kõige olulisemaks küsimuseks üldse – küsimuseks, mille vastus paneb paika Euroopa julgeolekulise elukorralduse kõik olulisemad aluspõhimõtted. Kas Euroopa riikidel – kaasa arvatud Venemaa ja EL-i vahelisse “halli tsooni” kuuluval kuuel “idapartneril” – on õigus ise oma tuleviku üle otsustada, ise oma valitsusi ning liitlasi valida – nagu välja hõigatud 1990. aasta OSCE Pariisi hartas?

Giorgio Agamben
Suveräänne politsei; Teispool inimõigusi
Itaalia keelest tõlkinud Maarja Kangro

Aken

Andrei Piontkovski
Putin kavatseb võita Neljanda maailmasõja
Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul
Tänu kahe Kremli hääletoru – “liberaal” Sergei Karaganovi ja New Yorgi Hitleri-jüngri Andranik Migranjani – lahkusele on meil nüüd hea ettekujutus “rahupartei” ja “sõjapartei” argumentidest, kes omavahel konkureerivad au pärast kõige oskuslikumalt suudelda armastatud juhi õlakest ja kallutada tema arvamust oma põhimõttelise seisukoha kasuks.
Arutluse all on küsimus, kuidas oleks kõige tõhusam Ukrainat edasi kägistada: majanduslik-diplomaatiliste või avalikult sõjaliste vahenditega. Rahvuslikul liidril tuleb lähimail päevil või isegi tundidel selgusele jõuda ja oma valik langetada.
Raske öelda, on ta selle Vene televisiooni poolt loodava meeletu-meeletu maailma demiurg või ohver, kuid ühitada nende FSB ja GRU kindralite ja polkovnikute hülgamist, keda ta saatis kehastama “meeleheitele viidud Donbassi elanikke”, oma poliitilise ellujäämisega saaks tal olema juba võimatu. Katsed leppida Läänega kokku mingis nägu säilitavas vormelis (Kolesnikovi depešš) on jäänud vastuseta.

Jeffrey Lewis
Poiss ja tema mänguasjad
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga

Kunstilugu

Johannes Saar
Imedemaa kontuurkaardid ehk Alice goes analytical

Vaatenurk

Jaak Tomberg
Keel pärast ilma
Tõnis Vilu, „Ilma“. Tuum, Tallinn, 2014. 60 lk. 7.90 .

Juhan Hellerma
Hõljumine tühiruumis
Carolina Pihelgas, „Kiri kodust“. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2014. 74 lk. 6.15

Berk Vaher
Algallika toidul
Lauri Sommer, „Sealpool sood“. Menu, Tallinn, 2014. 270 lk. 12.75

Kaupo Meiel
Täiuslik nauding, mis ei paku rahuldust
Jan Kaus, „Tallinna kaart“. Miniatuurid. SA Kultuurileht, Tallinn, 2014. (Loomingu Raamatukogu; 2014, nr 20). 50 lk. 2.20

Tõnis Kahu
Fantoomid ja stereotüübid ja sotsioloogia surnud punktid
Subkultuurid. Elustiilide uurimused. Koostanud Airi-Alina Allaste. Tallinna Ülikooli Kirjastus. Tallinn, 2013. (Acta Universitatis Tallinnensis. Socialia, 1736–941X). 396 lk. 19.89

 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon