Toimetajalt: Keha ühiskonnas, kunstis ja looduses

Luuletaja on kirjutanud: “On antud mulle keha – milleks see, / nii üks ja ainus, minuomane?” Vikerkaar soovitab lugeda seda kupletti irooniliselt: pole ta ei seda, teist ega kolmandat. Kevadine topeltnumber uurib, mis saab siis, kui “kehaosad sulavad välja nagu varakevadine maa”, nagu kirjutas Meelis Oidsalu ERRis. Vikerkaares mõtiskleb Oidsalu pikemalt kehade toimimisest teatris. Miks on kehad teatris teistsugused, kui kehad tänaval jalutamas, kontoris koogutamas, voodis lamamas? Ei ole need kehad ühed ja ainumad, nad on koos, pimedas ruumis, higistamas, ühte punkti vaatamas ja seetõttu juhtub nendega midagi. Mis täpselt, seda lugege juba artiklist.

Ei ole ainuomane ka fašistlik keha – totalitaarsetes ühiskondades on keha esteetiline projekt, riigi puhtuse, perfektsuse ja sõjakuse väljendus. Andrei Hvostov mõtiskleb oma artiklis, miks totalitaarsetes ühiskondades valitseb kehakultus, ammutades inspiratsiooni Klaus Theweleitist, Susan Sontagist ja Sloveenia industriaalansambli Laibach loomingust. Kehakultusest ja selle tagajärgedest ühiskonnas ja kultuuris räägivad erinevate vaatenurkade kaudu ka Kristjan Port (dopinguskandaalidest), Alvar Loog (jalkafanatismist) ja Joosep Susi (spordikommentaaridest).

Lisaks veel artikleid kehast ja keskkonna vahelistest piiridest Ida-Virumaal (Hans Orru), kehade soolise ja rahvusliku identiteedi paindlikkusest (Terje Toomistu), kehade võimestamisest (Liina Pääbo, kelle nime kirjutasime paberkandjal läbivalt valesti ja kelle ees südamest vabandame). Keiu Virro uurib, miks on tunne-end-ja-oma-kaaslase-keha tüüpi seksikoolitused äkki nii populaarseks saanud. Piret Karro luuletab kehade kohtumisel tekkivatest umbsõlmedest ja isegi traumadest. Maarja Kangro käib jõusaalis.

Ning see pole kõik! Kehamodifikatsioonid, tätoveeringud, toidukultuur – kõik need nihestavad meie arusaamu kehast kui inimese identiteeti koos hoidvast aatomist. Arvustamisel on Joonas Sildre, Kaia Sisaski, Sveta Grigorjeva, Mehis Heinsaare ja Maylis de Kerangali teosed. Ilukirjanduses veel Tauno Vahteri proosat ning Andrus Rõugu ja Philip Grossi luulet. Võtke Vikerkaar kaasa hommikuse jooksuringi järgseks kohvikõrvaseks või maale kevadtöödest puhkamiseks. Vaadake, kuidas keha reageerib.

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Külgpaneeli navigatsioon