Hasso Krull

Veel

midagi on veel
midagi on vee peal

üks karvane liblikas
sõrmede vahel

midagi on veel
midagi on vee all

üks teeviit näitab
peaaegu näpuga

midagi on veel
midagi on vee peeglis

millimallikad tulevad
lainete väel mõtlemata

ja siis on tee nagu õhtu
ja siis on uks nagu aed

*
oli see näljane hommik
ja kivide küsimused

oli üks veerev
vesiratas su õlul

nagu oleks paberil
putukate filosoofia

nagu elataks puude all
rahulikult ja õnnelikult

*
veel on midagi olemas
veel on veeleevikesed

sõda on ainult kahvatu mäng
igatsused kahe jalaga taburetid

otsekui lendaks just nüüd keegi
üle meie pea

ja ütleks armastus
on hele puulusikas

fallilised kõrvarõngad
kahisevad lehevärvi tuules

veel on midagi
veel on need veeleevikesed

veelinnud ja veekalad
veeleevikeste vool on veel

*
veel ei saa olla
ei saa ühekorraga olla

pealik ja nõid
muutumine ja liginemine
veealune vaateväli
veepealne lagunemine

saab ühekorraga olla
pilt ja pildi kildude kirjeldus

see on nagu mõttetu maastik
millel ei ole veel pärimust

veel pole olemas
veel pole päriselt olemas

veel ja vee peal
veel ei olegi veel vee peal

*
tule nüüd lähemale
tule nüüd veel lähemale

tule nüüd mulle nii ligi
nagu veel tulla saab

ilma midagi küsimata
liginemine on küsimus

ilma vastust ootamata
vastus on veel tulemata

tule ometi tule ja ikka
tule nagu ikka tullakse veel

tule ja ma annan sulle
miniatuurse nime

pilkupüüdev nagu miniseelik
sinu mininimi

*
tänaval on veel
inimesi

nad annavad märku
et neid on veel

tornid kuhjatakse kokku
kerkib torn

seda pole vaja lammutada
see tuleb asustada

rändrahnud liiguvad siia-sinna
rohelistel radadel

neid radu on veel
isegi tänaval on radu

*
rohi on kasvanud pikemaks
veel veel pikemaks

ta kasvab käigu pealt
otsekui köielkõndija

imelises tasakaalus
aga ikka veel maa peal

kuni ta on sealmaal
kus langeda saab ainult pilvedesse
sealmaa peal sealpilvede peal
on olemine otsekui ootamine

tuleb oodata veel nagu laps
iseendast pikemaks kasvada veel

*
rääkida
ja veel ja veel rääkida

siis olla vait
ja veel ja veel rohkem vait

olge teie ka vait
linnud puude otsas

ja teie puud ja lilled
olge samuti vait

ja kui te ei taha
ei oska vait olla

siis me alles näitame teile
kuidas meie tahame

kuidas meie oskame
rääkida

ja veel ja veel
ja veel rohkem rääkida

*
küll on kuum
küll läheb veel kuumemaks

küll virvendab õhk
küll niriseb mööda selga

higi ja higiga koos
soolane olemine

ainult veel üks päikesekiir
ainult veel üks lonks vett

ja su keha sulab üles
ja valgub mõnusasti klaasi

nagu punane vein
nagu valge vein

küll seda juuakse veel
kui on heldene aeg

*
veel on vaja teha tööd
ja on vaja veel laiselda

on vaja tõestada et on tõsi
ja on tõesti vaja veel valetada

valetage nii palju kui saate
valetage maakera ümmarguseks

ja kui ta siis enam nii
ümmargune ei olegi
valetage ta siis kandiliseks
ja kandke teda lõbusasti turjal

hüpeldes kareldes kekseldes
nii nagu keegi pole keksinud veel

*
kui haav paraneb ise
siis ta on veel noor

kui ta paraneb veel
pole ta enam ise

ritsikate sirinas on kuulda
öölindude laulu

nad laulavad ainult siis
kui keegi ei kuulagi

ja kui hoolega kuulatada
siis nad laulavad veel

kuulsad öölinnud
kelle nime ei teata

*
kes veel tuleb meiega kaasa
kui on nähtamatu õhtu

kui nähtamatu päike loojub
nähtamatu silmapiiri taha
kõigil on nii palju tegemist
et hingatagi ei jõua
ei jõua silmigi sulgeda
ühtki mõtet mõelda ei jõua

ometi on nii palju aega
et kiiret üldse ei ole

kaasa võib tulla igaüks
kes ilma sündida jõuab

kes seni pole veel sündinud
see jõuab sündida veel

sündida isegi mitu korda
ja tulla sündimatagi veel

*
poolviltu valgus tungib aknast
sisse ja tungib autoaknast

sisse ja tungib arvutiaknast
sisse ja kõik on poolviltu valge

sa magad ja muusika mängib
poolvaikselt ja sa magad ja tuul

poolkahiseb okstes ja tänav
poolmüriseb teisel pool

siis veel poolviltu valgust veel
poolkahinat okstes poolmürinat

veel ja juba ongi pool päeva
seal kusagil hommiku pool

*
higi voolab
mööda selgroogu alla

vee peal õitsevad vesiroosid
pilvede pildid on veel

soolane higi magedas vees
inimnahkade kingitus

aga tõmbame selga loomanahad
aga higistame keelega

higistame nii nagu siis
kui heeringas elas kuival maal

kui vesiroosidel olid veel okkad
ja krokodillid haukusid ja ulgusid

*
ämblikud kiiguvad metsas
ja koovad sääsevõrke

mitmekihilised vihmapilved
libisevad üle taeva

kui veel oleks see peenramaa
kui veel oleks see mägimänd

kui veel kallaks vihma
kosena taevatrepist

ja näe juba kallabki juba
on must Buddha üleni märg

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon