*elu peabki olema…

Andra Teede

***
elu peabki olema
kontrastne

kui ei ole kontraste
ei ole see mingi elu
mustal on vaja valget
kõik teavad seda

pigistad silmad kinni
ja sööd hommikusöögiks
jõhkrat paksu jahukörti

talurahvas nagu me oleme
uhked vaesed põikpäised
linna ära tulnud
aga mets on meil mõtetes

õhtul kulistame šampust
mis maksab rohkem terve kuu üürist

kriuksuva põrandaga toakene
väikeses linnas

linnas mis kipub unustama
et maailm on palju suurem
tema siuglevast jõest
ja madalaist majust

kampsikuis vendadest õdedest
kes tihtipeale üksteist
pimedal tänaval ära ei tunne

korrutavad endale
et elu peabki olema kontrastne
kõik teavad seda
sind armastatakse nii palavalt
et sa lämbud ja higistad

järgmisel päeval
võtad kapist liblikavõrgu
loodad vastu tuult joostes
grammigi elavat ihu püüda

aga võrku jääb ainult
tassitäis tolmu
musta või valget

hommikusöögi jätad vahele
uus õhtu veereb
sellest hoolimata
iga kord uuesti kohale
Ilmunud 2010, nr 1-2

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Külgpaneeli navigatsioon