Nicolai iseloomust jt luuletusi
Märts, 2018Nicolai iseloomust
See on üleüldse tuttav,
et Venemaa viimane isevalitseja,
pool nõdrameelne Nikolai, liiderliku ja joodiku perekonna
kõdunenud järeltulija,
ilma mingi iseloomuta, tahtmiseta ja otsustava mõistuseta on
ja et ta oma ümberolijate käes
nagu hale mängukannike
ehk kerge tuulelipp iga puhumise järele keerleb.
Igaüks teab ka kurbtuse ja põlgtusega, et ta üheksa aasta eest
esimese Haagi „rahu kongressi“ kokku kutsus
ja mõni aasta peale selle jaapanlastega
kõige rumalama ja kõige verisema sõja peale hakkas
ja ennast selle läbi ajaloo ees igavesti naeruvääriliseks tegi
ehk õigem ütelda teha laskis;
sest mitte tema vaeses peaajus
ei olnud rahu kongressi ega sõja mõte sündinud.
Abschrift
Ma arvan, et härra ****** juba rääkis Teile,
et me nende vorstide seest, millest eelmises kirjas juttu tegin,
meelsasti eest leiaksime ajaleheväljalõikeid sõjatelegrammidega.
Meid on siin umbes 1000 sakslast ja
uudised jõuavad kõikideni, nii et Teile on kindlustatud me palavaim tänu.
Ajalehti ja väljalõikeid võib saata ka biskviiditoosides, aga need
peavad siis täpipealt välja nägema, nagu päris
(olgu siis Gaedke, või teiste firmade omad).
Ajaleheartiklite ümberkirjutusi ja mõningaid erakirju
võib peita ka näiteks võipakkidesse:
segage need või enese sisse.
Saksa keisri majestedile
Meie Eestlased Viljandi kreisi peremehed Liivimaal
pöörame kõige alandlikuma palvega Keiserliku Majestedi poole
meie enamlaste polkudest ära tallatud kodumaad
jäädavalt Teie Majestedi vägeva kaitsmise alla võtta.
Me loodame, et võidurikkas Saksa sõjavägi ka edaspidi
Liivimaad ja Eestimaad hommiku poolt
pealetungivate vene polkude eest kaitsma saab
ja ühelegi muu Euroopa Riigile
meie kalli kodumaa kurnamist ei saa lubama.
Meie tõendame meiega kindlaste ühendatud Kuuramaaga ühes,
et meie palavamad lootused selle peale on sihitud, et
meie sajaaastalise ühise ajaloo
ja mõne kareda saatuse hoobi läbi kokku liidetud Baltimaa
õnnesaatja tuleviku lävel mitte äralahutatud ei saa,
vaid saaks kokku võetud üheks riiklikuks ühenduseks
ühise valitsuse ja põhjusseaduse alla.
Tarvilikud teated Inglise esitajale Grenfellile edasiandmiseks
Loksa hää dessandi koht,
aerodromi ei ole;
Portkunda hää dessandiks,
on hydroplanide sild;
Purtse jõesuu hää dessandiks,
hydroplanide sild jäi pooleli ehitamiseks.
Hää koht maaväe aerodromiks
Jõhvi alevi juures.
Auustatud Herra K.
Kaabakate jant võtab iga päevaga rahvale katastrofalsema käänaku.
Teie ütlete XVII aastasaja algus on kätte tulemas. Jah, Teil on õigus.
Asja Teie metodi järele analyseerides oleme läbi elanud selle 4 aastaga:
Eesti rahva hulkumine mööda Europat pääle Asiast välja tulemise –
esimesed sõja aastad;
Läänemere kallastele elama asumine –
revolutioni algus, demonstration Peterburis, autonomia algus;
Eesti rahvas elab enne ordu sisse tungimist, võitleb
kihelkond kihelkonna vastu, kopsudega, venelastega –
maapäeva period & Anvelt (Sigtunat ma ei leia);
saksad litsuvad sisse, ordu aeg, ordu langeb kokku,
rootslastele palutakse külge, etc.
Aga kui Anvelti sisse marssimine venelaste pääle tungimine
16 aastasajal on,
siis on nüüd Narva lahing ära olnud ja järele jääksgi siis Scheremetjeff.
Ja et venelastel süda kopsude pääle jälle ka kõvaste täis on,
siis lähebgi tormihoog lõuna Liivimaalt ka läbi jne.
Kas ei ole nii vai?
Nüüd on siis tarvis Scheremetjeff äratappa ehk kõige parem
temal sündimine kinni panna
ja sellest asjast üle karata 1905 a. sündmuste sisse.
Kuidas seda veel ma ei tia.
Loodan, et Teil teoretiliselt asi juba välja on töötatud
ja ainult praktiline läbiviimine üle jääb.
Kuusiku ja Kabala mõisad
– olid viimase rüütelkonna ülema,
Dellingshauseni asetäitja, Otto Lilienfeldi, omad.
Seda meest loevad kõik praegused aadeli mehed Eestis oma pealikuks
ja tõusevad püsti, kui ta kuhugile ilmub.
See Lilienfeld on Eesti vastase töö peajuht Tallinnas,
vana kadunud aja sümbool,
mille ümber end kõik kadunud korra elujõuetud jätised korjavad.
L. ise on haruldaselt rumal ja uhke inimene,
kuigi ta hää põllumees oli
ja tema majapidamine Põhjaeestis eeskujulikuks peeti.
Riisepere mõis
– oli surnud Karl Otto Stackelbergi pojade,
Karl Otto ja Mathias’i, omandus.
Karl Otto elab asunikuna koha peal,
teenis 1918-mal aastal Saksa okkupatsiooni vägede staabi
vastuluures Riia linnas,
kuid on rumal ja uhke inimene.
Tema vend, Mathias, põgenes Eestist mitmesugustel kriminaalpõhjustel
Marurahvuslased, täitsa degenereerunud poisid.
***
Pärast 1921 a. läksin laeva kütiaks olin laevas 1926 siis olin vaapikus
seal akkasin koletast verd köhima võtsin lahti
praegu olen ilma töödta iuba iaanuari kuust saadik, elan
kolitoris tuba ei ole köhin verd olen pool nälias
tahan mere laevasse minna ei saa
tudvust ei ole
käisin kuratisi palumas
ütlesivad et olen valge kaart,
kass kuratt ei tee viha
1917 aastal üütsivad meid punase kaartlasi röövliteks
ja nüüd
sõimavad valge kaartiks.
