“Oma kaasaegsetele” jt luuletusi

ANDRUS KASEMAA

Ilmunud Vikerkaares 2017, nr 4–5

Oma kaasaegsetele

Sel ajal kui nad kirjutasid
ma vedelesin
sel ajal kui nad kuulsaks said
ma vedelesin käisin rannas
magasin kaua
lugesin ööd läbi raamatuid
tsättisin sinuga facebookis
aastad läksid kiiresti
nad said mõned auhinnad
ja siis ei saanud tükk aega jälle
ma tundsin kadedust
aga varsti läks see kõik ka minul meelest
aastad läksid tõesti kiiresti

nende sära tuhmus
nad said vanaks
üks aasta vaatasin
et appi ta on vanaks jäänud
ta on end ära joonud
tal on silme all kortsud
ma ikka vedelesin edasi
lugesin nende teoseid
mõni asi oli isegi päris hea
vahel ainult tahtsin kuulsaks saada
kirjutada ka midagi head
võibolla kunagi kirjutan
mõtlesin alati
nad surid ära
ma ikka veel vedelesin
voodis kepiga
lugesin neid
mind maeti
koos nendega
nad unustati
mind ka

***
Käisin luuleõhtul
paul eerik luges poeemi apollinaire’ist
midagi seal oli ka
palju kirjanikke
vaesed kaltsudes täisjoonud
saalis oli kirjanike lõhna
luule oli ilus ma kadusin ära
luulesse ja muusikasse mida johanson mängis
päris ilus oli
ei mäleta muud apollinaire’ist kui vaid sõnad
vaid sind
ja uni
kaduda luulesse ära

pärast istusime söögilauas
suure laua taga
vahtisid kirjanikud oma kooki ja olid nukrad
meie oma lauas lõkerdasime aina naerda ajasime plära
ja jõime veini
rääkisime mida me teeksime nobeli auhinnarahaga
ja kuidas auhinna nimekirjas ettepoole saada teisi konkurente
mürgikoogiga eemaldades
aina lõkerdasime naerda
parem ikka kui oma kooki vahtida ja niisama nukker olla vahtida kooki
enda ees ja tunda end mittevajaliku
eesti kirjanikuna
veebruarikuus
laupäeva õhtul 

***
Üks mees kirjutas lehes – sõjaministeeriumist –
kuidas sõda on parem kui kultuur
kuidas kultuur on odav lõbu maksumaksja raharaiskamine
edevus lapsepõlve pikendus kellegi jaoks laiskus suutmatus tööd leida

sõda tõi palju uuendusi head
mina ei ole midagi toonud
aga tapma ma ei läheks
ma pole nii rumal enam

ma tean mis on surm mis on valu mis on teine inimene
mis on hirm mis on kannatus mis on vihkamine
jah tapma ei läheks
et lapselapsed saaksid veelgi moodsama lennukiga sõita
ma ammu ei taha enam elada teie maailmas see annabki mulle jõu
millesse ma olen üksinduses hakanud uskuma
nõus aina enam surema juba enne sõda
juba enne
kui see kõik algab
kui te unistadagi veel jõuate härra oma sõja moraalsest kasust inimühiskonnale

kultuur see mees kirjutas ta ütles et sõda on parem kui kultuur
sest sõda on toonud kõik hüved
pesumasina ja tankid ja lennukid paremad autod
eilse maailmasuurlinnad täis rahvast
kuigi õnn pole iial asjades vaid meis endis
armastus levib ilma antennide ja vooluta kaugete maade taha
headus jääb ka sõjas püsima
pärast sõda õitseb jälle kultuur

inimesed on nagu sipelgad aga ikka ma ütlen
parem muusika lohutus popmuusikast isegi kehvast
kui miljonid põlenud
nälga surnud
vägistatud
lömastatud
maetud
elusalt uputatud
piinatud

parem lohutus luulest kui lennukimürin
meeste hõiked verekohin kõrvus
südamekloppimise ürgne laul
sõimamine ja käskluste räpp surijatele
pisarate oratooriumid surnutele

kultuur ongi võibolla sõda
osake sellest
ilujanust armastusest ja hullusest
me lihtsalt ei näe veel kõike
ei saa aru
alles Sealpool mõistame
kui vale oli see kõik

meie elu
kui vigane kui poolik kui rumal
ainult mõned olid arukad
justkui mitte siit maailmast 

miks ma sõtta ei tule 1

et sel ajal kui oli rahu
nemad valetasid
kui oli veel julgeolek
nemad varastasid
kui oli veel lootust
siis nad skeemitasid
kui oleks tulnud rääkida tõtt
nemad varjasid

et kui oleks tulnud kuulata
nad ei kuulanud
kui oli aeg järele anda
nad ei andnud
kui oli aeg dialoogiks
oli vaid monoloog
nad ahnitsesid
kui oleks tulnud jagada
nad varastasid
kui oleks tulnud lõpetada
nad ahnitsesid veel rohkem
ja kunagi ei olnud küll
nagu valitsejad
nii rahvas
mõistlikke oli vähe
siis ma ütlen
et ma sõtta ei tule

sest kui on sõda
siis minul on rahu
männikud pilved päike
pilves ilm vihmahood
lumesadu
minul on rahu siis
kõigi maailma rahvastega
kõigi poliitikute arstide
tööliste ja poliittehnoloogidega
rahu rahu peale
sõda sõja peale

miks ma sõtta ei tule 2

Kui Vitellius (Rooma keiser, aga sellest kirjutab Suetonius)
külastas lahinguvälju
ja see oli täis lagunevate laipade lõhna
siis joonud ta veini
et seda haisu natukenegi välja kannatada
ma ei taha enam laibalehka
loodus on ilus ilma laibalõhnatagi
Et Vitellius laibalehka ja lagunevaid laipe nuusutada sai
mulle sellest täiesti piisab

***
üks mees N. vihkab kapitalismi ja pankasid
politseid ja poliitikuid
tema tahaks lihtsalt elada
rahulikult lihtsa inimese elu
sõda sõda
karjub ta ärritunult
nato nato
miks ei lasta mul lihtsalt elada
käia ehituspoes
osta õlut
vaadata TV kanalitelt filme, seriaale
helistada pojale Soome
osta poest vorsti
ehituspoes käimine ongi sõja toetamine
õllejoomine ongi sõda
väikekodanlus ongi sõda
sõda on tarbimine
pensionifondid sõjatööstuses
unistus veel paremast elust
on sõda
mõttetud vidinad
mida ma iial ei vajanud
pehmed diivanid = sõda
nahktugitool
kataloogikaubad
küünelakid
jumestuskreemid
ja veel parem elu
see ongi sõda
Toredat pensionipõlve teile kõigile!

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Külgpaneeli navigatsioon