4-5/2014 Sisututvustus

Viriilne või viril?

Nüüdisajal on raske lihtsalt mees või ka mitte-mees olla. Sugu ja seks nõuavad järelemõtlemist ja tõlgendamist. Isegi rahvusvaheline poliitika on genderiseeritud ja seksualiseeritud. Vene propagandas seisab Domostroi vastamisi Geiropaga, kui Ukrainat käristatakse. Soo küsimusega tegelemiseks on küll ajalooliselt pikk edumaa kirjandusel. Sealt on ju mehe mudeleid sageli leitudki, kuigi kirjanike kujutatut ei saa ka puhta kullana võtta. Vikerkaare kavandatud meesnumber kujunes igatahes suuresti ka kirjandusloo numbriks ja seksinumbriks. Juttu on ka naistest.

Meesuurimuse klassik Klaus Theweleit arendab psühhoanalüütilist teooriat mehest kui ainult pooleldi sündinud olevusest. Naisest sündimine polevat mehele piisavalt väärikas ilmaletulekuviis – seetõttu peab ta end institutsionaalsete trikkide abil mitmesugustes meesorganisatsioonides uuesti sünnitama. See tähendab vägivalda omaenda ja teiste keha kallal. Mõned kehapiirkonnad suretatakse, teised jäetakse tundlikuna ellu. Naisest sündimise alandus nõuab ka emadele kättemaksmist. Theweleiti mees on mõtlematu ja ohtlik elukas, kes tuleks taas võtta emalikku embusse. Kuigi essee on kirjutatud 1995, mõjub see 21. sajandil, 9/11 järgsel piinamiste legaliseerumise ajal aktuaalsemaltki kui varem.

Barbi Pilvre räägib lähimineviku vir estonicus‘est, näidates. kuidas meie mehe enesepilti defineerib majanduslik kindlustatus. Alles selle saavutanuna võib mees endale pehmust ja nõrkusi lubada. Arst Margus Punab aga oletab, et Eesti mehe tervise ja eluea seisukohalt on majanduslikust kindlustatusest tähtsam sotsiaalne stabiilsus. Kuidas seda aga ilma majandusliku kindlustatuseta leida? Võib-olla lähisuhetest, võib-olla vaimuvallast? Kirjandusest vaatavad aga vastu nõrgad ja virilad mehed, „mõttetud lunnid“ – ning seda juba 1970. aastatest peale. Johanna Ross vaatleb ENSV olmeromaane ning tollast maskuliinsuse kriisi. Muide, Theweleiti järgi oli see hoopis kuldaeg, mil mees ilmutas teatavaid tsiviliseerumismärke, mille ta 1990ndatel kiiresti kaotas. Andreas Kalkun ja Mari Sarv käsitlevad üht mahavaikitud osa meie rahvuslikust pärandist: roppe lorilaule, mida laulsid peamiselt mehed. Vikerkaares on veel juttu merekirjandusest, naise kujust selles, seksist ja mehelikkusest eesti luules. Rudyard Kiplingi luuletus „Kui“ loeb üles meheks saamise tingimused, Argo Tuulik jutustab ja Martin Plaser luuletab kõvamehest ning Maarja Kangro novell räägib kultuursest vaba aja veetmisest suvises mõisamiljöös.

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon