Tekste tsüklist “Luuletaja sõjaväes”

Andrus Kasemaa

Õhtune riviloendus

Seisame kaua riviplatsil,
ühel vennal viskas pildi tasku
ja ta viidi laatsaretti
Ma magasin rivis püstijalu
ja kuulasin õhtutuule vaikset kahinat
Eesti Vabariigi ja NATO lipus ja siis
millalgi ka muid kauneid
vaikse õhtu hääli, taevas oli hiilgav,
kõrge ja ülev. Siis millalgi ta tuli –
relv kabuuris, kabuur vööl,
jalad harkis, käed selja taga –
patikas juhatab sisse riviloenduse
Mulle patikas meeldib,
sest ta on geenius

Loeng õigusest

Kapi mõõtu kapten loeb
meile karistusseadustikku
…keelatud on teise kallutamine kuritööle,
…abita jätmine…
Väga head seadused, mõtlen ma huviga.
Sellised seadused peaks olema kirjutatud
igaühe südamesse siis me ei vajakski seaduseid
Aga sina, vabariik, kes sa pole enam vaba,
mu keha sa võid saada aga
mu hinge päriselt mitte kunagi

Sõdurikodu

Vaatasin kaevikuid
käed selja taga nagu tuus
Igaüks nagu kunstiteos
Mõnel kitsas, sügav nagu haud –
hüppa vaid sisse
teisel käsipuuga,
mõnel uhke trepiga
Mul on kaminaga, mändide all
hästi lai, sest armastan laiutada

Sõjatund

Meile tehakse selgeks,
kes on meie vaenlane
Loe seda
ridade alt –
Venemaa

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon