Piir
Mai, 2019Inglise keelest tõlkinud Krista Mits
See naine on täius ise.
Naeratus
tema surnukehal on saavutatu märk.
Illusioon paratamatusest nagu antiiktragöödias
voogamas tooga voltides
ja jalad paljad,
mis näivad ütlevat:
«Oleme jõudnud siia, see on lõpp.»
Surnud laps kummalgi pool, kahvatu, ussina keerdus
väikese piima-
astja ümber, aga see on tühi.
Naine on võtnud
nad tagasi oma ihhu, nagu roos
suleb kroonlehed ööjahedas aias,
siis kui öölille sügav-magus kurk
pakatab verehurmas.
Kiigates luise tanu varjust,
ei oska Kuu tunda kurbust,
asjade selline kulg on liiga tavaline.
Ööpimedus naksub ja venib.
Ilmunud 1991, nr 7