HASSO KRULL

Buss peatub. Tullakse lennuki pealt,
rabelemine, sahmimine, loojuv päike
paistab üle järve, üle Järvevana tee,
üle Peterburi tee, ja Ülemiste keskuse
vastas kükitab keegi. Tema nägu
pole näha, autod tuhisevad mööda,
hääletaja see pole, ega enne lennujaama
ju peale ei võetakski. Aga ta on päris
kalda lähedal: tegelikult seisab ta vees.
See polegi inimene. See pole ka loom.
„See suur kivi, mis Ülemiste järves on
ja ühes ennemuistses jutus räägitakse, Linda
olevat teda sinna viinud. Räägitakse veel,
et Jeesus olla ka Eestimaal käinud
imetegusi tegemas ja olla selle kivi
sinna järve visanud. Järve kallas kasvab
sealt aga ühtepuhku järve sisse edasi,
aga see jutt räägib, et see kivi Jeesusest
maailma ajamõetjaks on pandud
ja ühtepuhku kalda ligemale tuleb.
Kui ta üsna järvest välja kaldale saab,
siis tuleb maailma ots“ (1896).

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon