*kaks rida kutsumata tundeid… jt luuletusi

TEELE LEMBER

***
kaks rida kutsumata tundeid
surutud vägisi mu kirjakasti
et vallutada endale tagasi
üks sopike mu mõtetest
aga mälestustel pole nahka
nad on paljad peegeldused
isegi see luuletus
pole päriselt enam sinust
kui lubad iiveldusel kukkuda
kaotab ta oma hingamise
ja alles jääb vaid väsimus

***
süda otsib südant
nahk otsib nahka
et karjuda kõik luitunud hetked
asfaldiaukudest alla
raevukalt ja lambist
kell viis hommikul
nagu kalamaja kajakas
et rabeleda eemale
omaenda umbse vanglasaare
mugavatest liivarandadest
oma isiklike lõunatuulte meest
mis kleebib kokku silmalaud
mis mürgitab ära
kogemata kurku kerkinud
tühjade lubaduste jääklombid
ma palusin et sa tuleksid
sulaksid mu mõtete luuüdisse
imelikesse unedesse
päevade üksluisusesse
pisaratesse mis tilguvad
täpselt sama igavalt
kui naabrinaise omad
harutaksid mu ajukoorest lahti
mõned sissekasvanud tiivad
aga sa ütlesid vaid
et see ala pannakse ööseks kinni
just siis
kui on kõige külmem

***
ma armastan vareseid rannas
majoneesise nokaga
kui annan neile makaronisalatit
ma armastan kõiki vareseid
eriti kui neil on nokad töllakil
palaval päeval
aga ma armastan ka nastikuid
kes siuglevad mulle pimedalt
peaaegu vastu kintsu
endal magedast merest püütud
ogalik põigiti suus
ja ma tean et varesed
püüavad nastikuid
söövad nad heameelega ära
nokivad selgrooni paljaks
ja madudel
polegi palju muud
peale selgroo
oh miks see armastus
peab nii keeruline olema?

***
on teritatud hambad
sakiliseks saetud sõrmeküüned
kannanahad nõnda karedad
et ära kriibid nende põrandad

kaks pakiveini roosiks lööd
ja kakled väikelinnas
vereplekiliseks peksad nende öö
prügikasti sülgad pisarad

Leia veel huvitavat lugemist

Täheke
Õpetajate leht
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk
Sirp
Müürileht
TeMuKi