Vikerkaar, sisukokkuvõte 12 2014

RAAKREKIV 2014

Sada aastat tagasi avastas Viktor Šklovski, et moodsa kultuuri põhivõtteks ja -mõtteks on kummastamine. Minge ainult tänavale või lööge lahti ajaleht ning jälgige asju justkui esimest korda – lapse, välismaalase või tulnuka silmadega! Kui kummaline, absurdne ja naljakas kõik paistab! Mingi hõimu liikmed sebivad ringi ning toimetavad oma heaolu ja tunnustuse nimel kummalisi rituaale. Ühed vahivad helendavaid laudasid ja teevad näppudega kiireid liigutusi, justkui tapaksid täisid. Aga iga näpuliigutusega tekib lauale hoopis uus putukas juurde. Pärast loevad teised need putukad üle ning teevad kiitvaid või laitvaid häälitsusi. Säärane tegevus ühendab istee hõimu prestiižikat subkultuuri, kes nimetavad end ajakirja Raakrekiv autoriteks ja lugejateks.

Aasta lõpul ajakirja bibliograafiat sirvides on põhjust ümiseda Frank Sinatra häälel “It was a very good year”: ilmus kurjanumber, meesnumber, ürgalgete number ja rahvusvahelise õiguse number, sinna vahele üksiknumbreid, milles jutt käis samuti kunsti, kirjandusloo, poliitika ja demokraatia ümber.

Detsembrinumber seab kõik ilmunu kummastavasse valgusvihku, avaldades Horace Mineri klassikalise antropoloogiaessee akireema rahva keharituaalidest ning Neil B. Thompsoni tagasivaate Akireema mõistatuslikust langusest koos Aet Annisti järelsõnaga.

!IHÜP DIÄH

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon