Vaatenurk 1986–2006

Adamson, Eva. Rohkem visandite vihik (A. Kivi. Usaldades. Tln., 1986) // 1987, 3, 80.
Adamson, Jaanus. Surm ja fallos (M. Piir. Kuningad. Jaht. Tln., 1993) // 1994, 8, 85; Kas suhu võtta või mitte (J. Ehlvest. Elli lend. LR 1999, nr 9) // 1999, 7, 108; Ideaal ja iha (A. Pilv, K. Tüür. Sündmus. Koht. Tln., 2003) //  2003, 9, 117; Memento mori! (M. Torp-Kõivupuu. Surmakultuuri muutumine ajas. Tln., 2003) // 2004, 1–2, 153; Lugemismärkmeid (V. Vahing. Noor Unt. LR 2003, nr 1–3) // 2004, 10–11, 191; Future is now (J. Tomberg. Ekstrapolatiivne kirjutamine. Trt., 2004) // 2005, 4–5, 179; Vahing, vanamoeline ja tõsimeelne (V. Vahing. Vaimuhaiguse müüt. Trt., 2005) //2006, 1–2, 191.
Adler, Joanna. Surm on igal pool (F. de Sivers. Surra kui oled veel noor. Tln., 1993) // 1994, 1, 84.
Afanasjev, Vahur. Emahundi ajatu ulg (Merca. Hele häärber. Trt., 2005) // 2006, 6, 116.
Aleksejev, Tiit. Veinist ja vintpüssist (I. Hirv. Põuasinine. LR 1996, nr 11) // 1996, 5–6, 170.
Aleksius, Malle. Korrast ja kaosest (T. Raudam. Kirjutab näpuga õhku. Tln., 1986) // 1987, 7, 87.
Allik, Alari. Puude taga on mets (Haruki Murakami. Norra mets. Tln., 2006) // 2006, 10–11, 186.
Allik, Jaak. See kibe sõna – “poliitika” (C. Andersson. Kaksteist aastat poliitikas. LR 2002, nr 18/19) // 2002, 11–12, 147.
Andreas W. Mängurikkuja õhturahu (W. Gombrowicz. Päevaraamat. Tln., 1998) // 1999, 8–9, 162.
Annuk, Eve. Feminismist, Orasest ja natuke ka Ojamaast (L. Ojamaa. Myyrid ja wärawad. LR 1993, nr 13) // 1993, 8, 84; Kui raske on olla ema… (K. Murutar. Mina ise ju! Trt., 1993) // 1994, 4, 87; Kuidas lugeda päevikut (E. Tuglas. Elukiri. Tln., 1993) // 1994, 8, 87; Miks sa kirjutad, Eeva Park? (E. Park. Mees, kes mäletas elevante. Tln., 1994) // 1995, 4, 88; “Kõik, mis kunagi oli” (M. Berg. Mina, moeajakirjanik. Tln., 1996) 1996, 11–12, 165; Naiserootika ärkamine (A. Kivi. Jumalakäpp. Tln., 1996) // 1997, 4–5, 173; Armastuse alkeemia (K. Hellerma. Alkeemia. Tln., 1997) // 1997, 10–11, 177; “Väikeste inimeste” groteskne maailm (R. Liksom. Ühe öö ekstaas. Tln., 1997) // 1998, 3, 90; Kuidas kirjutada tänapäeva “Dekameroni”? (E. Melberg. Üheteistkümnes päev. LR 1998, nr 17–19) // 1998, 12, 87; Naisi nagu ilmasambaid… (Kauksi Ülle. Paat. Trt., 1998) // 1999, 4, 100; Naised maadluse kütkes (A. Ehin. Seljatas sada meest. Tln., 1998) // 1999, 5–6, 183; Äraminevikust äratulevikku (M. Berg. Ära. Tln., 1999) // 2000, 4, 93; Feministliku kunstikriitika esiletulek (Pandora laegas. Tln., 2000) // 2001, 1, 104; Ajakirjandus ja feminism (B. Pilvre. Formaat. Tln., 2002) // 2003, 1–2, 220; Avameelselt vagiinadest (E. Ensler. Vagiina monoloogid. Tln., 2003) // 2003, 7–8, 185; Heiti Talviku legend? (H. Talvik. Legendaarne. Trt., 2004) // 2004, 9, 94; . Ausa kriitiku kimbatused (T. Soomets. Toormaterjal. Tln., 2004) // 2005, 7–8, 182.
Annus, Amar. Orientalisti teekond (H. Udam. Orienditeekond. Trt., 2001) // 2001, 11–12, 137; Leia nende sõnade tõlgendus! (Tooma evangeelium. Tln., 2005; Filippose evangeelium. Tln., 2005) // 2005, 12, 118.
Annus, Epp. Kevadised lumehangealused lilled (V. Vahing. Kaunimad jutud. Trt., 1995) // 1996, 5–6, 172; Undist, Brechtist ja ilmaolust (M. Unt. Brecht ilmub öösel. Tln., 1997) // 1997, 12, 84; Kevade tulekust. Kirjutades juba kirjutatut (E. Tode. Printsess. Tln., 1997) // 1998, 7–8, 183; Otsesõnu (M. Heinsaar. Vanameeste näppaja. Tln., 2001) // 2001, 7, 99; Eesti ime (E. Jansen. Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse. Trt., 2004) // 2005, 1–2, 188; Diplomaat ja mälu: sisseelamised ja väljapoolejäämised (J. Jõerüüt. Diplomaat ja mälu. Tln., 2004) // 2005, 6, 106; Umberto Eco lugejat otsimas (U. Eco. Lector in fabula. Trt., 2005) // 2006, 6, 122; On ja ei ole ka (J. Kaus. Tema. Tln., 2006) // 2006, 9, 113.
Arjakas, Küllo. Kuulijälg Eesti uuema ajaloo kangal (O. Kuuli. Revolutsioon Eestis 1940. Tln., 1980) 1989, 3, 88; Kättesaadav “Kannatuste aasta” (Eesti rahva kannatuste aasta. III tr. Tln., 1995) // 1996, 3, 84.
Arusoo, Margit. Kes keeras kraani lahti? (S. Jakobsdóttir. Pidu ilumüüri ääres. LR 1986, nr 31) // 1987, 3, 81.
Aug, Tiina. Elo Vee paljastamine (E. Vee. Laeka lähedus. Tln., 1993) // 1993, 8, 83.
Barker, Matt. Vangoneni hirmud ja nilbused (V. Vangonen. Ülestõusjad. Tln., 2002) // 2003, 4–5, 193.
Beier, Priidu. Hädas Jaanus Tammega (J. Tamm. Täna. Tln., 1986) // 1987, 12, 88; François Cevert “Kalevi” meistriks. (J. Habicht. Veevalaja. Tln., 1987) // 1988, 8, 86; Androgüüni luule (H. Krull. Pihlakate meri. Tln., 1988) // 1988, 10, 93; Põhjamaa metafüüsiline mees (K. Kesküla. Aeg rannal. Tln., 1988) // 1989, 5, 77; Robinson oma urus (T. Õnnepalu. Sel maal. Tln., 1990) // 1990, 11, 92; Demokraatia nägu (ELA ’88, ’89. Tln., 1991) // 1991, 9, 84; Taarausuliste Salmon Rushdie (S. Kivisildnik. Dawa vita. Tln., 1991) // 1991, 11, 24; Georg Trakl – väike värdjas! (G. Trakl. Luulet. Tln., 1991) // 1992, 9, 89; Kel paremat võimalust pole (T. Trubetsky. Anarhia. Tln., 1994) // 1994, 11, 92; Kolmkümmend päeva koerte paradiisis (M. Mutt. Inglismaa päevik. Tln., 1995) // 1995, 11, 101; Pimedusega löödud (O. Klaassen. “Hüvasti, Insulinde!” Trt., 1996) // 1998, 6, 90; Sõnaristi löödud luuletaja (A. Lintrop. Sõnaristi. Trt., 2000) // 2000, 8–9, 173.
Belials, Veiko. Surnud mehe käsi (I. Asimov. Asum. Tln., 1985; Asum ja Impeerium. Tln., 1989; Teine Asum. Tln., 1996) // 1997, 10–11, 173.
Berg, Maimu, Hölderlin, Ene. Amor intellectualis virium (M. Kõiv, V. Vahing. Endspiel: Laskumine orgu. Tln., 1988) // 1989, 5, 82.
Beyer, Jürgen. Uus vana raamat keskajast (J. Le Goff. Keskaja Euroopa kultuur. Tln., 2000) // 2001, 7, 103; Martin Guerre ei tulnud tagasi üksi (N. Z. Davis. Martin Guerre’i tagasitulek. Tln., 2002) / Saksa k tlk T. Lias // 2002, 8–9, 189.
Bragin, Vladimir. Headuse õppetunnid (В. Распутин. Живи и помни. Tln., 1986) // 1986, 1, 81; Vaimud saavad lihaks (V. Lipatov. Igor Savvovitš. Tln. , 1986) // 1987, 3, 77.
Buracinschi, Boris. Venemaa kui hüljatud armuke (Б. Круминг-Сухарев. Русские в Прибалтике: рубеж ХХI века.. Sankt-Peterburg, 2001) // 2001, 11–12, 172.
Eintalu, Jüri. Metafüüsikal on hämar alus (M. Dummett. Metafüüsika loogiline alus. Trt., 2003) // 2003, 10–11, 183.
Ednat, M. (E. Johannes. Linnud. Tln., 1993) // 1994, 4, 88.
Ehasalu, Tõnu. Natura nihil facit frustra (T. Lindgren. Valgus. Tln., 1991) // 1993, 1, 87.
Ehin, Andres. Koirohust rajatis (M. Kompus. Koirohusein. Tln., 1998) // 1999, 2–3, 160.
Ehlvest, Jüri. Täiuslikult lame (M. Mutt. Üleminekuaeg. Tln., 1995) // 1995, 11, 104; Vaimu tapmine ja viimased rataslaevad (G. García Márquez. Väljakuulutatud mõrva kroonika. LR 1995, 11–12) // 1995, 12, 106; Ära loe lollilt (Ü. Mattheus. Läheb ega peatu. Tln., 1996) // 1997, 6, 94; Ehaviivul roos veel (U. Eco. Roosi nimi. Tln., 1997) // 1998, 4–5, 174.
Eintalu, Jüri. Teaduse filosoofia ja autoriteet (A. F. Chalmers. Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks. Trt., 1998) // 1999, 1, 85; Teadus: kas institutsioonid, kogukonnad või paradigmad? (Th. Kuhn. Teadusrevolutsioonide struktuur. Trt., 2003) // 2004, 1–2, 182.
Epner, Luule. Sillameister Valgemäe (M. Valgemäe. Ikka teatrist mõteldes. Stockholm, 1990) // 1991, 2, 93; (P. Kangur, K. Muru, Ü. Tonts. Väliseesti kirjandus. Tln., 1991) // 1991, 12, 76.
Eslas, Urve. Emmanuel Lévinasi piiripealne vabadus (E. Lévinas. Raske vabadus. Tln., 2004) // 2005, 3, 108.
Fjuk, Ignar. Minu ülevlaul elule (U. Mikk. Eraelust akadeemilise eluni. Tln. , 1986) // 1987, 7, 89.
Funk, Karlo. Üks etnograafide futurism (Waterfowl Way = Vodptitsnaja doroga. Trt., 1995) // 1995, 12, 109; Romaanikarjased ja hingehoid (M. Kundera. Surematus. Tln., 1995) // 1997, 1–2, 170.
Golikov, Jevgeni. Vabaduseteede otsingul (Р. Блюм. Поиски путей к свободе. Tln., 1985) // 1986, 2, 73.
Grabbi, Hellar. Ühe kirjasõpruse tõus ja langus (Akadeemia kirjades. Ants Orase ja Ivar Ivaski kirjavahetus 1957–1981. Trt., 1997) // 1998, 10–11, 178.
Grīnberga, Maima. “Lätis kõik luuletajad on linnud…” (Läti uuema luule valimik. Tln., 1997) // 1998, 3, 92; See alistumatu läti luule (U. Bērziņš. Kahekõne ajaga. Tln., 1998) // 1999, 7, 116.
Grišakova, Marina. Umberto Eco: olemise piire kombates (U. Eco. Eilse päeva saar. Tln., 2003; U. Eco. Baudolino. Tln., 2003) // 2004, 1–2, 172; . “Sokulaul” impeeriumi varemetel (K. Vaginov. Sokulaul. LR 2005,  nr 8–10) // 2005, 10–11, 187.
Gross, Toomas. Mõtiskledes läbi nukrakstegeva maailma (C. Lévi-Strauss. Nukker troopika. Tln., 2001) // 2001, 11–12, 140.
Grabbi, Hellar. Mardi Valgemäe uus teos teatrist ja kirjandusest (M. Valgemäe. Kaugekõne. Tln., 1999) // 2000, 8–9, 162.
Gross, Toomas. Jaan Kaplinski “see ja teine”: antropoloogilisi tähelepanekuid (J. Kaplinski. See ja teine. Trt., 1996) // 1997, 4–5, 154; Kuidas mäletada “katkestatud elu”? (E. Kõresaar. Elu ideoloogiad. Trt., 2005) // 2006, 4–5, 205.
Grünthal, Riho. Erakordselt muretud luuletused (P. Beier. Tulikiri. Tln., 1989) // 1990, 3, 82.
Haavaja, Anna. Naised saunas rääkisid… (Kaksteist eesti kirja. LR 1995, nr 1–2) // 1995, 5–6, 172. Vt ka Väljataga, Ainiki.
Haavaja, Hans. Oodatud pettumuse puhul (Alma mater. Ludi literarii. Trt., 1990) // 1990, 6, 90; Halb nali, sõbrad! (H. Peep. Hajamõtteid huumorist. Tln., 1992) // 1993, 1, 83.
Habicht, Juhan. Autori järelsõna (J. Habicht. Veevalaja. Tln., 1987) // 1988, 8, 88; Eesti romaan – käin kui kurt ja pime (K. Murutar. Abitu. Tln., 1995) // 1996, 1–2, 188; Sauteri uus raamat (J. Kerouac. Teel. Tln., 1996) // 1997, 4–5, 171; Ka ulme on kirjandus (I. Hargla. Nad tulevad täna öösel. Tln., 2000) // 2001, 1, 101.
Hallap, Tiiu. Kus Derrida on? (J. Derrida. Positsioonid. Tln., 1995) // 1995, 9–10, 142; (L. Wittgenstein. Loogilis-filosoofiline traktaat. Trt., 1996) // 1997, 10–11, 168; Ma näen, et ma ei näe (P. Sauter. Luus. Tln., 1997) // 1998, 7–8, 176.
Hansen, Aime. Pealtnägija tunnistus (P. Viires. Tallinna ja Tartu vahel. Tln., 1990) // 1990, 8, 88.
Hargla, Indrek. Luurerüütleid ja ökomärulit (S. Veskimees. Kuu ordu. Trt., 2003) // 2004, 6, 107.
Hartman, Mary. Kes armastab Toomas Raudamit? (E. R. Burroughs, T. Raudam. Tarzani seiklused Tallinnas. Tln., 1991) // 1992, 12, 88; Dolce far niente ehk diskotümpsu sõnameistrilt (E. Vetemaa. Eesti luupainaja-aabits. Tln., 1993) // 1993, 8, 85. Vt ka Hlestakova, Marina; Mikli, Marika.
Hasselblatt, Cornelius. Viivi Luik ja “Seitsmes rahukevad (V. Luik. Seitsmes rahukevad. Tln., 1985) // 1986, 6, 85.
Haug, Toomas. Talvet Eestis (J. Talvet. Ambur ja karje. Tln., 1986) // 1987, 5, 79; Murust ja Puhvlistki (K. Muru. Kodus ja külas. Tln., 1987; H. Puhvel. Kirjandus muutuvas maailmas. Tln., 1987) // 1988, 9, 71; Põgusalt proosast (P. Kangur, K. Muru, Ü. Tonts. Väliseesti kirjandus. Tln., 1991) // 1991, 12, 75; Pagulaskriitika juht (M. Kalda, P. Viires, R. Krusten. Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. Kirjandusteadus. Kriitika. Lastekirjandus. Tln., 1995) // 1996, 3, 94; Paradise lost eesti moodi (A. Kivirähk. Liblikas. Tln., 1999) // 1999, 8–9, 154; Ars longa, vita brevis eesti moodi (A. Kivirähk. Adolf Rühka lühikene elu. Tln., 205) // 2006, 10–11, 170.
Heinapuu, Andres. Taidluseestlus (Põrp! München, 1988) // 1989, 1, 89.
Heinapuu Ott. Kaplinski pajatab ehk mis tal ja Väinämöisel vahet (J. Kaplinski. Kevad kahel rannikul. Tln., 2000) // 2000, 10, 116; Eakas telliskivi metslaste elust (J. G. Frazer. Kuldne oks. Tln., 2001) // 2001, 11–12, 146.
Heinsaar, Mehis. Kruusvalliga rabas (J. Kruusvall. Õhtuvalgus. Tln., 2005) // 2005, 12, 105; Sünge naeru raamat (P. Vallak. Hulgus. Tln., 2005) // 2006, 9, 121.
Hellat, Henn-Kaarel. Vaene Offred! (M. Atwood. Teenijanna lugu. Tln., 1993) // 1993, 11, 87.
Hellerma, Kärt. Larats Kannel. Sovetiaja Jenoveva (T. Teder. Kurat kargas pähe. Tln., 1995) // 1996, 1–2, 184.
Helme, Mart. Jumalikest deemonitest, deemonlikest inimestest ja inimlikest jumalatest (R. K. Narayan. Jumalad, deemonid ja teised. Tln., 1990) // 1990, 10, 89; Igikestev hääl (W. B. Yeats. Luulet. Tln., 1990) // 1991, 5, 89.
Hennoste, Tiit. Kuldpruunide kingapaeltega ingel. Neli fragmenti (M. Vallisoo. Kõnelevad ja lendavad. Tln., 1986) // 1987, 4, 76; Vastupidi, pärikarva (J. Sang. Päripidi, vastukarva. Tln., 1987) // 1988, 2, 87; Isahirm, isaarm (H. Runnel. Kiikajon ja kaalepuu. Tln., 1991) // 1992, 2, 89; Just nii kui enne… (Eesti kirjanduse ajalugu, V k., 2. rmt. Tln., 1991) // 1992, 6, 85; Hirm ja iha (M. Valgemäe. Linn ja teater. Tln., 1995) // 1995, 9–10, 146; Linnar Kaalepi hilispuberteet (L. Priimägi. Kommentaarium. LR 1997, nr 1–3) // 1997, 6, 92; Keskklassi veerukogu (M. Mutt. Muti tabloid. Tln., 1999) // 2000, 4, 91; Elu kahes maailmas (J. Kaplinski. Kevad kahel rannikul. Tln., 2000) // 2000, 10, 117; Lihtsalt seemnepurse (V. Vaher. Surmakuul ja seemnepurse. Tln., 2002) // 2002,  8–9, 173; Vastuhakkamise vaimu kandja viisteist aastat hiljem (M. Hint. Keel on tõde on õige ja vale. Trt., 2002) // 2003, 3, 92.
Herkel, Andres. Konfutsius Eestis (Konfutsius. Vesteid ja vestlusi. Tln., 1988) // 1989, 1, 77; Kuma (O. Mattheus. Kuma. Tln., 1989) // 1989, 11, 95; Marksism ja armastus (E. Fromm. Armastuse kunst. LR 1989, nr 27–28) // 1990, 1, 89; Mõtlemisvõimet on hulkadel vähe (G. Le Bon. Hulkade psühholoogia. LR 1991, nr 11–13) // 1991, 8, 89; Kuldne pall läbi lagipea (H. Wambach. Elu enne elu; R. E. Moody. Elu pärast elu. Tln.., 1993) // 1993, 7, 92; Eesti pole mõttelage (A. Hvostov. Mõtteline Eesti. Tln., 1999) // 1999, 5–6, 174; Maailm on ratsu (J. Lotman. Semiosfäärist. Tln., 1999) // 2000, 1, 92.
Hiedel, Lembe. Täienduseks jaapanlanna jamale (H. Kiik, Väljavõtteid kümnejaolisena kavatsetud faktiromaani toorikust “Jaapanlanna jama”. Vikerkaar 1987, nr 9) // 1988, 9, 73.
Hiio, Toomas. Tallinnast Flensburgi. Vahva Fred Teises maailmasõjas (E. Sanden. Hommikutunnid. Tln., 2001; Näod ja maskid. Tln., 2003) // 2003, 6, 119; John Keegani Teine maailmasõda (J. Keegan. Teine maailmasõda. Tln., 2004) // 2004, 7–8, 220; Head ja halba otsides. Mõtteid “Hääletu alistumise” seest ja ümbert (M. Ilmjärv. Hääletu alistumine. Tln., 2004) // 2004, 12, 127.
Hinrikus, Rutt. Postkolonialistlik kiresaaga (Kauksi Ülle. Paat. Trt., 1998) // 1999, 4, 97.
Hint, Mati. Nurjunud valiku motiiv ja visioonide jutustamine nooremas eesti kirjanduses (R. Tootmaa. Klaverimängupüha. Tln., 1987) // 1988, 3, 83.
Hlestakova, Marina. Maimu Berg – tänapäeva Euroopa kangelanna (M. Berg. Ma armastasin venelast. Tln., 1994) // 1994, 8, 83; Vaba vanamoeline Vint (T. Vint. Kojamehe naine. Tln., 1995) // 1996, 7, 84. Vt ka Hartman, Mary; Mikli, Marika.
Hurt, Aadu. Umbmõtteid revolutsioonilisest Rubenist (A. Ruben. Ajakirjanik. Tln., 1994) // 1995, 1, 94.
Hölderlin, Ene. Lisandeid rahvuslikule kosmopolitismile (Uisge Beatha Club. Viskiklubi aastaraamat 1990. Tallinn-Viljandi, 1991) // 1992, 4, 87. Vt ka Berg, Maimu, Hölderlin, Ene.
Ibrus, Indrek.
Tavamõistuse vastu. Media Studies revisited (P. Bourdieu. Televisioonist. LR 1999, nr 10) // 2000, 2–3, 172.
Ints, Harri. India mütoloogiast ja veidi ka Narayanist selle taustal (R. K. Narayan. Jumalad, deemonid ja teised. Tln., 1990) // 1990, 10, 90; Sealpoolne siinpool ehk see ongi too (Bô Yin Râ. Raamat õnnest. Raamat sealpoolsusest. LR 1991, nr 26) // 1992, 1, 85.
Joons, Sofia. Kauplemisest vaba muusika (J. A. Sloboda. Muusikaline meel – kognitiivne muusikapsühholoogia. Tln., 2000) // 2001, 5–6, 188.
Jääts, Indrek. Lätlaste rahvuslik ajalugu (U. Gērmanis. Läti rahva elurada. Trt., 1995) // 1996, 4, 100.
Kaalep, Ain. Ja läksin oma pildi sisse (H. Hesse. Lõputu unenägu. Tln., 1990) // 1991, 5, 88; See on eriti ehtne Raimond Kaugver (R. Kaugver. Laevad kaotavad tüüri. Tln., 1993) // 1994, 3, 83; Lisandusi Raimond Kolgi biograafiale (O. Kruus. Kirjanik Raimond Kolk. Tln., 1995) // 1996, 3, 88.
Kaalep, Tõnu. Klaasi taga (J. Malin. Mitu ühte. Tln., 1990; J. Malin. Padi südamel. Trt., 1990) // 1991, 4, 92; Pintsaklipsu Herostratos (T. Kallas. Jää hüvasti, mr. Shakespeare. Tln., 1995) // 1995, 8, 77; Metsasanitari nõrkushetk (S. Kivisildnik. Loomade peal katsetatud inimene. Tln., 1997) // 1998, 1–2, 163; Seisab ja ujub (H. Krull, T. Kalve. Kaalud. Tln., 1997) // 1998, 7–8, 185; Kõvad kaaned pehmele sisule (A. Merilai. Merlini aare. Trt., 1998) // 1999, 2–3, 168; Kivirähk: uus huumor väljaspool raame. 9 konspektilõiku “Pagari piparkoogi” taustal (A. Kivirähk. Pagari piparkook. Tln., 1999) // 1999, 10, 104.
Kaevats, Mihkel. UudisHimulike Silmade sissejuhatamine Eesti räppi (Eesti räpptekstide kogumik. Pärnu, 2006) //2006, 6, 113.
Kaevats, Ülo. Evolutsioon ei saa olla õiglane (F. A. Hayek. Hukutav upsakus. Tln., 1997) // 1998, 1–2, 160.
Kahu, Tõnis. Pühast veelgi ebapüham (M. Koski. Beatles: ühe ansambli anatoomia. Tln., 1992) // 1992, 10, 81; Pabermüra (V. Tamme. Tuvi oli tihane. Tln., 1992) // 1993, 2, 83.
Kaints, Holger. “Inimestega”, II? (A. Reinla. Plekk-katus. Tln., 1987) // 1988, 3, 84; “5. 3. 53” ja teised (R. Saluri. Vaikne elu. Tln., 1988) // 1989, 7, 92; Fantasmagooriline
Eesti (H. Nõu. Tiiger, tiiger. Tln., 1990) // 1991, 4, 91.
Kala, Tiina. 295 meest Eesti ajaloost (T. Lukas. Tartu toomhärrad 1224–1558. Trt., 1998) // 1998, 4–5, 169; Pidu ja selle peegeldus (A. Mänd. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350–1550. Tln., 2004) // 2004, 10–11, 206.
Kalda, Maie. Mööda bergmanntorusid Lutsust “Talveni” (Talve. Arnold Karu ümberjutustuse järgi aastast 1950. Trt., 1994) // 1994, 9, 88.
Kaldjärv, Klaarika. Uut ja vana Borgesest (J. L. Borges. Fiktsioonid. Tln., 2000) // 2001, 7, 101.
Kaldmaa, Jüri. Algeline värsistus ja tõdemused triviaalsed taustal mere (T. Tuulik. Talvised mõõnad. Tln., 1990) // 1990, 11, 94; R. R-i kaksikvärsid (R. Rimmel. Usutunnistus. Tln., 1990) // 1991, 4, 94.
Kalkun, Andreas. Rahvast autoriks (M. Kukka. Hällülaul. Obinitsa, 2004) // 2005, 7–8, 177.
Kall, Toomas. Mis oleks, kui Oravat ei oleks? (A. Kivirähk. Ivan Orava mälestused ehk minevik kui helesinised mäed. Tln., 1995) // 1995, 5–6, 163.
Kallas, Triin vt Viik, Tõnu, Kallas, Triin.
Kallin, Marek. Progressi häving? (P. Linkola. Juhatus 1990-ndate mõtlemisse. Haapsalu, 1997) // 1999, 2–3, 171.
Kalkun, Andreas. Oh püha Ristivägi! Eesti Evangeelium? (V. Ridala. Püha Rist. Tln., 2005) // 2006, 4–5, 181.
Kama, Kaido. Viljakusjumalast eeposekangelaseks (Peko. Setu rahvuseepos. Kuopio, 1995) // 1995, 12, 102.
Kangilaski, Jaan. Filosoofia igamehele (B. Russell. Valik esseid. Tln., 1994) // 1995, 1, 95; Joadi jälgedes filosoofiasse (C. E. M. Joad. Sissejuhatus filosoofiasse. Trt., 1996) // 1997, 3, 85.
Kannik, Indrek. Rahvas ja poliitika (B. Jeltsin. Pihtimus etteantud teemal. Tln., 1990) // 1991, 3, 89.
Kaplinski, Jaan. Hasso Krulli rõõmus fatalism (H. Krull. Meeter ja demeeter. Tln., 2004) // 2004, 12, 120.
Kaplinski, Lauris. Teoloogiast ja sellest, mis tegelikult oli (U. Masing. Eesti usund. Trt., 1995) // 1996, 5–6, 186.
Kareva, Doris. Karje kloaagist (M. Jääger. MERCA BY AIR MAIL. Toronto, 1989) // 1989, 7, 91; Kes teeb kirjallisuutta? (V. Ränik. Ellujäämine. Trt., 1990) // 1991, 1, 92; Küpressi ja rabarbri vahel (E. Tode. Piiririik. Tln., 1993) // 1994, 4, 83.
Karjahärm, Toomas. Soome XX sajandil (S. Zetterberg, Iseseisva Soome ajalugu. Tln., 1995) // 1995, 7, 89.
Kaugema, Tambet. Laske lapsukestel kaevikusse tulla (A. Valton. Proovipildid. Tln., 1990) // 1991, 6, 92; Suurlinna tuled (O. Remsu. Poeet ja Jeesus. Tln., 1994) // 1994, 9, 93.
Kauksi Ülle. Armuraamatust armu andmata (D. Kareva. Armuaeg. Tln., 1991) // 1991, 7, 86; Rein Taagepera – etnofuturismi pretsedent (R. Taagepera. Homme nägin ma Eestimaad. Tln., 1995) // 1995, 12, 101; Miskid nii keeba (B. Viiding. Tähe tüdruk. Tln.; Trt., 1998; B. Viiding. Laev kaindlus. Tln., 1998) // 1999, 4, 102.
Kaur, Kairit. Ühel häälel, ühel meelel? (M. Beyer. Lendkoerad. Tln., 2001) // 2002, 5–6, 162; Ei mingisugust lootust enam? (F. Kafka. Hiina müüri ehitamisel. Tln., 2002) // 2002, 10, 124; Kas ajaloost rääkida on mõtet? (W. G. Sebald. Väljarändajad. Tln., 2002) // 2003, 7–8, 183; Kas Grass on naisele hunt? (G. Grass. Kammeljas. Tln., 2003) // 2004, 1–2, 170; Mati der Knecht (M. Sirkel. Orva-aastad. Tln., 2004) // 2004, 7–8, 209; Variatsioone “Klaveriõpetaja” teemal (E. Jelinek. Klaveriõpetaja. Trt., 2005) // 2006, 4–5, 197.
Kaus, Jan. Sissejuhatus vägivalda (A. Corbain. Kannibalide küla. Tln., 2000) // 2001, 5–6, 179; Ymir ja Lauri (L. Sommer. Raagraamis poiss. Trt., 2001) // 2002, 1, 105; Mehe müts ei tee iial meest (B. E. Ellis. Ameerika psühhopaat. Tln., 2002) // 2002,  8–9, 186.
Kesküla, Kalev. Vaikelu väikses Eesti linnas (A. Lõhmus. Alla orgu ja üle jõe. Tln., 1988) // 1989, 1, 80; Parteitsensuuri nõrkemise aegu ehk Eesti NSV Kirjanike Liidu ajakirja viimne aastakäik (“Looming” 1988, nr 1–12) // 1989, 8, 83; Au sulle, “Wellesto” (Wellesto. Oulu, 1989) // 1989, 12, 84; Kiri luuletajale (P. Saarikoski. Hämara tantsud. Tln., 1989) // 1990, 4, 87;  Ei taha kirjeldada elu?! (M. Unt. Doonori meelespea. Tln., 1990) // 1991, 1, 90; Püünelt parnassile: vana võitleja päevaraamat (P. Beier. Mustil päevil. Tln., 1991) // 1992, 2, 85; Sass Suuman, sõltumatu luuletaja (S. Suuman. Maniakk puuris. Tln., 1993) // 1994, 5, 86; Põlvkonnaeepose uus peatükk (J. Kross. Järelhüüd. LR 1994, nr 11) // 1994, 9, 90; Kauri raamat (K. Kender. Yuppiejumal. Tln., 1999) // 2000, 2–3, 174.
Kiik, Heino. Väljavõtteid kümnejaolisena kavatsetud faktiromaani toorikust “Jaapanlanna jama” (H. Kiik. Mind armastab jaaapanlanna. Tln., 1987) // 1987, 9, 83.
Kiin, Sirje. “Ei iialgi raugemisest” (P. Beier. Vastus. Tln., 1986) // 1986, 3, 81.
Kirde, Kalju. H. P. Lovecrafti kosmiline õudus on jõudnud viimaks ka Eestisse (H. P. Lovecraft. Pimeduses sosistaja. Trt., 1996) // 1997, 7–8, 183.
Kivastik, Mart. Põltsamaa Uring (P. Uring. Sa tulistasid unenägu. Tln., 1993) // 1994, 5, 84; Küünlad pühadele õdedele (A. Valton. Unehäired. Tln., 1995) // 1996, 3, 77; Elole (E. Tuglas. Tartu päevik 1928–1944. Tln., 1996) // 1996, 11–12, 163; Kroonu (O. Ruitlane. Kroonu. Räpina, 2005) // 2005, 7–8, 180.
Kivimäe, Jüri. Rüütel, naised ja surm (G. Duby. Guillaume le Maréchal ehk maailma parim rüütel. Tln., 1997) // 1998, 4–5, 172.
Kivimäe, Mart. Väike olukirjeldus suurest kultuuriloost (H. Palamets. Bütsantsi ja Araabia kalifaadi kultuurist ja olustikust. Tln., 1991) // 1992, 1, 86.
Kivine, Märt. Isekirjutav president (L. Meri. Presidendikõned. Trt., 1996) // 1997, 1–2, 178; Hea mõte, halb teos (M. Ihonen. Sissejuhatus kirjandusteooriasse, Tln., 1996) // 1997, 6, 100.
Kivirähk, Andrus. Nostalgia koleda aja järele (M. Veller. Nevski prospekti legendid. Tln., 1999) // 1999, 8–9, 168; Jumalameeste hukk (E. Õunapuu. Väike palveraamat. Tln., 2000) // 2000, 8–9, 169; Killukesed Atlantisest (T. Toomet. Vana aja koolilood. Tln., 2001) // 2001, 7, 92; Kivisildnik sooritas palverännaku (Kivisildnik. Rahvuseepos Kalevipoeg. Tln., 2003) // 2004, 3, 95; Appi, appi, ei mina upu! (P. Pärn. Tagurpidi. Tln., 2005) // 2005, 12, 113.
Kivisildnik, Sven. Reklaamiõpik edasijõudnutele (F. Nietzsche. Ecce homo. Tln., 1996) // 1997, 3, 97; Lihtsalt kahtlased (A. Vanapa. Grammofon. Tln., 1996; S. Suuman. Neid enam ei tehta. Trt., 1997) // 1997, 7–8, 173; Õ ehk loovtöötaja kotti­mine (K. M. Sinijärv. Towntown. Tln., 1999; K. M. Sinijärv. Sobimus. Tln., 1999; A. Künnap, J. Rooste, K. M. Sinijärv. Neid vigu me ei korda. Tln., 2000) // 2001, 1, 95; Kõik meenub võru keeles (Kauksi Ü. Käänüpäiv. Obinitsa etc, 2003; Uibu. Trt., 2003) // 2003, 12, 106; Intelligentne Verrev (Verrev. Luuletused. Tln., 2004) // 2005, 3, 100; Rakvere Farinelli (V. Afanasjev. Kastraat Ontariost. Trt., 2005) // 2006, 4–5, 191.
Kolle, Liis. Teatrikauge ja -lähedane Semper (J. Semper. Teater iseseisva kunstialana. Tln., 1992) // 1993, 7, 90.
Konstabel, Kenn. Psühholoogist vabanemine (A. Kidron, V. Kolga. Isiksuse käsitlusi Läänes ja Idas. Tln., 2000) // 2001,  10, 1072006, 6, 124.
Koskelainen, Jukka. (K. Laitinen. Soome kirjanduse ajalugu. Tln., 1994) // 1995, 7, 87.
Kotjuh, Igor. Salvestatud ajalugu (L. Rubinstein. Kartoteegid. Tln., 2003) // 2003, 10–11, 180; Kes ei pelga vene keelt (J. Kaplinski. Sõnad sõnatusse. Inakobõtije. Tln., 2005) // 2006,  4–5, 195.
Kraavi, Janek. Täna on kerge ots: taevasse ja tagasi (J. Ehlvest. Taevatrepp. Trt., 2001) // 2002, 2–3, 177; Poe tänava lood (M. Barker. Leegitsev täiskuu. Tln., 2001) // 2002, 7, 96; Tagasipööre. Uchronie (V. Sorokin. Sinine pekk. Tln., 2002) // 2002, 11–12, 162; “Aga teie muidugi ei loe romaane, ega ju?” (J. Austen. Northangeri klooster. Tln., 2002) // 2003, 3, 97; Kivirähu meisterdav mõtlemine: pastišš ja brikolaaž (A. Kivirähk. Romeo ja Julia. Tln., 2003; Vargamäe vanad ja noored. Tln., 2003) // 2003, 6, 106.
Kreem, Juhan. (J.-C. Schmitt. Püha hurdakoer Guinefort – lasteravija 13. sajandist. Tln., 2000) // 2000, 8–9, 144; Tippkutid üle kogu maakera (K. Kama. Ümberilma reisikirä. Tln., 2001; Eesti lipp ümber palli. Koost. T. Pruuli. Tln., 2001) // 2002,  2–3, 193.
Kronberg, Janika. Elupuu (A. Mägi. Risti riik; Uued isandad. Tln., 1993) // 1993, 6, 85; Mängutoosiks elu (G. Helbemäe. Õekesed. Tln., 1994) // 1994, 11, 94; Ilmar Külveti marginaalsed inimesed (I. Külvet. Gulliveri käekõrval. Tln., 1996) // 1997, 1–2, 176; Saatusest ja naisest (P. Beier. Femme fatale. Tln., 1997) // 1998, 3, 88; Luulesild Antsla–Parnass (A. Kaalep. Haukamaa laulu’. Võru, 1999) // 2000, 8–9, 159; Maskuliinne kultuurikroonika (M. Kivastik. Presidendi lapsed. Trt., 2001) // 2002,  2–3, 187; Uitava eurooplase novellid (I. Jaks. Pimedus. Trt., 2003) // 2004, 1–2, 161; Triin Soometsa lepingud (T. Soomets. Leping nr 2. Tln., 2004) // 2004, 10–11, 197; Sürreaalne topograafia (A. Künnap. Kõige ilusam sõda. Tln., 2004) // 2005, 12, 108.
Krull, Hasso. Betti Alver ja gootika (B. Alver. Korallid Emajões. Tln., 1986) // 1986, 6, 87);  Keha elamused ja mõtted (I. Hirv. Uneraev. LR 1987, nr 45) // 1988, 1, 85;  Kaks või mitte ühtegi, hulk või mitte osagi (K. Kesküla. Aeg rannal. Tln., 1988) // 1989, 5, 78; Kirju hiireke (R. Ringvee. Linnud mustmühavast majast; K. M. Sinijärv, Kolmring; Tõnu Trubetsky. Pogo; Märt Väljataga. Teine keel. Tln., 1989) // 1989, 9, 94; Kaks sammu väljapoole (J. Undusk. Kuum. Tln., 1990; M. Unt. Öös on asju. Tln., 1990) // 1990, 9, 89; Vähem osa (J. Viiding. Osa. Tln., 1991) // 1991, 10, 85; Mic contract of a crazy motherfucker: Kaplinski räppimas (J. Kaplinski. Hinge tagasitulek. Tln., 1990) // 1992, 7, 82; All you need is kõlblus (S. Kiin. Hirme ja arme. Tln., 1993) // 1993, 9, 83; Öökull huikab kui vile (U. Masing. Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Trt., 1993) // 1994, 7, 82; Klassikaline valgustus (Montesquieu. Pärsia kirjad. Tln., 1994) // 1995, 3, 78; Muinasjutuvestja esseed (J. Blomstedt. Kosmopoeetika. Tln., 1994) // 1995, 7, 86; Kakskeelsuse pääsuke (Kauksi Ülle. Agu ni Eha. Morn and Eve. Trt., 1995) // 1995, 12, 97; Kaplinski liikumine (J. Kaplinski. Mitu suve ja kevadet. Tln., 1995) // 1996, 7, 78; Iseenda värske õhu käes. Masinad ja kristallid (S. Kivisildnik. Nagu härjale punane kärbseseen. Trt., 1996; S. Kivisildnik. Nagu isane kass ümber isase pudru. Internet, 1996) // 1997, 1–2, 162;  Madu räägib (F. Serpent. Valgete kaantega raamat. [s.l.], 2000) // 2000, 7, 96; Auraalne Contra (Contra. Suusamütsi tutt. Urvaste-Trt.,  2001; Contra on õhk. 2000) // 2001, 5–6, 158; “Vaikus, mille keskpunkt asub pöidlas” :  Valdur Mikita impamppoeetika (V. Mikita. Äparduse rõõm. Trt., 2000; Rännak impampluule riiki. Trt., 2001) // 2002, 4, 85; Võimatu tahe ja moraalne imperatiiv (E. Viiding. Esimene tahe. Tln., 2002) // 2002, 7, 85; Patsifistlik eepos ja kirjanduslik sõda (Lembitu. Tln., 2003) // 2003,  10–11, 165; Kõnekäänuline ja tänapäevane Wilde (O. Wilde. Esseed. Readingi vangla ballaad. Tln., 2004) // 2005, 6, 93.
Kruus, Oskar. Kas kassett on laetud? (R. Ringvee. Linnud mustmühavast majast; K. M. Sinijärv, Kolmring; Tõnu Trubetsky. Pogo; Märt Väljataga. Teine keel. Tln., 1989) // 1989, 9, 91.
Kruus, Priit. Väikese vanainimese “tee” ja “küpsis” (A. Vallik. Kuidas elad, Ann? Tln., 2001) // 2001, 7, 97; Naljad jäägu naljadeks (A. Ilves. Ema on kajaka juures. Trt., 2001) // 2001, 11–12, 167; Ma loodan, et saan sellest üle (J. Kaus. Maailm ja mõni. Tln., 2001) // 2002, 2–3, 180; Margit Gump (O. Remsu. Margit Puusaag ja tema mehed. Tln., 2001) // 2002, 7, 101; 80’s coming back? (K. Vainola, V. Valme, K. Kaugenõlva, V. Valme. Psaiko-Billi. Tln., 2002) // 2003, 3, 89; Tähelepanuvampiir (K. Kõusaar. Vaba tõus. Tln., 2004) // 2004, 7–8, 213.
Kruus, Rein. MB- milleks? (AlmaNAK I. Valik noorte autorite loomingut raalikirjas. Trt., 1988) // 1989, 4, 90; Oma maa maasikad II (AlmaNAK II Trt., 1989) // 1989, 5, 85.
Kruusa, Kalju. “Sa märkad minu sinusoide” (E. Korts. Lööklaused murravad metsi. Trt., 2006) // 2006, 10–11, 179.
Kruuspere, Piret. Lastekirjanik Luik ehk miks kirjutatakse raamatuid. (V. Luik. Kolmed tähed. Tln., 1987) // 1988, 11, 91; Parem hilja kui…? (Ph. Hartnoll. Lühike teatriajalugu. Tln., 1989) // 1990, 7, 92; “Tsurr! Mina prii!” (M. Tiks, T. Tiks. Ja kui teile siin ei meeldi… Tln., 1991) // 1992, 11, 87; Väike tundeline helind (K. Kaasik-Aaslav, V. Vahing. Teatriromanss. LR 2001, nr 1) // 2001, 11–12, 155.
Kull, Aivar. Halja oksa saagimine (A. Viljus. Pasjanss. Tln., 1986) // 1986, 4, 81; Realismi piirid (M. Traat. Hirm ja iha. Tln., 1993) // 1993, 9, 87; Meie kriitika valge laev (H. Grabbi. Vabal häälel. Tln., 1997) // 1998, 12, 89.
Kull, Kalevi. Simply living (H. D. Thoreau. Walden ehk Elu metsas. Tln., 1994) // 1995, 9–10, 154; Mõistuse ökoloogia (J. Kaplinski. See ja teine. Trt., 1996) // 1997, 4–5, 165.
Kulmar, Tarmo. Sõnum aastakümnete tagant (E. Tennmann. Varjatud varandus. Trt., 1999) // 2000, 8–9, 153.
Kuresoo, Rein.
Vaadates koos valgusolenditega Uku Masingut (U. Masing. Mälestusi taimedest. Trt., 1996) // 1997, 10–11, 160; Lõppematu lori (T. Vint. Lõppematu maastik. Tln., 1997) // 1998, 1–2, 165;  Lugedes looduse raamatut (Tekst ja loodus. Trt., 2000) // 2001, 11–12,  151; Sinise planeedi roheline ajalugu (C. Ponting. Maailma roheline ajalugu. Tln., 2002) // 2004, 1–2, 186.
Kuuste, Elo. Alexander Portnoy – juudi desperaado (Ph. Roth. Portnoy tõbi. Tln., 2003) // 2004, 4–5, 176.
Kõiv, Madis. Nime vaev (E. Mihkelson. Nime vaev. Trt., 1994) // 1995, 2, 91.
Kõresaar, Ene. Ajaloopiltide dialoog eestlaste elulugudes (Eesti rahva elulood, III. Tln., 2003) // 2003, 10–11, 162.
Kändler, Tiit. Nii ongi sel ajal kui… (I. Talve. See oli sel ajal kui… LR 1990, nr 52) // 1991, 8, 90.
Künstler, Peeter. Uksekell helises: ukse taga oli jõgi (A. Hansen. kalade kuninga maa. Tln., 1988) // 1989, 1, 79; Siidist sall on tal (E. Vetemaa. Krati nimi oli Peetrus. Tln., 1991) // 1991, 10, 90; Ühe olukirjelduse asjus (J. Tangsoo. Kroonukuue kütkes. Tln., 1991) // 1992, 9, 90; Kuutõbine fallos (J. Kärdi. Valitud unenäod. Tln., 1993) // 1993, 7, 88; Auahnuseta (A. Kivi. Teisikud ja armukesed. Tln., 1993) // 1993, 12, 83; Tähekerjus tähekarjas (I. Hirv. Tähekerjus. Tln., 1993) // 1994, 3, 79; Riiulil avamerele (A. Vanapa. Riiulid. Tln., 1994) // 1994, 9, 92; Romaan kui elajas (M. A. Raun. Kollane maja. Tln., 1994) // 1994, 11, 90; Toomas Vindi (isiklik) anonüümsus (T. Vint. Kunstnikuromaan.  Tln., 1998) // 1999, 10, 101; Armastus ja irve (J. Ehlvest. Elumask. Trt., 1999) // 2000, 4, 96; Ajastus pettunud luuletaja (V. Ränik. Ajast mööda. Trt., 2000) // 2000, 8–9, 175; Hando Runnel helges üksinduses (H. Runnel. Mõistatused. Trt., 2000) // 2000, 11–12, 176; Toomas Vint: küünistab küünilisuseta (T. Vint. Elamise sulnis õudus. Tln., 2000) // 2001, 2–3, 188.
Laak, Marin. Ahasveerus Annelinnas (E. Mihkelson. Hüüdja hääl. Tln., 1993) // 1993, 7, 86.
Laar, Mart. (Valik II. Artikleid eestluse ajaloost. LR 1988, nr 25–26) // 1988, 12, 88.
Laasi, Evald. Ühest ebaõnnestunud ajalooalasest väljaandest (M. Laar, L. Vahtre, H. Valk. Kodu lugu. II. LR 1989, nr 42–43) // 1990, 6, 86.
Laidre, Margus. Eestimaalastest Rootsis läbi seksagonaalse prisma (Estländere i Sverige. Historia, språk, kultur. Uppsala, 1988) // 1988, 12, 82.
Langemets, Andres. Kentauri võitlus või võitlus kentauridega? (N. Baturin. Kentaur. Tln., 2003) // 2004, 3, 101.
Lapin, Leonhard. Surmaga võitleja (Н.Ф. Федоров. Сочинения. Moskva, 1982); Intellektuaalne orgasm (A. Ehin. Teadvus on ussinahk. Tln., 1996) // 1996, 7, 82; Vapp lipp alle aa (A. Rõuk. Vapp lipp pealinn. Tln., 2000) //  2000, 7, 109.
Launonen, Hannu. Järelsõna Sándor Csoóri soome keelde tõlgitud esseevalimikule “Maailma aistiline metafoor” (S. Csoóri. Kahekõne pimedas. Tln., 1993) // 1994, 1, 87.
Lauristin, Marju. Ahasveeruse mõistatus (E. Mihkelson. Ahasveeruse uni. Tln., 2001) // 2002, 4, 81.
Leete, Art. Ood ja hümn juhuslikule omaette olemisele (Kauksi Ülle. Agu ni Eha. Morn and Eve. Trt., 1995) // 1995, 12, 99; Šamaanilahkamisest (A. Lintrop. Šamaaniraamat. Trt., 1995) // 1995, 12, 104;  Müüdi mõte (J. Puhvel. Võrdlev mütoloogia. Trt., 1997) // 1997, 6, 98; Perifeeriate Eesti (E. Rihter. Kto i kak žil na zemle Estonii. Tln., 1996) // 1997, 7–8, 180; Valikukammitsad (E. Laid. Paopaigad. Trt., 1997) // 1998, 6, 94; Rahvakultuuri telliskivi (Eesti rahvakultuur. Tln., 1998) // 1999, 1, 88; Elu nagu filmis (I. Talve. Kevad Eestis. Trt., 1997; Kutsumatu külaline. Trt., 1998; Kolmas kodumaa. Trt., 1999) // 2000, 8–9, 157; Midagi Eesti etnoloogilise mõtte ajaloost (G. Ränk. Müüt ja ajalugu. Trt., 2000) // 2001, 1, 109.
Lepajõe, Marju. Võlur Vergilius (Publius Vergilius Maro. Buccolica; Aeneis. Tln., 1993) // 1993, 11, 82; Platooniline eesel (Apuleius. Metamorfoosid ehk kuldne eesel. Tln., 1994) // 1994, 9, 85; David Šahari idamaised fantaasiad (D. Šahar. Suvi prohvetite tänaval. LR 1994, nr 46–48) // 1995, 3, 83; Seneca sünnipäev (Lucius Annaeus Seneca. Moraalikirjad Luciliusele. Trt., 1996) // 1996, 8–9, 206; Basic instinct (F. Kafka. Kirjad Milenale. LR 1996, nr 27–30; J. Liiv. Mu kallis Liisi. Trt., 1996) // 1996, 11–12, 160; Uni Eestis (Uni Jeruusalemmas. Koost. ja tlk. K. Ross. Tln., 1996) // 1997, 6, 96; Dumézili jumalik laip (G. Dumézil. Indoeurooplaste müüdid ja jumalad. Tln., 2001) // 2002,  2–3, 199; Zeus – il castrato? (R. Calasso. Kadmose ja Harmonia pulmad. Tln., 2002) // 2003, 4–5, 199.
Lepsoo, Tanel. Autor, kes pole autor, ja raamat, mis pole raamat (M. de Montaigne. Esseed. Tln., 2001) // 2002,  5–6, 171; Raudamist ja Proustist, siin ja praegu (T. Raudam. Saint-Prousti vastu. Tln., 2002) // 2003, 7–8, 166; Kaotatud autor ja taasleitud autor. Pilguheit Tõnu Õnnepalu tõlkepoeetikale (Ch. Baudelaire. Kurja õied. Les fleurs du mal. Tln., 2000; M. Proust. Taasleitud aeg. Tln., 2004) // 2005, 4–5, 174; “Fatalist Jacques’i” lähedusest ja kaugusest, ajendatuna Kristiina Rossi tõlkest (D. Diderot. Fatalist Jacques ja tema isand. Tln., 2005) // 2006, 4–5, 200.
Lias, Pärt. Bahtini tuleku puhul (M. Bahtin. Valitud tööd. Tln., 1987) // 1987, 4, 74;
Liiv, Toomas. Kvantitatiivpoeetika võimalused (Sajandi sada sonetti. Tln., 1986) // 1986, 2, 68; Uku Masingu romaan “Rapanui vabastamine” (U. Masing. Rapanui vabastamine ehk Kajakad jumalate kalmistul. Tln., 1989) // 1990, 2, 91; Ivar Ivask ja baltluse-paleus (I. Ivask. Verandaraamat ja teisi luuletusi. Tln., 1990) // 1991, 8, 91; Uus dissident juurde tulnud! (P. Kangur, K. Muru, Ü. Tonts. Väliseesti kirjandus. Tln., 1991) // 1991, 12, 74; Kas Kreutzwald või Helle? (F. Oinas. Surematu Kalevipoeg. Tln., 1994) // 1995, 4, 85.
Liivrand, Harry. Värsked mälestused, vigade parandused (Ülbed üheksakümnendad. Tln., 2001) // 2001, 2–3, 170.
Lindström, Kati. “Kammertooni” tõlgitus ja tõlgitavus (D. Kareva, M. Tervonen, Kammertoon = Камертон. Tln., 1997) // 1998, 10–11, 167; Vana hea Kawabata… (Y. Kawabata. Tuhat kurge; Vana pealinn. Tln., 2001) // 2002, 1, 110.
Linnap, Peeter. Täieliku Devalveerimise Aabits (J. Baudrillard. Simulaakrumid ja simulatsioon. Tln., 1999) // 2000, 2–3, 169.
Loog, Alvar. Raamat, mis on sündinud suutmatusest nutta (E. M. Cioran. Lagunemise lühikursus. Tln., 2002) // 2002,  8–9, 181; Nägemist, luuletaja Aare Pilv! (A. Pilv. Nägemist. Tln., 2002) // 2003, 4–5, 191; Kas dändi südant tunned Sa? (A. Künnap. Ja sisalikud vastasid. Tln., 2003) // 2003, 10–11, 174; “Rohkem lüürilis-maskuliinset šokolaadi!” (M. Oja. ,keelatud raamat. Tln., 2003; O. Olematu. Ederlezi. Tln., 2003) // 2004, 6, 96; Lasnamäe Hamletil on külm (fs. 2004. Tln., 2004) // 2004, 9, 99; Pohhui, or what? (P. Sauter. Plära. Tln., 2004) // 2005, 4–5, 162; Kõrge klassiga kodutöö klassitsismi järeleaitamisklassist (L. Priimägi. Kelle tee on varjul. Tln., 2005) // 2005, 9, 100; Kui trumm on läinud, siis mingu ka trummar? (D. Kareva. Aja kuju. Tln., 2005) // 2006, 3, 105; Neuroosimeistri mõttepäevik (T. Soomets. Väljas. Tln., 2006) // 2006, 9, 109.
Lopp, Neeme. 6702 tähemärki (A. Keil. 15914 tähemärki. Tln., 2003) // 2003, 10–11, 177; Daydreaming days in a daydream nation (M. Samarüütel. Evol. Tln., 2003) // 2003, 12, 109; See miski, mis pole enam kirjandus, see, mis liigutab (J. Ehlvest. Palverännak. Tln., 2005) // 2006, 12, 112.
Luik, Jüri. Katarsis (T. Õnnepalu. Ithaka. Tln., 1988) // 1988, 10, 95.
Lukas, Liina. Romaan saksa saatusest (B. Schlink. Ettelugeja. Tln., 2000) // 2001, 4, 98.
Luks, Leo. Poseeriv luule (Trubetsky. Tln., 2000) // 2001, 1, 100; Pungi lõpp on metapungi algus (Tagasi prügimäele. Tln., 2000) // 2001, 2–3, 178; Kas on hea olla hea? (A. Burgess. Kellavärgiga apelsin. Tln., 2001) // 2001, 4, 96; Surma kutse (M. Barker. Haripunkt. Tln., 2000) // 2001, 10, 106; Ülestähendusi põranda alt (K. I. Eller. Bärsärk. Trt., 2001; A. Müller. Vilus on jahe. Tln., 2001) // 2002, 2–3, 190; Ajakohatu küsimine kunsti algupära järele (M. Heidegger. Kunstiteose algupära. Trt., 2002) // 2002,  8–9, 177; Antikristlase kaks ilmumist (F. Nietzsche. Vastkristlane. Tln., 1919; Antikristus. Trt., 2002) // 2003, 4–5, 202; Ülessoojendatud vennaskondlikud fantaasiad (T. Trubetsky, A. Pathique, J. Habicht. Inglid ja kangelased. Tln., 2002) // 2003, 6, 114; Joodiku hüvastijätt eluga (Ch. Bukowski. Pulp. Tln., 2003) // 2004, 3, 111; Postuumne melanhoolia (Kivisildnik. Otsin naist. Tln., 2004) // 2004, 9, 104.
Luuk, Erkki. Äpardumise kunst (V. Mikita. Äparduse rõõm. [s.l.] 2000) // 2001, 1, 98; Iivelduse vastu (J.-P. Sartre. Iiveldus. Tln., 2002) // 2002, 10, 125; Kes elab metsa sees? (M. Adam, M. Mäetamm. Rääkivad majad. Speaking houses. Tln., 2003) // 2004, 4–5, 169; Kivis(se raiutud) (Kivisildnik, Valitud teosed, I. Tln., 2004) // 2004, 9, 106.
Lõhmus, Aivo. Lugemismärkmeid (M. Berg. On läinud. Tln., 1991) // 1992, 6, 82.
Längvitš, S. Üks slängikas (M. Loog. Esimene eesti slängi sõnaraamat. Tln., 1991) // 1991, 10, 93.
Maiste, Valle-Sten. Ärge minetage valvsust, vaenlane ei maga (G. Orwell. Valaskala kõhus. Tln., 1995) // 1996, 4, 105; Kolossaalne barokkarvustus: kui juba porno, siis jõudku ka massideni! (A. Hvostov. Lombakas Achilleus. Tln., 2004) // 2005, 4–5, 166; Liberalismi valud (M. Houllebecq. Võitlusvälja laienemine. Tln., 2005) // 2006, 3, 116.
Malin, Jaan. Arne Merilai “Tolmu tort” (A. Merilai. Tolmu tort. Tln., 2001) // 2001, 7, 105.
Maran, Timo. Lugemissoovitus (R. Mänd. Elukunstnikud. Tln., 1998) // 1999, 2–3, 169; Ühes suunas voolaja (R. Dawkins. Jõgi Eedenist. Trt., 2000) // 2000, 11–12, 197; Teaduskriminalisti päevikud (S. J. Gould. Vääriti mõõdetud inimene. Tln., 2001) // 2001, 5–6, 182.
Martson, Ilona. Tühjus Viktor Pelevini moodi (V. Pelevin. Tšapajev ja Pustota. Tln., 2001) // 2001, 11–12, 169; Irja Vaher teel Lenini haua suunas (I. Vaher. Kõrk kaamlite markiis. Tln., 2001) // 2002,  1, 109; Nooruse asemel (M. Leite, P. Kruus, H. Maurer. Koopia. Tln., 2002) // 2002, 4, 96; Lõpetamata melankooliad Tammsaare suunal (U. Vadi. Unetute ralli. Tln., 2002) // 2003, 4–5, 195; Hea raamat (K. Kender. Kuidas saada isaks. Tln., 2003) // 2004, 4–5, 164; Ilusa meelega kirjutud (K. Ehin. Luigeluulinn. Tln., 2004) // 2004, 7–8, 211; Eesti naine kirjanduse väljal (P. Bourdieu. Meeste domineerimine. Tln., 2005) // 2005, 10–11, 177.
Masso, Iivi. Küünilise aja kiretu kirjeldus (J. Kross. Tahtamaa. Tln., 2001) // 2002,  4, 83; Millest räägib, millest vaikib kaasaegne poliitiline filosoofia? (Kaasaegne poliitiline filosoofia. Koost. ja toim. J. Lipping. Trt., 2002) // 2002, 8–9, 175.
Mateo Durand, Ricardo. Üks Amasoonia lugu (M. Vargas Llosa. Kapten ja külastajannad. Tln., 1994) // 1994, 12, 85.
Matsin, Paavo. Sundimatult, inglitest (E. Vee. Ingelheim. Tln., 1995) // 1995, 8, 75.
Mattheus, Ülo. Mõttemasinaga sakraalajas (A. Herkel. Müüt ja mõtlemine. Trt., 2002) // 2002,  9, 111.
Maurer, Hedda. Kättevõtmise asi (I. Hirv. Ööpäev. Tln., 2000) // 2000, 5–6, 154.
Mehu, Maarius, Tootmaa, Rein. Ikkagi (O. Remsu. Kurbmäng Paabelis. Tln., 1989) // 1990, 7, 90.
Mereste, Uno. Kaks pilku majandusele, nagu see on ja võiks olla (R. Friedman, M. Friedman. Valikuvabadus. Tln., 1992; J. Kornai. Tee vabasse majandusse. Tln., 1992 ) // 1993, 1, 88.
Merila, Anu. Ballaadita ballaad (T. K. Mukka. Maa on patune laul. Trt., 1995) // 1996, 4, 103.
Merilai, Arne. Pipi ees, politseinikud järel (Kauksi Ülle. Hanõ vai luigõ. Trt., 1989) // 1990, 5, 92; Kuidas kerastus taras (A. Vinkel. August Mälk. Tln., 1993) // 1994, 4, 84; Lingvistiline kriitika (M. Kõiv. Aken. Tln., 1996) // 1997, 7–8, 175; Patafüüsiline tuumafüüsika: vomitiivne diskurss (M. Kõiv. Päev. Trt., 2004) // 2005, 4–5, 171.
Mesikäpp, Andres. Poliitilised dokumendid ja poliitiline Aleksander Suuman (A. Suuman. Viru viirus. Tln.–Rakvere, 1992) // 1993, 3, 89.
Mihkelev, Anneli. Pilt verbaalses sängis (V. Sarapik. Keel ja kunst. Tln., 1999) // 2000, 11–12, 193.
Mikli, Marika. Mängus ja mängust väljas (M. Tiks. Korvpalliromaan. Tln., 1985) // 1986, 4, 79. Vt ka Hartman, Mary; Hlestakova, Marina.
Mikser, Sven. Turg või demokraatia (G. Soros. Globaalse kapitalismi kriis. Tln., 1999) // 1999, 7, 103; Tsivilisatsioonist, usust ja konfliktist (S. P. Huntington. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujundamine. Trt., 1999) // 2000, 2–3, 163.
Morti, Fagira D. Kurblik küüneviha (K. Kõusaar. Ego. Tln., 2001) // 2002, 2–3, 184; Hurmavad jubedused (K. Orlau. Sealtmaalt. Tln., 2002) // 2002, 7, 99; Mõtlemisvõimetud tegutsevad (K. Murutar. Ettevaatust, Emma! Tln., 2002) // 2002, 11–12, 156; Närbuv lootus (K. Ehin. Simunapäev. Tln., 2003) // 2003, 10–11, 172.
Muru, Toomas. Nõialapse käsikiri (M. Vallisoo. Sünnisõnad ja surmasõnumid. Tln., 1991) // 1992, 2, 88; Raamat Karl Ristikivist (E. Nirk. Teeline ja tähed. Tln., 1991) // 1992, 4, 85.
Murutar, Kati. Leedi Kaunishing, seelikus munk (L. Promet. Iisabel. Tln., 1992) // 1993, 4, 86.
Mutt, Mihkel. Inimesed, olge valvsad – Priimägi! (L. Priimägi. Mälestusi Euroopast. Tln., 1995) // 1996, 5–6, 182.
Muuli, Kalle. Usaldamise piirid (A. Kivi. Usaldades. Tln., 1986) // 1987, 3, 79.
Mõttus, Marin. Gabriel García Márquez: võimuta valitseja tuhandeaastane üksindus (G. García Márquez. Patriarhi sügis. Tln., 2005) // 2005, 7–8, 190.
Märka, Veiko. Kui me surnud ärkame (E. Õunapuu. Olivia meistriklass. Tln., 1996) // 1997, 10–11, 175; Mässaja ilma põhjuseta (M. Mutt. Meedia mu meedia. Tln., 1996) // 1997, 12, 86; Seitsmendalt korruselt vikerkaarele (A. Kivirähk. Vanamehed seitsmendalt; Jalutuskäik vikerkaarel. LR 1997, nr 16) // 1998, 3, 84; Halb raamat ja veel parem raamat (O. Remsu. Tšingis-khaan oli Ungern-Sternberg. LR 1997, nr 35; O. Remsu. Artur Magnussoni suur sõjasuvi. Tln., 1997) // 1998, 7–8, 188; Kuus, kes kuidagi kokku ei saa (Merca. Vana libu hommik; O. Ruitlane. Inemise sisu; Contra. Päike ja lamp; A. Ilves. Üks pedajas; T. Pai. Armastab mõrvatud haldjaid; V. Tamme. Sorlimeki plät. Kõik: Trt., 1998 // 1999, 2–3, 164; Filoloogia või žurnalism, feminism või seksism? (L. Hainsalu. Kukelokuti. Tln., 1999; M. Juur. Lollipop. Tln., 1999) // 2000, 1, 109; Kompott viskiklaasis (Mõned ei tahtnudki. Tln., 2000) // 2000, 11–12, 189; Kurb tuleb mu jutustus (A. Kivirähk, E. Õunapuu, T. Hussar, M. Kivastik, T. Saarepera. Novellid armastusest. Tln., 2000) // 2001, 4, 94; Kolm teed sohu (J. Kaldmaa. Kolmainsus. Tln., 2001; T. Teder. Angerjapõõsa varjud. Tln., 2001; H. Kender. Pool suhet. Tln., 2001) // 2002, 4, 90; Sügavalt miibi sisse astunud tartlased (Tekstilääts. Trt., 2006; Tartu on unenägu. Trt., 2006) // 2006, 10–11, 174.
Mölder, Bruno. Kolm kärbest (W. James. Pragmatism ja elu ideaalid. Tln., 2005; L. Wittgenstein. Filosoofilised uurimused. Trt., 2005; W. van Orman Quine. Sõna ja objekt. Trt., 2005) // 2005, 10–11, 166.
Mühls, Peep, Parhomenko, Eduard. Kodu lugu ja ajalugu (M. Laar, L. Vahtre, H. Valk. Kodu lugu. I–II. LR 1989, nr 40–43) // 1990, 6, 83.
Neljas, Aap. Ameerikat avastamas (A. Tocqueville. Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast. Tln., 1995) // 1996, 5–6, 188; John Stuart Milli vabadusekäsitlus (J. S. Mill. Vabadusest. Tln., 1996) // 1997, 3, 90.
Niilus, Jaan. Poliitika või paranoia? (R. Tootmaa. Tulnukad ja kratid. Tln., 1997) // 1997, 9, 110.
Oidekivi, Kirsti. Täpselt treffamisi (K. Kruusa. Treffamisi. Tln., 2004) // 2004, 6, 105.
Oittinen, Hannu. Paljutõotavalt pinnaline proosa (P. Sauter. Indigo. Tln., 1990) // 1990, 12, 82; Lugu: loos – logu… (P. Sauter. Luus. Tln., 1997) // 1998, 7–8, 175; Elo “V” ehk tühjade lehekülgede võlu (E. Viiding. V. Tln., 1998) // 1999, 4, 104.
Olesk, Peeter. Tutvustuseks ja tunnustuseks (Е. Душечкина. Стилистика русской бытовой повести  XVII века. Tln., 1986 // 1986, 6, 83;
Olesk, Sirje. Vana, hea ja õige (I. Hirv. Pärlhall. Tln., 1998) // 1999, 1, 82; Hääl teisest (paremast?) maailmast (M. Vallisoo. Ainsuse olevik. Trt., 2000) // 2000, 11–12, 180.
Orav, Mart. “Käsi kirjutab sõnu” (T. Õnnepalu. Jõeäärne maja. Tln., 1985) // 1986, 1, 75.
Ott, Margus. Vaimu tervis ja haigus (S. Kierkegaard. Surmatõbi. Trt., 2006) // 2006, 12, 116.
Pajula, Merle. Ühel pool aeda ehk Üheksa juhist inimeste muutmiseks ilma neid solvamata ja pahameelt äratamata (I. Tominga. Uste taga. Tln., 1991) // 1991, 7, 87; Avameelsed? (A. Kivi. Üheksa avameelset naist. Tln., 1991) // 1991, 10, 92; Tema meist (A. Valton. Liisa ja Robert. Tln., 1993) // 1993, 11, 85; Tuhkatriinu ja teised tahmanäod (Ch. Perault; Madame D’Aulnoy; Madame Leprince de Beaumont. Haneema jutud ja teised klassikalised prantsuse muinasjutud. Tln., 1994) // 1994, 12, 82; Arendavad mängud (E. Park. Mees, kes mäletas elevante. Tln., 1994) // 1995, 4, 90; Kas kurva kodu on ilus? (M. Traat. Kodu on ilus. Tln., 1994) // 1995, 5–6, 171.
Pajumaa, Indrek. Talendikasin niidumasin ücht Wärzsi selletamas (H. Tarand. Epitaaf. LR 1990, nr 1–2) // 1990, 8, 85.
Pakk-Allmann, Triinu. Vanapaganast, jumalannast, härjast ja kirjast (H. Krull. Loomise mõnu ja kiri: essee vanarahva kosmoloogiast. LR 2006, nr 5/6; H. Krull. Talv. Tln., 2006) // 2006, 7–8, 186.
Parmas, Sven. Kompromissid (S. Dovlatov. Kompromiss. Tln., 1995) // 1996, 7, 86.
Parhomenko, Eduard. Justkui nemad (V. Luik. Ajaloo ilu. Tln., 1991) // 1992, 3, 82; Ühe ezhibitsiooni retsensioon (K. M. Sinijärv. SûrWay. Tln., 1992) // 1992, 10, 78; Eristamisest (L. Vahtre. Teekond läbi aja. Tln., 1992) // 1993, 2, 84; Lugude jutustamisest (I. Vene. Pahustumine. Trt., 2002) // 2002, 10, 122. Vt ka Mühls, Peep, Parhomenko, Eduard.
Parve, Valdar. Seksuoloogilistel probleemidel on sotsioloogilisi aspekte (I. Kon. Interdistsiplinaarne seksuoloogia. Tln., 1987) // 1988, 6, 75.
Paul, Toomas. Illusoorne autentsus (Ch. Taylor. Autentsuse eetika. Tln., 2000) // 2000, 8–9, 164.
Pedmanson, Peep. Neurootiline enesetapja (T. Vint. Suur isane kala akvaariumis. Tln., 1985) // 1987, 1, 75; Reetlik vaatleja (D. Harms. Maaõlm. LR 1996, nr 8–9) // 1996, 5–6, 177.
Pehk, Triin. Väike aborigeeni sõnaraamat (S. Malouf. Teispool Paabelit. Tln., 2004) // 2004, 9, 111.
Pekkonen, Annely. Ajaloo lähilugemisi Darntoni moodi (R. Darnton. George Washingtoni valehambad. Tln., 2004) // 2005, 3, 104.
Pesti, Arvo. Meie miilits kaitseb meid ehk Kurb detektiiv (V. Astafjev. Kurb detektiiv. Tln., 1988) // 1988, 12, 86.
Pesti, Mele. Tee 100 aknaga maja (P. McCabe. Lihunikupoiss. Tln., 1999) // 2000, 2–3, 179.
Piir, Milvi. Äbarik Šeherezade ja veerand madu (A. Hansen. Teekond madude saarele. Trt., 1990) // 1992, 1, 84.
Piirimäe, Eva. Romantiline kaleidoskoop (Romantiline inimene. Tln., 2003) // 2004, 7–8, 204.
Pilv, Aare. Warheit (Katse küsida. (M. Kõiv. Kolm tamme. Tln., 1995) // 1996, 10, 106; Kirjandus kui tehe? (S. Kivisildnik. Nagu härjale punane kärbseseen. Trt., 1996) // 1997, 1–2, 161; Hei, mustlane, mängi! (Künnap, Rooste, Sinijärv, Soomets, Viiding. Kaardipakk. [s.l.] 2001) // 2002, 1, 108; Kes kõneleb? (M. Traat. Uued Harala elulood. Tln., 2002) // 2002, 11–12, 160; Uuest Harmsi-raamatust (D. Harms. Ootamatu jooming. Tln., 2002) // 2003, 1–2, 217; Isikupäratuse isetus (J. Kross. Omaeluloolisus ja alltekst. Tln., 2003) // 2003, 7–8, 178; Kohvilektüür. Subsistentsialistlikust lausest ([E. Luuk.] Ornitoloogi pealehakkamine. Tln., 2002) // 2004, 3, 91.
Pilvre, Barbi. Mood ja minevik (M. Kuntro. Päevad ja unistused. Tln., 1989) // 1989, 11, 93; Kokkuvõtlikult (R. Parve. Kõik kulgeb iseenda kaudu. Tln., 1989; L. Promet. Õhtusel alleel. Tln., 1989; L. Ruud. Mõte Tuulemaast. Tln., 1989) // 1990, 1, 92; Meeste aeg (V. Beekman. Lõpp ja algus. Tln., 1989; M. Traat. Jäälilled. Tln., 1989) // 1990, 2, 92; Sahtlitekstide avaldamise aegu (A. Valton. Kohtunikud ja kohtualused. Erapooletu. Hundiseaduste aegu. Tln., 1990) // 1990, 11, 89; Ja neid saatvad isikud (Ats. Ärge pange tähele. R. Jyrjo. Mänguraamat. L. Ojamaa. Lõputu juuli. T. Soomets. Sinine linn. E. Vee. Telg. Tln., 1990) // 1992, 3, 83; Kirjutamine kui loomulik vajadus (J. Kaplinski. Tükk elatud elu. Trt., 1991) // 1992, 8, 88; Hambad sisse (U. Karuks. Laotusse lendama laukast. Tln., 1992) // 1992, 11, 88; Kättemaks ja teraapia (E. Park. Tolm ja tuul. Tln., 1992) // 1993, 5, 79; Võim manipuleerib vaimuga (R. Veidemann. Mälestusi Golfi hoovusest. LR 1993, nr 42–43) // 1994, 6, 90; Vene asi ja võimsad eesti naised (M. Berg. Ma armastasin venelast. Tln., 1994) // 1994, 8, 82; Vabas kehas vaba vaim (E. Brunner. Kocksgatan. Tln., 1994) // 1994, 10, 86; Mees on mees on mees (L. Unt. Nemad on võitjad. Tln., 1995; R. Kudu. Vabadus ja armastus. Tln., 1994; K. Murutar. Abitu. Tln., 1995) // 1996, 1–2, 187; Absoluutne luuletaja Luik (V. Luik. Inimese kapike. Tln., 1998) // 1999, 1, 80.
Ploom, Ülar. Lucreziast ja Callimacost ehk Mandragorat manustades (D. Kareva. Mandragora. Tln., 2002) // 2003, 3, 86.
Porila, Jana. Kellele? Milleks? (H. Peep. Kolm laipa, kõik surnud. Trt., 1996) // 1997, 7–8,187; (B. Vian, Päevade vaht. Tln., 2001) // 2001, 10, 102.
Pork, Andrus. Tee filosoofia juurde (J. Rebane.Tunnetusteooria põhiprobleeme. Tln., 1986) // 1986, 3, 74.
Pruul, Kajar. Meie nägu meie noores eas (K. Kesküla. Läbi linnaöö. Tln., 1986) // 1986, 2, 72; Oma haamriga Oks (J. Sang. Vigade parandus. Tln., 1988) // 1989, 6, 88; Nelikümmend kaks keeldehammustuseks avatud suud (S. Kivisildnik. Märg Viktor. Trt., 1989; Nymphodoros Aoosist. Põhjendamatu järjekindluse dogmaatika. Trt., 1989; P. Pont. Köhid. Trt., 1989; S. Kivisildnik. Likõ Viktor. Trt., 1989) // 1990, 5, 94; Mustast luulest ja valgest luulest (A. Trapeež. Sitased seitsmekümnendad. Tln., 1993) // 1993, 10, 78; Kes piire mööda käib (V. Ränik. Ajast kinni. Helsingi, 1993) // 1993, 11, 86; Karl Martin Sinijärv ja avangardi sünd restauratiivse revolutsiooni vaimust (K. M. Sinijärv. Neli sada keelt. Trt., 1997) // 1998, 9, 105.
Puck, Verner. Kalambuuriga prügikala püüdmas (V. Pelevin. Arvud. Tln., 2005) // 2006, 1–2, 197.
Puhvel, Jaan. Egiptimaa Eestimaal (Sinuhe jutustus. Tln., 1996) // 1997, 1–2, 174; (C. Mothander. Parunid, eestlased ja enamlased. Trt., 1997) // 1998, 4–5, 176.
Puide, Peeter. Eesti juutide häving (E. Gurin-Loov. Suur häving. Eesti juutide katastroof 1941. Tln., 1994) // 1996, 3, 79.
Põldmäe, Asta. Hilinenud osutus aegumatule Leena Krohnile (L. Krohn. Tainaron. Trt., 1994) // 1996, 1–2, 180.
Põldmäe, Paavo. Puškiniga New Yorgis (K. Kender. Ebanormaalne. Tln., 2000) // 2000, 10, 121.
Raim, Jaanus. 1 EEK = 3 kopikat (U. Kaju. Eesti Pank: persoonid ja saladused. Tln., 2003) // 2004, 1–2, 167.
Rato, Jüri. Karjusest kerjuseni (Otto Wilhelm Masingu kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile, 1814–1832. [Kõik:] Trt., I kd. 1995, II kd. 1996, III kd. 1996, IV kd. 1997, Personalia 1995) // 1998, 4–5, 178; Õnne otsinguil (Kati anekdoodid) [Tln.,] 1998 // 1998, 10–11, 175; Ilmafilosoofia ilma filosoofiata? (B. Hoff. Puhh ja Tao. Tln., 1998; Notsu ja Te. Tln., 1999; R. E. Allen, S. D. Allen. Puhh lahendab probleeme. Tln., 2000) // 2000, 5–6, 163.
Raud, Mihkel. Uinuv mõistus sünnitab koletisi (S. King. Surmahotell. Tln., 1994) // 1994, 12, 82.
Raud, Rein. Lääne ja ida piiril (A. Kaalep. Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi. Tln., 1986) // 1986, 3, 76; Kire ja kuma tasakaal (D. Kareva. Hingring. Tln., 1997) // 1997, 12, 82; Diamat ja Tiamat (J. Kaplinski. Võimaluste võimalikkus. Tln., 1997; Usk on uskmatus. Tln., 1998) // 1998, 10–11, 169; Luuletaja, süsteemi vaenlane (Cz. Milosz. Vangistatud mõistus. LR 1999, nr 18–20) // 1999, 8–9, 159.
Raudam, Toomas. “Nagu” nagu nuga (J. Danoso. Chattanooga Choochoo. LR 1993, nr 24) // 1994, 2, 84;  Kosinski, nimi (J. Kosinski. Kirgas lind. LR 1995, nr 18–20) // 1995, 9–10, 152; Eel-raamat (B. Vaher. Lugulaul. Trt., 2002) // 2003, 3, 83; Kõik inimesed on juudid (L. Pilter. Lohejas pilv. Tln., 2004) // 2004, 4–5, 166.
Raudsaar, Mart. Sven Kivisildniku “Õnnelikud päevad”? (S. Kivisildnik. Dawa vita. Tln., 1991) // 1991, 11, 91.
Raun, Mait Ando. Paremate aegade kuulutaja (R. Guénon. Ida metafüüsika. Tln., 1996) // 1997, 4–5, 176.
Reinla, Astrid. Meil Bütsantsis (A. Valton. Rännak giidi saatel. Tln., 1988) // 1989, 4, 88; Intelligent teelahkmel (O. Kruus. Pühajärve album. Tln., 1989) // 1990, 3, 85; Üksainus elu (A. Valton. Masendus ja lootus. Tln., 1989) // 1990, 6, 88; Mille külge tark ei puutu (M. Unt. Öös on asju. Tln., 1990) // 1990, 9, 84; Maailmapildid inglise moodi (Linnud. Tln., 1990; J. Wyndham. Trifiidide päev. Tln., 1990) // 1991, 6, 93; Raisakassid ründavad Toompead (M. Mutt. Pingviin ja raisakass. Tln., 1992) // 1992, 4, 82; Kaheksa kuuga Euroopasse? (A. Pulver. Toimetulek iseendaga. Trt., 1991) // 1992, 5, 91; Karvaseid ja sulelisi (E. Vetemaa. Pomm härra peaministrile. Tln., 1992) // 1992, 8, 87; “Asi on mitu asja ja mitmetes suhetes asjadega” (A. Valton. Pildikesi filosoofi prohveti kunstniku poeedi elust. Tln., 1992) // 1993, 6, 83; Tema, lääne intelligent (P. Rintala. Sankt Peterburgi salakaup ehk linn meelekujutuses. Tln., 1993) // 1993, 9, 82; Minu mälestused Madis K-st (M. Kõiv. Rännuaastad. Tln., 1994) // 1994, 10, 87.
Remsu, Olev. Suur elu & nõder kunst (T. Teder. Tumedad jutud. Tln., 1990) // 1991, 2, 92; Põlvkonna individuaalpsühholoogiline kroonika (M. Saat. Võlu ja vaim. Tln., 1990) // 1991, 7, 84; Fakt on kujund (O. Remsu. Elu Moskvas, I. Haapsalu, 1991) // 1992, 6, 78; Aeg annab vastuse (M. Unt. Tere, kollane kass! Tln., 1992) // 1992, 11, 89; Raudami mõistatus (E. R. Burroughs, T. Raudam. Tarzani seiklused Tallinnas. Tln., 1991) // 1992, 12, 87; Feministid rõõmustavad (K. Murutar. Naisena sündinud. Pärnu, 1992) // 1993, 2, 87; Luuraja & luuratav (E. Sanden. Loojangul lahkume Tallinnast. Tln., 1992) // 1993, 3, 90; Kollaborant fookuses (J. Kross. Tabamatus. Tln., 1993) // 1993, 4, 84; Kogutud teoste esimene köide (K. Murutar. Kati Jututar. Trt., 1993) // 1993, 5, 81; Kondikoorem & surm (J. Habicht. Selles mängus ei hüpata. Tln., 1993) // 1993, 6, 89.
Roose, Marin. Ettevaatust – kuri koer! (K. M. Sinijärv. SûrWay. Tln., 1992) // 1992, 10, 77.
Rooste, Jürgen. Kõigi maade jõnglased, yhinege! (J. Isotamm, Mina Johnny B. Trt., 1999) // 2000, 1, 102; Ühe mängu aspekte (T. Vint. Nädalavahetusel. Mängides. Tln., 1999) // 2000, 5–6, 160; Kuuldused Albert Trapeežist ei vasta tõele: ta pole ikkagi kirjanik (A. Trapeež. Kaunimad laulud. Tln., 2000). // 2001, 10, 109; Eesti kirjanduslugu: miks, kellele, mida ja kuidas? (E. Annus, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker. Eesti kirjanduslugu. Tln., 2001) // 2002, 2–3, 172; Tondid on sees (H. Runnel. Omad. Trt., 2002) // 2002, 10, 114; Ma tahan olla jälle veidi siiras ma tahan olla jälle veidi hea (P. Beier. Monaco. Trt., 2002) // 2003, 6, 117; Kerge sissejuhatus ühe nõia töövihikusse (L. Sommer. Nõidade õrnus. Sänna, 2004) // 2005, 1–2, 181.
Ross, Jaan. (W. Kolneder. Muusika ajalugu. Tln., 1992) // 1993, 5, 82; Tobiase raamatu ilmumise puhul (R. Tobias. In puncto musicorum. Trt., 1995) // 1995, 9–10, 159; Seire või katkestused (H. Krull. Jazz. Tln., 1998) // 1999, 8–9, 151; Šostakovitši mälestused eesti keeles. Saateks (Tunnistus. Tln., 2002) // 2003, 1–2, 214; Kas Talvepalee on sinine või roheline? (O. Figes. Nataša tants. Tln., 2003) // 2004, 7–8, 215.
Ross, Kristiina. Kuidas olla kurb (H. Runnel. Punaste õhtute purpur. Tln., 1982) // 1987, 8, 76; Ehin tugitoolis (A. Ehin. Tumedusi rüübatan. Tln., 1988) // 1989, 3, 85; Kalliskivi (Isad. LR 1990, nr 6) // 1990, 7, 91; Abee Prévost. Manon Lescaut. Tln., 1991 // 1992, 4, 84; Reiner Brockmann – vaimulik tõlkija või Lasnamäe lambur (R. Brockmann. Teosed. Tln., 2000) // 2001, 4, 86; Tõlkija meelevald (Laozi. Daodejing. Tln., 2001) // 2001, 10, 101; Kirjapanemata tõlketeooria (H. Rajandi. Tõlkija teekond. Trt., 2002) // 2003, 7–8, 181.
Rull, Ivo. Bumerang (M. Titma, P. Kenkmann. Meie üliõpilaskond. Tln., 1988) // 1989, 6, 89; Kahes tuhandes eksemplaris ja ilma roppusteta (M. Moguči. Õrn ja rõve. Trt., 1989) // 1990, 6, 92; Kirjanduse ja filoloogia vahel (P. Viires. Tallinna ja Tartu vahel. Tln., 1990) // 1990, 8, 90; Toomas Raudami kirja- ja kinopildid (T. Raudam. Miks mitte kirjutada memuaare, kui oled veel noor. Tln., 1990; T. Raudam. Isa sipelgapesa. Inimene, keda polnud. Absoluutne kuulmine. Tln., 1990) // 1990, 11, 90; Küündimatu triviaalromaan (O. Raun. Kõrvaltegelased. Tln., 1990) // 1991, 3, 90; Mittepoliitiline Runnel poliitikas (H. Runnel. Isamaavajadus. LR 1991, nr 33–35) // 1992, 3, 85; Kuumad naljad omas ajas (I. Trull, M. Juur. Kuumad käkid külmas öös. Tln., 1992) // 1992, 8, 90.
Rummo, Paul-Eerik. Luuletaja Albert Trapeež (A. Trapeež. Häälitsusi ja sõnu. Tln., 1995) // 1995, 5–6, 169; Raamat nimega “Swinburne” (H. Krull. Swinburne. Tln., 1995) // 1995, 11, 95; Eesti elu entsüklopeedia? (555 laulu. Tln., 1996) // 1997, 1–2, 188; Isaiah Berlinit lugedes… (I. Berlin. Valik esseid. Tln., 1998) // 1998, 10–11, 181; Kõva koputus Baudelaire’i uksele (Ch. Baudelaire. Kurja õied. Tln., 2000) // 2001, 2–3, 175; Alkeemik? Illusionist? (J. Grotowski. Tekstid aastatest 1965–1969. Tln., 2002) // 2002, 5–6, 165.
Ruutsoo, Rein. XIX sajandi Civis Academicus “häbi” ja “hirmu” vahel (Mälestusi Tartu Ülikoolist. (17. – 19. sajand). Tln., 1986) // 1987, 6, 84; Lumen naturale – mõistuse loomulik valgus (A. Koort. Inimese meetod. Trt., 1996) // 1997, 3, 80.
Ruutsoo, Søren. Inimene ja legend (R. Parve. Põranda all. Tln., I tr. 1957; II tr. 1959; III tr. 1986) // 1988, 11, 89.
Rähesoo, Jaak. Märkmeid mandrite triivimisest (S. Sontag. Vaikuse esteetika. Tln., 2002) // 2002, 5–6, 168.
Saat, Mari. Liha truudus (E. Tode. Piiririik. Tln., 1993; T. Õnnepalu. Hind. Tln., 1995) // 1996, 4, 94.
Salokannel, Juhani. Žanripiirid, piiriületused. Tähendus (J. Kross. Paigallend. Tln., 1998) // 1998, 10–11, 162.
Samarüütel, Mihkel. Ruumi täitmine (Hiram. Mõru maik. Tln., 1999) // 2000, 1, 105; Vadi saab vitsa (U. Vadi. Suur sekund. Trt., 1999) // 2000, 11–12, 186; Märkmeid Jan Kausi raamatust (J. Kaus. Üle ja ümber. Tln., 2000) // 2001, 2–3, 182; Märkmeid Tarmo Tederi raamatust (T. Teder. Jutte kambrist 27-1. Tln., 2000) // 2001, 5–6, 166; Märkmeid Leo Kunnase raamatust (L. Kunnas. Sõdurjumala teener. Tln., 2001) // 2002, 2–3, 182; Märkmeid Juri Buida raamatust (J. Buida. Preisi pruut. LR 2004, nr 19/20) // 2005, 1–2, 186; Märkmeid Jaak Rand jt raamatust (M. Kangur, I. Ravi, J. Rand. Jaak Rand ja teisi jutte. Tln., 2004) // 2005, 6, 110; Märkmeid Sass Henno raamatust (S. Henno. Mina olin siin, 1. Esimene arest. Tln., 2005) // 2005, 10–11, 172.
Sang, Joel. Lätil oma aatompomm! (Valik I. Esseid maailmakirjandusest. LR 1987, nr 25/26) // 1988, 2, 88.
Saro, Anneli. Vadistav eskapism (U. Vadi. Kohtume trompetis! Elvis oli kapis! LR 2005,  nr 28) // 2005, 12, 110.
Sauter, Peeter. Indrek Hirve ilus lora (I. Hirv. Rännuraamat. Trt., 1996) // 1996, 10, 111; See, kust Kivirähk pärit on (A. Kivirähk. Õlle kõrvale. Tln., 1996) // 1997, 6, 95; Mees ja romaan (Kaur&Kender. Iseseisvuspäev. Tln., 1998) // 1999, 2–3, 149; Kes ja mis oli ja on eestlasele Kalevipoeg? (K. Rakke. Kalevipoeg. Tln., 2000) // 2000, 8–9, 171; Tänan, Mihkel Samarüütel (M. Samarüütel. 3: tere, kool. [s.l.] 2001) // 2002, 1, 97; Mees kirjutab nii et lase aga olla (Minu võitlus puäntide vastu) (M. Kivastik. Kui sa mind ei armasta, ära mine ära. Trt., 2003) // 2003, 7–8, 171.
Selart, Anti. Keskaja Euroopa piirimaad: raamat Eesti ajaloost (R. Bartlett. Euroopa sünd. Tln., 2001) // 2002, 2–3, 196; Ülempreester ja tõlkija (Ülempreester Avvakumi elulugu. Tln., 2002) // 2002, 11–12, 171; Klassikaline Venemaa ajalugu (V. Sergejev, D. Vseviov. Venemaa – lähedane ja kauge. Aegade algusest kuni Vassili III-ni. Tln., 2002) // 2003, 6, 124; Vaateid murranguaja Eestile (Eesti aastal 1200. Tln., 2003) // 2004, 4–5, 188.
Seppel, Led. Kehad ja erakud (R. Brautigan. Abort. Tln., 1992) // 1993, 8, 86; (T. Leemets. Kes minevikku ei mäleta; A. Prosa. Viimased naeratused Alice’ile; A. Ruben. Raevule; M. Salujärv. Talveaed. Tln., 1993) // 1994, 3, 78; “Kildude tants rusude rütmis” (A. Nin. Spioon armastuse majas. LR 1993, nr 46–47) // 1994, 6, 94; Valu ei ole vale (N. Baturin. Kartlik Nikas, lõvilakkade kummardaja. Tln., 1993) // 1994, 8, 89; “Deani masin” ja teisi raamatuid (Kassett 1995: Kätlin Kätlin. Larii-laree; L. Zipp. Kirja pandud paberile; M. Alt. Laule härjapõlvlase päevaraamatust; A.C. Homseni; I. Ryytle. Deani masin; M.-M. Kuningas. Sõna täüs aiga. Tln., 1996 // 1996, 11–12, 169; Mosaiigid (T. Raudam. Muusika kuum sai. Tln., 1996) // 1997, 4–5, 168.
Sering, Paula. The rest is silence (D. Kareva. Vari ja viiv. Tln., 1986) // 1987, 12, 86; Võimetus õunast loobuda (E. Mihkelson. Võimalus õunast loobuda. Tln., 1990) // 1991, 7, 85; “Luuletaja surmahaav on hüübinud” (I. Hirv. Kuu vari. Tln., 1992; I. Hirv. Võhumõõk. LR 1992, nr 44) // 1993, 5, 78; Ühine armastus (A. Chalvin. Punapäine tüdruk. LR 1993, nr 23) // 1993, 10, 82; Anarhia – Jumala riik (T. Trubetsky, A. Pathique. Daam sinises. Tln., 1994) // 1995, 4, 87; Mitte enam Blair. Orwelli algus (G. Orwell. Pariisi ja Londoni heidikud. Tln., 1995) // 1995, 9–10, 150.
Serpent, François.
Kirves lendab õlipuudeta metsa kohal (E. Õunapuu. Eesti gootika. Tln., 1999) // 2000, 5–6, 158; Rehepapp ehk Eesti kyla esimesest viimase novembrini (A. Kivirähk. Rehepapp ehk November. Tln., 2000) // 2001, 5–6, 168; Ervin Õunapuu kuri uni (E. Õunapuu. Mõõk. Tln., 2002) // 2002, 7, 88.
Sibul, Kristel. Momentülesvõtted bittidest ja baitidest (T. Baumgärtel. Net.art: võrgukunsti materjalid. Net.art.2.0: Uusi võrgukunsti materjale. Tln., 2006) // 2006, 10–11, 190.
Siiroja, Mart. Ajaloolane Eesti välispoliitikast (E. Mediainen. Eesti välispoliitika Balti suund 1926–1934) // 1992, 4, 88.
Sinijärv, Karl Martin. Sõbralik Lyhiohe ehk Mis Sellest Sai (S. Kiin. Mis sinust saab. Tln., 1989) // 1989, 8, 86; Beavis, Butthead & Unt (M. Unt. Argimütoloogia sõnastik, 1983 –1993. Tln., 1993) // 1994, 5, 85; Mulje eesti kirjandusest (H. Mikelsaar. Käiski Nuustakul ära. Tln., 1994) // 1995, 8, 76; Kõrgem kui muru (Sõnarine. Eesti luule antoloogia. Koost. K. Muru. Tln., 1995) // 1996, 4, 97; Mesmeri kera (J. Kross. Mesmeri ring. Tln., 1995) // 1996, 10, 109; Jälituspide (T. Soomets. Pidurdusjälg. Tln., 1999) // 1999, 8–9, 150; Mälestused ideaalsest maailmast (L. Uustulnd. Kiikhobune Antverpenist. Tln., 1999) // 1999, 11–12, 173.
Sisask, Kaia. Mulluseid lumesid otsimas (F. Villon. Testament. Tln., 1997) // 1998, 4–5, 171.
Skulskaja, Jelena. Inimene “surnud vööndis” (Я. Иыэрюют. Мужские танцы. Moskva, 1986) // 1987, 5, 80; Teispool “elavat” maailma (Д. Карева. Откровение. Tln., 1989) // 1990, 8, 86.
Sommer, Lauri. Yhe päranduse juures (J. Ollinovski. Luuletused. [Tln.] 1994) // 1995, 1, 93; Õrnuse vormumisest ja vormimisest (R. Sool. Jahe kuu. Tln., 1997) // 1998, 6, 97; Vaimupomm Barbie’le ja Kenile (N. Baturin. Apokalüpsis Anno Domini… Tln., 1997) // 1998, 7–8, 186; Kanäe tigusid! (K. Oidekivi. Tigudele. Tln., 1998) // 1998, 10–11, 165; Luik lennus: Kohandatud minevik (V. Luik. Maa taevas. [s. l.], 1998) // 1999, 1, 75; Kaks kaua viibinud sõpra (B. Pascal. Mõtted. Tln., 1998; S. Kierkegaard. Kartus ja värin. Meeliülendavad kõned. Tln., 1998) // 1999, 7, 118; Syndmusi ja mõtteid teadvuse lõksus (E. Õunapuu. Teie mälestuseks, kes iganes te olete ja kus asute. Tln., 1999) // 2000, 5–6, 156; Corrosion Of Conformity? (J. Rooste. Sonetid. Tln., 1999) // 2000, 7, 101; Tuli yle. Ja rääkis asjadest (G. Godiņš. Öö päike. Tln., 2000) // 2000, 10, 124; Nägemisõpik, mis päris hästi ei  paista (R. Raud. Pisiasjad, mis omavad tähtsust. Tln., 2000) // 2000, 11–12, 183; Heietusi (minu) õpetaja luule taastulemise juurde (U. Masing. Luule, 1. Trt., 2000) // 2001, 4, 91; Õpetaja (khm-khm) Pound (E. Pound. Lugemise aabits. Tln., 2000) // 2001, 5–6, 173; Veidrike evangeelium (M. Heinsaar. Härra Pauli kroonikad. LR 2001, nr 31/32) // 2002, 1, 102; Pilguheit Varblase Platoole (H. Varblane. Ilmavallas. Trt., 2002) // 2002, 7, 104; Mixmaster Sven Inva-Eesti loophole’is (Kivisildnik. Päike, mida sa õhtul teed? LR 2003, nr 12) // 2003, 12, 104; Rahul – omamoodi – rahul (J. von Ehlvest. Rahuldus. Trt., 2004) // 2005, 6, 109; Valikuvabaduse eest (K. Lasn. Kultuuritõkestus. Tln., 2005) // 2005, 12, 115; Loovõtt kaugheinamaal (T. Õnnepalu. Enne heinaaega ja pärast. Tln., 2005) // 2006, 3, 111.
Song, Matis. Analüüs toimib (Tekstilääts. Trt., 2006) // 2006, 10–11, 178.
Soosaar, Enn. (J. Kaplinski, J. Salminen. Vieläkö Tartossa laulaa satakieli. Helsinki, !990) // 1991, 4, 86.
Soovik, Ene-Reet. Pealkirjast tekstini, tekstist kultuurikontekstini (T. S. Eliot. Ahermaa. Looming 1992, nr 12) // 1993, 4, 80; Valge Mees ei sallima Praend Söök (Külakost. Üksikuid teri rootsi luulesalvest. Tln., 1994) // 1995, 2, 93; Tuul väljal (W. Woolf. Esseed. Tln., 1997; Orlando. LR 1997, nr 31–34) // 1997, 12, 93;   Paradigmaatiline Potsataja (T. Raudam. Minu mina. Tln., 1998) // 1998, 12, 91; Usu ja kaalutluse kaleidoskoop (J. Winterson. Kirg. Tln., 1998) // 1999, 4, 106; Maggie, Victoria ja maaparandus (G. Swift. Vete maa. Tln., 1998) // 1999, 8–9, 171; Hääled Londoni linnast ja ajaloost (P. Ackroyd. Hawksmoor. Tln., 1998) // 1999, 11–12, 166; Jooksev Eliot (T. S. Eliot. Ahermaa ja teisi luuletusi. Tln., 1999) // 2000, 2–3, 177; Lõngaots möödunud sajandisse (T. Hughes. Luuletused. Tln., 2001) // 2001, 10, 94; Huvitav Oras (A. Oras. Luulekool I. Trt., 2003) // 2004, 1–2, 158; Õitseva puu alt papist majja (J. Rhys. Suur meri Sargasso. Tln., 2003) // 2004, 6, 109.
Speek, Tiiu. “Nature… tekstiilivabrikute omanik”: Uku Masing loodustunnetusest, keelest ja taimedest (U. Masing. Mälestusi taimedest. Trt., 1996) // 1997, 10–11, 152.
Sulbi, Raul. Söödaratsioonid ja silovalmistamisplaanid ulmelisel Võililleveinimaal (Wimberg. Lipamäe. Tln., 2002) // 2002, 7, 92; Õhuloss kuristiku kohal (V. Pelevin. Sinine latern. Tln., 2002; Omon Ra; Generation “P”. Tln., 2002) // 2002, 11–12, 166.
Susi, Mart. Pliiatsivisandeid esteetilisest luuletajast ning tema raamatust (M. Harnoon. Mustvalge. Tln., 1986) // 1987, 2, 82; Keskpäeva pimestusist (R. Veidemann. Elu keskpäev. LR 1986, nr 32) // 1987, 6, 87; Poolesaja aasta kauguselt (I. Rebane. Kohus. Kaebealune. Kaitsja. Tln., 1987) // 1988, 2, 90; Laastude lendamisest (Th. Mann. Novelle. Tln., 1987) // 1988, 5, 89.
Sutrop, Margit. Tulevik loob mineviku tähenduse (J.-P. Sartre. Kinnine kohus. Altona vangid. Tln., 1989) // 1990, 11, 88; Tagasi sajandialguse esteetika juurde (B. Croce. Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika: teooria ja ajalugu. Trt., 1998) // 1998, 12, 83.
Särg, Indrek. Ärme teeme enam kunagi nii, eks! (K. Rumor. Peeglite vahel. Tln., 1991) // 1991, 8, 92; Näärisokk (T. Kallas. Käsi. Tln., 1997) // 1998, 3, 86.
Sära, Silver. Hinge kõrb (P. Bristol. Kõrb. Tln., 2005) // 4–5, 193; Ulme lipulaev omas sõiduvees (I. Hargla. Roos ja lumekristall. Trt., 2006) // 2006, 7–8, 189.
Särg, Taive. Ruitlane olen ja Ruitlaseks jään (O. Ruitlane. Kaera-Jaan ja mr. Propper. Trt., 1999) // 2000, 7, 98.
Taagepera, Rein. Kui täiendavad väekoondised tulid (O. Kuuli. Revolutsioon Eestis 1940. Tln.,1980) // 1989, 3, 90.
Talts, Mait. Sohvi ja tema maailm (J. Gaarder. Sofie maailm. Tln., 1997) // 1997, 3, 94.
Talvet, Jüri. Meie ühine Moskva (O. Remsu. Moskva-mälestused. I. Haapsalu, 1991; Tartu- &Praha-mälestused. II. Haapsalu–Trt., 1992) // 1993, 3, 86.
Tamm, Marek. Legend ristisõdadest (R. Pörtner. Ristisõjad (1095–1187). Tln., 1997) // 1997, 7–8, 166; Tekst ja subjekt. Tartu koolkonna teine põlvkond (M. Lotman. Mandelštam i Pasternak. Tln., 1996; P. Torop. Dostoevski: istorija i ideologija. Trt., 1997) // 1997, 10–11, 164; Miks naine on Teine? (S. de Beauvoir. Teine sugupõlv. Tln., 1997) // 1997, 12, 90; Muistne vabadusvõitlus on lõppenud (A. Hvostov. Mõtteline Eesti. Tln., 1999) // 1999, 5–6, 174;  Semiootikud elavad edasi. Ka Tartus (SEMEIOTIKE. Nr. 26 ja 27. Trt., 1998; 1999; Tartu Semiotics Library 1 ja 2. Trt., 1998; 1999) // 2000, 1, 97; Eesti Bachelard (G. Bachelard. Ruumipoeetika. Tln., 1999) // 2000, 5–6, 166; Marginaale Margus Laidrest (M. Laidre. Üks hä tru ja öige sullane. Trt., 1999) // 2000, 8–9, 141; Parerga ja paralipomena (J. Puhvel. Ulgvel ja umbes. Trt., 2001; Epilecta Indoeuropae. Innsbruck, 2002) // 2002, 10, 118; Kuidas kirjutada oma elulugu? (J. Kross. Kallid kaasteelised. Tln., 2003; J. Kaplinski. Isale. Tln., 2003) // 2004, 3, 104; Uus Eesti kultuurilugu (I. Talve. Eesti kultuurilugu. Trt., 2004) // 2004, 12, 123; Kuidas kirjutada kunsti ajalugu? (Eesti kunsti ajalugu 2: 1520–1770. Tln., 2005) // 2005, 9, 105.
Tammet, Tanel. Poolelijäänud rehkendus (B. Russell. Uurimus tähendusest ja tõest. Tln., 1996) // 1997, 3, 88.
Tannberg, Tõnu. Kas Eesti rahvuslik sõjaajalugu on välja surnud? (R. Helme. 1812. aasta Eestis ja Lätis. Tln., 1990); Venemaa lähiajalugu: hajamõtteid uuematest tõlkeraamatutest (E. Radzinski. Stalin. Tln., 2000; N. Rubin. Lavrenti Beria: müüt ja reaalsus. Tln., 2000;  P. Sudoplatov. Erioperatsioonid. Tln., 2000) // 2000, 8–9, 147.
Tart, Indrek. Oidekiviga metsas, põllul ja teistel inimeste radadel, vaimust kõnelemata (K. Oidekivi. Pinsel. Tln., 2003) // 2004, 9, 108.
Taunist, Sulno. Hebla lemmekupik (Valimik eesti armastusluulet. Tln., 1988) // 1989, 8, 87.
Teder, Tarmo. Ionesco, Peetrus ja galaktikad (R. Tootmaa. Seal, selle laia välja taga. Tln., 1991) // 1992, 8, 90.
Tender, Tõnu. Omal teel (Kaika suveülikool. Trt., 1990) // 1991, 9, 87.
Tode, Emil. Sõnadest ja asjadest (J. Kaplinski. Jää ja Titanic. LR 1995, nr 6–7) // 1995, 5–6, 165.
Toomet, Lauris. Ugrimugri ilmavaate kiituseks (O. Loorits. Eesti rahvausundi maailmavaade. Tln., 1990) // 1990, 12, 80; Kas läänemeresoome ryytlieepos? (A. Annist. Udres-Kudres, Päeva poeg. Tln., 1990) // 1991, 5, 90; Uus rõõmusõnum (T. Trubetsky, A. Pathique. Inglid ja kangelased. Tln., 1992) // 1993, 1, 81; Kahe maailma vahel (K. A. Hindrey. Urmas ja Merike. Tln., 1992) // 1993, 6, 87; Kommentaare “Magellani pilvedele” (Magellani pilved nr 1. Eesti Humanitaarinstituudi ajakiri. Tln., 1993) // 1993, 10, 80.
Tootmaa, Rein. Jääda ellu pärast oma surma ehk teel desemantsipatsiooni poole (A. Alavainu. Kes meist on Napoleon? Tln., 1987; K. Reemet. Hingedeaeg. Tln., 1987) // 1988, 6, 73; (I. Jaks. Eikellegi maal. Tln., 1991) // 1992, 2, 86; Kremli vägistaja ehk kuhu kadus suvi (H. Mikelsaar, U. Mikelsaar. Isa! Trt., 1992) // 1993, 3, 92. Vt ka Mehu, Maarius, Tootmaa, Rein.
Torop, Peeter. Umberto Eco reaalsusest Eestis (U. Eco. Reis hüperreaalsusse. Tln., 1998) // 1998, 7–8, 169.
Treier, Heie. Olukorra analüüs (Kivisildnik. Kutse. Trt., 1997) // 1997, 12, 88.
Tõnisson, Urmas. Kiirpilk kingitud hobuse suhu (H. Rajamets. Pegasos ja peegal. Tln., 2004) // 2005, 3,  102; Kirjasõna kaevandatud kullateri (Muinasaja kirjanduse antoloogia. Tln., 2005) // 2005, 7–8, 187; Lõpetamata teekonnad (G. Chaucer. Canterbury lood. Trt., 2006) // 2006, 6, 118; Fortuna ratas ja Rubiku kuubik (Carmina burana. LR 2006, nr 25) // 2006, 10–11, 183.
Tüür, Kadri. Lapsega tüdruk (Kauksi Ülle. Säng. Trt., 1997) // 1998, 6, 96; Võimatus ruudus (A. Carter. Õhtud tsirkuses. Tln., 1998) // 1998, 10–11, 174; Tarkusest ja tema emast (I. Hirv. Pärlhall. Tln., 1998) // 1999, 1, 82; Ajuloputuse anatoomia (B. Hall. Saskiaad. Tln., 1998) // 1999, 2–3, 176; Öö nagu ökoloogia (J. Kaplinski. Öölinnud, öömõtted. Tln., 1998) // 1999, 5–6, 180; Jalutuskäik akvaariumis (K. Oidekivi. Akvaariumis. Tln., 2000) // 2000, 11–12, 181; Hõimusild (M. Kera. Tähelepanekud noorusaastatest. Helsinki, 2002) // 2003, 12, 114; T***linn (J. Rooste. Rõõm ühest koledast päevast. Tln., 2003) // 2004, 4–5, 160.
Ude, Indrek. Vana filmimasin (K. Muuli. Klaasi tumeduses. Tln., 1991) // 1991, 9, 85; Sina ei pea mitte… (E. Bagerstam. Pressivabadus demokraatlikus ühiskonnas. Tartu, Stockholm, 1991) // 1993, 2, 89.
Uibo, Udo. Kalev Koidula õnne võimalikkusest lehkavas Eesti Vabariigis (K. Kesküla. Vabariigi laulud. Tln., 1998) // 1999, 2–3, 158.
Unt, Jaan. Tõlkest, mis on kultuurisündmus ( Aurelius Augustinus. Pihtimused. Tln., 1993) // 1994, 7, 80.
Unt, Kersti. Gootika on jälle moes (H. James. Kruvi keere. LR 1993, 14–16) // 1994, 6, 92.
Unt, Mati. Pihime ka? (I. Bergman. Laterna magica. Tln., 1989) // 1990, 7, 94; Mis juhtus siis Remsu nooruses? (O. Remsu. Armastusega Oxfordi. Tln., 1991) // 1992, 10, 80; Stuudium noorusest (M. Kõiv. Rännuaastad. Tln., 1994) // 1994, 10, 88; Astrid Reinlast, aga mitte ainult head (A. Reinla. Kodanik on loll. Tln., 1994) // 1995, 3, 85; Romaan kui See Kõige Tähtsam (M. Kundera. Romaanikunst. LR 1998, nr 11–12) // 1998, 10–11, 160; Kaur&Kender kui Mina (Kaur&Kender. Iseseisvuspäev. Tln., 1998) // 1999, 2–3, 155; Pätt (J. Genet. Varga päevik. Tln., 1999) // 1999, 5–6, 188; Jookseb juhuste sajus ja saab saatusest märjaks (P. Auster. Juhuse muusika. Tln., 1999) // 1999, 10, 97;   Kas Giraudoux on vanaaegne? (J. Giraudoux. Näidendid. Tln., 2000) // 2001, 10, 99; Luule ei tule tuulest (T. Vint. Kaine kuu ja purjus päike. Tln., 2001) // 2002, 1, 101.
Urmet, Jaak. Johnny B – Führer (J. Isotamm. Mina Johnny B. Trt., 1999) // 2000, 1, 100; Kolm debüüti (V. Afanasjev. Kandiline maailm. Trt., 2000; Kristiina Ehin. Kevad Astrahanis. Tln., 2000; J. Kaldmaa. Passioon. Tln., 2000) // 2001, 1, 92; Raamat lastele ja teistele (O. Ruitlane. Kail. Trt., 2000) // 2001, 7, 94; Posijatebande paljastamine (Arbujad. Tln., 2001) // 2001, 11–12, 158; See raamat on käkk (K. Kender. Pangapettus. Tln., 2002) // 2002, 11–12, 152; Väärtuslikud traditsioonid jätkuvad (E. Õunapuu. Sinu teejuht ristiusku. Tln., 2003) // 2004, 1–2, 163; Reis ümber maakera (J. Kaplinski. Kaks päikest: teistmoodi muinaslood. Tln., 2005) // 2005, 10–11, 174.
Uustalu, Jüri. Õpilastele majandusest (A. Agabenjan, D. Moskvin. Mis? Kus? Miks? Tln., 1986) // 1987, 4, 77; Nagib Mahfuzi tuhande Nobeli ööd (N. Mahfuz. Tuhande öö ööd. Tln., 2004) // 2004, 10–11, 204.
Vabar, Sven. Sihitu šamaani lend iseendas (M. Heinsaar. Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa. Tln., 2005) // 2006, 4–5, 185.
Vaher, Berk. Postpuberteedi masendus (J. Rooste. Lameda taeva all. Tln., 2002) // 2002, 5–6, 159; Kaksipidi raamat (A. Juske. Kaksipidi pildid. Tln., 2002) // 2002, 10, 115; Tuhande ühe eestlase hobulausumised (J. Ehlvest. Hobune eikusagilt. Tln., 2002) // 2003, 3, 80; Poiste sõidud (P. Kruus. Ring ümber teiste. Trt., 2002; S. Henno. Elu algab täna. 2002) // 2003, 6, 110; Nokatäite vahel (J. Kaus. Õndsate tund. Tln., 2003; T. Verrev. Margot. Tln., 2003) // 2003, 7–8, 174; Kui õpid kuulma südame B-poolt (Chalice. Ühendatud inimesed. 2003; Kago. Piimaš. 2003) // 2004, 3, 109; Viginad ja karjed (E. Viiding. Teatud erandid. Tln., 2003) // 2004, 6, 103; Euroküpsus (R. Raud. Hector ja Bernard. Tln., 2004; J. Jõerüüt. Uus raamat. Tln., 2004; J. Maiste. In Arcadia ego. Tln., 2004) // 2005, 1–2, 183; Nihe ja süütuse masinad (Ki:wa. Roboti tee on nihe /salatühik. Tln., 2004 (teg. 2005)) // 2005, 9, 94.
Vahing, Vaino. (R. Tootmaa. Klaverimängupüha. Tln., 1987) // 1988, 3, 82; Kujutlusvõime, kunst ja kurbus (O. Wilde. De profundis. Tln., 1992) // 1993, 6, 90.
Vahter, Tarmo. Esimesed trükiproovid (J. Paju. Haapsalu detektiiv. Vormsi, 1990; J. Paju. Kagupassaat. Kohtla-Järve, 1991; V. Lattik. Sirge säär sukas roosas. Viljandi, 1991) // 1991, 12, 77; Juurdlust toimetab klišee (J. Paju. Lasud kodutänaval. Tln., 1995; T. Pabut. Surma suflöör. Tln., 1994) // 1995, 8, 78; Vale-Kivirähk (Keda me valisime 1995? Toim. J. Isotamm, I. Ude. Trt., 1995) // 1996, 4, 99; Väliseestlase kole unenägu (E. Nõu. Presidendi kojutulek. Tln., 1996) // 1997, 4–5, 169; Siseringi asi (V. Niitsoo. Vastupanu 1955–1985. Trt., 1997) // 1998, 6, 88.
Vahter, Tauno. Maga kiiremini! (M. Raun. Wake up! Tln., 1998) // 1999, 2–3, 162; Teateid tegelikkusest… (S. K. Richardson. Ühe nohiku seiklusi. Trt., 1998) // 1999, 7, 114; Minu Lasnamäe (V. Gross. Lasnamäelt alla. Tln., 1999) // 1999, 10, 99; On teil mõnda seksiga raamatut kah? (Ch. Bukowski. Naised; Ch. Bukowski. Postkontor; V. Jerofejev. Moskva–Petuški; V. Jerofejev. Psühhopaadi märkmed. [Kõik:] Tln., 2001) // 2001, 10, 103.
Vaiksoo, Jaanus. Udu küpsetab kõigil koldeil oma külma leiba (I. Laaban. Sõnade sülemid, sülemite süsteemid. Trt., 2004) // 2005, 6, 103.
Walden, Andreas. Edisoni eelkäija. Tähenduseta (A. Ehin. Rummu Jüri mälestused. Trt., 1996) // 1996, 10, 104; Vihjelised kirstunaelad lavastajale (M. Maeterlinck. Pelleas ja Melisande. Tln., 1996) // 1997, 1–2, 184; Loom mõõdab taime (E. Tode. Mõõt. Tln., 1996) // 1997, 7–8, 170.
Valgemäe, Mardi.
Eestlane ja tema vari (P. Kruuspere. Eesti pagulaskirjandus 1944–1992: näitekirjandus. Tln., 1993) // 1994, 11, 93; Rähesoofia (J. Rähesoo. Hecuba pärast. Trt., 1995) // 1996, 1–2, 178; Kivastiku kiviktaimla (M. Kivastik. Näidendid. Tln., 2000) // 2001, 2–3, 186; Undi geopoliitika püha geomeetria (M. Unt. Graal! LR 2001, nr 20) // 2002,  2–3, 175; Kui peeglis tuhmi kujutist (V. Vahing. Mängud ja kõnelused. Tln., 2002) // 2003, 4–5, 186; Quo vadis, “Quevedo”? (J. Undusk. Quevedo. LR 2003, nr 33–34) // 2004, 3, 98; Undoeuroopa metadraama (M. Unt. Vend Antigone, ema Oidipus. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 1/2) // 2006, 3, 102.
Valk, Ülo. Sissejuhatus lõpmatuse mõistmiseks (L. Mäll. Nulli ja lõpmatuse kohal. Trt., 1998) // 1999, 5–6, 185.
Valper, Valdo. Kompuse raamat-raamat (M. Rebu. Naiste pesu. 2000) // 2001, 5–6, 177.
Varblane, Hannes. Lawrence versus Lawrence (D. H. Lawrence. Neitsi ja mustlane. LR 1987, nr 23–24) // 1988, 3, 86; Tahaksin olla Ilmar Trull (V. Luik. Ajaloo ilu. Tln., 1991) // 1992, 3, 81; Peter Ackroydi kehastumisi (P. Ackroyd. Oscar Wilde’i viimane testament. Tln., 1992) // 1992, 8, 92; Henry Miller – Crazy Cock (H. Miller. Vähi pöörijoon. Tln., 1992) // 1993, 1, 84; Washington Irvingist. “New Yorgi ajaloost”, möödapääsmatult ka Cooperist (W. Irving. Kolm ameerika juttu. Tln., 1992) // 1993, 9, 88; (M. Kivastik. Homme. Tln., 1993) // 1994, 1, 86.
Varrak, Toomas. Kas teooria või hüpotees? (H. Eckstein. Stabiilse demokraatia teooria. Tln., 1990) // 1991, 4, 85; Sotsiaalse turumajanduse teooria ja praktika (F. U. Fack. Sotsiaalne turumajandus. Tln., 1991) // 1992, 7, 88.
Veidemann, Rein. Naudingut ja õpetlikku (H. Troyat. Leinav lumi. LR 1986, 12–13) // 1986, 3, 80; Uku Masingu ülemlaul (U. Masing. Ehatuule maa. LR 1988, nr 1) // 1988, 5, 88.
Veispak, Teet. Igihaljas Aavik (J. Aavik. Rahvustunde nõrkusest Eestis. LR 1988, nr 50) // 1989, 3, 87; Diletantide aeg (I. Soomere. Väike eesti seksiraamat. Tln., 1990) // 1991, 5, 92.
Velsker, Mart. Lennuraskused (H. Varblane. Sina armasta mind. Trt.–Tln., 1993) // 1994, 3, 81;  Ohtlikul pinnal (T. Soomets. Randmes unejanu. Trt., 1994) // 1994, 7, 84; Jõudu jõuludeks (Täis tähti jumallapse põll. Eesti jõululuulet läbi aegade. Tln., 1994) // 1995, 3, 80; Redutseeritud (S. Suuman. Targemat ei ole. Trt., 1995) // 1995, 11, 99; Akadeemilisi intriige (Õ. Kepp, A. Merilai. Eesti pagulaskirjandus 1944–1992: Luule. Tln., 1994) // 1996, 3, 91; Vee kolm olekut (E. Vee. Võlavalgel. Tln., 1995) // 1996, 5–6, 175; Ühest pealkirjast (K. Ristikivi. Viimne vabadus. Trt., 1996) // 1996, 10, 102; Ümmargune jutt (Ats. Videvikus lepatriinulend. Võru, 1996) // 1996, 11–12, 167; Keel keele asemel (A. Hurt. Kivi leiva asemel. Tln., 1997) // 1997, 9, 107;  Restauratsioon (Erakkond. Üheksavägine. Trt., 1997; V. Märka. Tühja aju korinad. Trt., 1997; J. Rahman. Vasõst vask. Trt., 1997; I. Rüütle. Lahkumine Puhjast. Trt., 1997; F. Serpent. Ka jumal on inimene. Trt., 1997) // 1998, 1–2, 169; Sommer on kohal (L. Sommer. Laurila, 1992–1997. Trt., 1998) // 1998, 9, 100; Meelega tehtud raamat (K. Kruusa. Meeleolu. Trt., 1999) // 2000, 5–6, 149; Varjust välja (Varjatud ilus haigus. Trt., 2000) // 2000, 7, 104; Vaikne raamat (P.-E. Rummo. Kohvikumuusikat. Tln., 2001) // 2002, 5–6, 154; Euro opla seks saa mine (T. Hennoste. Eurooplaseks saamine. Trt., 2003) // 2004, 4–5, 172; Pärast T.H-d J.A-st (J. Adamson. Läbirääkimised. Trt., 2004) // 2004, 10–11, 199; Mitte üksnes jambist (J. Kaldmaa. Lapsevaev. Trt., 2004) // 2005, 6, 97; Restauratsioon II (M. Heinsaar, K. Kruusa, A. Kalkun, K. Tüür, B. Vaher, M. Kompus, Mathura, A. Pilv, K. Ehin, T. Maran, L. Sommer. Erakkond [CD]. Erakkond, 2004;  A. Ilves, J. Rahman, Contra, O. Ruitlane, Pulga Jaan. Viie pääle [raamat ja CD]. Väiku välläandja, 2005) // 2005, 7–8, 172; . “Taarka” – kas kultuurilugu või tekstihaigus? (Kauksi Ülle. Taarka. Trt., 2004) // 2006, 1–2, 203; Siiski ka Spiel’ist (V. Vahing. Päevaraamat I. Tln., 2006) // 2006, 9, 115.
Vene, Ilmar. Küll irvitaja, kuid… (Voltaire. Filosoofiline sõnaraamat. Tln., 1986) // 1986, 5, 83; Nikolai Konradi ajaloofilosoofia (N. Konrad. Ajaloo mõttest. Valik ajaloofilosoofilisi töid. Tln., 1987) // 1988, 9, 68.
Viik, Tõnu. Richard Rorty historitsistlik liberalism (R. Rorty. Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus. Tln., 1999) // 1999, 11–12, 160;  Kõigest (seoses toposega) (R. Undusk. Topos. Tln., 2001) // 2002, 8–9, 171; Hulluse apoloogia (M. Foucault. Hullus ja arutus. Trt., 2003) // 2004,  4–5, 179.
Viik, Tõnu, Kallas, Triin. Platoni teoste esimese osa ilmumise puhul (Platon. Teosed I. Trt., 2003) // 2004, 1–2, 176.
Viires, Piret. Toomas Raudami jutud (T. Raudam. Kirjutab näpuga õhku. Tln., 1986) // 1987, 7, 86; Võru keelest ja meelest tallinlase pilguga (Kauksi Ülle. Kesk umma mäke. Tln., 1987) // 1988, 4, 85; Aatemees diivanil (K. Kesküla. Aeg rannal. Tln., 1988) // 1989, 5, 81; Vana daami külaskäik (L. Tuulse. Tiivalöök. Tln., 1989) // 1990, 2, 94; Detsembriõhtu Pälsonisse tulen (P. Beier. Tulikiri. Tln., 1989) // 1990, 3, 83; Taevane ja maine armastus (J. Undusk. Kuum. Tln., 1990) // 1990, 9, 87; Kuu teine külg (K. M. Sinijärv. Vari ja viisnurk. Trt., 1991) // 1991, 12, 79; “Meeste värk ikkagi, külmalt” (M. Kivastik. Homme. Tln., 1993) // 1994, 1, 85; Sajandilõpu noori autoreid. Kruoganist Urduni (Krougan. [Tln.,] 1998; Hea raamat. Trt., 1998; Harakkiri. Tln.–Trt.–Viljandi, 1999; Urdu. Rewal, 1999) // 1999, 11–12, 171,
Vissel, Agu. Mõtteid “Mereleksikoni” puhul (Mereleksikon. Tln., 1996) // 1997, 1–2, 180.
Volt, Marek. Sajand moderntantsu (H. Einasto. 100 aastat moderntantsu. Tln., 2000) // 2001, 5–6, 185.
Volt, Mihkel. Visna roosas ümbrikus (H. Visnapuu. Mu ahastus ja armastus. Tln., 1993) // 1994, 2, 85.
Woodworth, Bradley D. Aleksandriast sulatuskatlani ja veel edasi (M. Walzer. Sallivusest. Tln., 1998) // 1998, 9, 109.
Voore, Merit. Indulgentsiprivileeg Pärnule (A. Vunk. Jeesus läks maale kõndimaie : Ristisõjad ja palverännakud Eestis keskajal. Tln., 2005) // 2005, 10–11, 184.
Väljataga, Ainiki. Kas me sellist Tammsaaret tahtsime? (E. Treier. Tammsaare elu härra Hansenina. Tln., 2002) // 2003, 4–5, 197. Vt ka Haavaja, Anna.
Väljataga, Märt. “Errata” lüüra? (Erato lüüra. Armastusluulet renessansist 19. sajandi lõpuni. Tln., 1987) // 1987, 10, 90; Bentham lasti tuppa tulla (I. Gräzin. Jeremy Bentham. Tln., 1990) // 1990, 10, 91; Mõned mõtted F. U. Facki brošüüri juurde (F. U. Fack. Sotsiaalne turumajandus. Tln., 1991) // 1992, 7, 89; Tähelepanuavaldus Orwellile (G. Orwell. Valaskala kõhus. Tln., 1995) // 1996, 4, 107; Sauteri kaunimad jutud (P. Sauter. Kogu moos. Tln., 1998) // 1999, 1, 70; Kõik ühe, üks kõige eest // 1999, 11–12, 175; Naiivsest ja sentimentaalsest proosast (H. Kiik. Kuresaapad. Põnnipõlve mälestusi. Trt., 2002; A. Nigov. Harjutused. Tln., 2002) // 2002, 5–6, 151; Eesti sopp ja vene süda (P. Sauter. Pori. LR 2002, nr 1) // 2002, 7, 110; Pikk hüvastijätt ajalooga (F. Fukuyama. Ajaloo lõpp ja viimane inimene. Tln., 2002) // 2003, 1–2, 210; Kalevi riigis (K. Kesküla. Platoni riigis. Tln., 2002; Külma kodumaa. Tln., 2002) // 2003, 4–5, 188; Subjektiga vastu ideoloogiamüüri (S. Žižek. Ideoloogia ülev objekt. Tln., 2003) // 2002, 9, 125.
Õnnepalu, Tõnu. Tuletame koos sõnad jälle meelde (A. Suuman. Nofretega metsas. Tln., 1986) // 1987, 2, 81; Katsuks tulijale vastu tulla (E. Mihkelson. Tulek on su saatus. Tln., 1987) // 1988, 6, 72; Kirjandus on surnud, elagu… (J. Kaplinski. Kust tuli öö. Tln., 1990) // 1990, 4, 91; Posteksistentsialistlik kõrb ehk utoopiad utoopiate taga (J. M. G. Le Clézio. Kõrb. Tln., 1990) // 1991, 6, 94; Tõnu Kõivu vaikimine kahe maailma piiril (Tõnu Kõivu lahkumised. Looming 1993, nr 1) // 1993, 4, 83; Sõnade õnn ehk Kes on kelle süles (H. Krull. Swinburne. Tln., 1995) // 1995, 11, 97; Diplomaatilised kõhklused (T. Aleksejev. Valge kuningriik. Tln., 2006) // 2006, 9, 105.
Üprus, Avo. Üle une üleneda (A. Lintrop. Asuja. Tln., 1985) // 1986, 4, 82.

 

 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon