VIKERKAAR 7–8 2014

Luule

Hasso Krull
Kui kivid olid veel pehmed

Andra Teede
Anni mis sul mõtteis on

Sveta Grigorjeva
inua; *kellegi paksukintsne converse’i tennis…; *nad ütlevad et tahavad…; riigi vaenlane aka mein kampf

Laura Liventaal
*siis kui elu on…; *kurbuse karedad käed…; *tänahommikune lumi…; *armasta mind…

Proosa

Mehis Heinsaar
Kingade elu
Alguses ostis meid poest ära üks loll mees, kes pani meid kohe sealsamas jalga. Oma vanad kingad viskas ta sinnasamma poe kõrvale maha ja läks siis meiega läbi vihma ja poriloikude koju. Meil oli tunne, et ta ei näindki, mis tal õieti jalas on. Ta võttis meid kui mingeid tühiseid asju ja me ei sallind teda seepärast. Me tundsime tema vastu ainult põlgust. Õnneks tüdines ta meist varsti ära ja viskas minema.

Kaupo Meiel
Ta oli üksinda
Oota. Oota, leitnant, ma panen su praegu siia. Saad sa nii olla? Saad? Okei, ära ainult magama jää, ma ainult, ainult lükkan selle sodi eest ära. On ikka kuradi prahti siin. Vaata, leitnant, mingid vanad püksid. Mis see on? Prill-laud. Mida kuradit, leitnant, kust see siia sai. Neetud pesumasin, oled sa sellisega pesu pesnud? Tühja sa oled, isegi mina pole sellist ühes tükis näinud ja sedalaadi kraami ma juba tean, väga hästi tean. Leitnant! Leitnant, vaata, vaata, ära nüüd magama jää. Oota, ma annan sulle vett. Sul on nägu nagu mingil sepal. Vasksepal. Vasksepal peaks ju nägu igast punast jama täis olema, vask on ju punane. Oled sa kunagi elus vaske näinud?

Toomas Raudam
Viimased inimesed. Lugu kraaviga

Artiklid

Edmund R. Leach
Kaks esseed aja sümboolsest kujutamisest
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk

Art Leete
Polaarrebase tee

Madis Arukask
Kütt, karjus ja teadja teel mere poole
Küsimus oma etnokultuurilisest päritolust kuulub vaieldamatult ja kohustuslikuna iga rahvuse kultuurilisse enesekirjeldusse. Modernne nooruke eesti kultuur on seda lahendanud esmajärjekorras keele kaudu. Keelelise kuuluvuse ja keelesugulastega kokkukuuluvuse kaudu on joonistunud välja ettekujutusskeemid aitamaks end positsioneerida selgepiirilise rühmana ning vaktsineerida mitte lihtsalt kõigest teistsugusest, vaid ka segastest-segavatest üleminekukohtadest ajas ja ruumis. Seda enam-vähem-selgepiirilisust on otsitud ka kaugemast ajaloost kui eesti keele tekkimine ca aastatuhande eest, aga nii on käitunud ja käituvad ka kümned muud ennasttõestavad kultuurrahvad. Kõrvuti “eestiga” on fookusalaks ka “soome-ugri” – vastavalt siis varasema ajalooperioodi jaoks.

Valter Lang
Eestlaste juured Eestimaal
Eestlaste juurte pikkusega omal maal on viimasel ajal suhteliselt segased seisud. Alles see oli, kui me kõik – kes me Eesti kooliõpikute järgi ajalugu õppisime – teadsime kaljukindlalt, et eestlaste kauged esivanemad saabusid Läänemere äärde viis tuhat aastat tagasi. Siis tulid Kalevi Wiik ja Ago Künnap ja väitsid, et tegu on müüdiga ja et soomeugrilased olid tegelikult juba meie maa esmaasukad, kes kümme-üksteist tuhat aastat tagasi jõudsid siia taganeva mandrijää kannul kusagilt lõunapoolsest refuugiumist. Nüüd väidavad mõned teised keeleteadlased, kes Wiiki kontaktiteoorial põhinevat järjepidevusjuttu ei usu, et uurali algkeelt kõneldi selle algkodus Uurali mäestiku läänejalami ja Volga kääru vahel veel hiljemalt pronksiaja algul, umbes 2000. aasta paiku eKr. Siit tuleneb, et see uurali keelekuju, millest sündis algläänemeresoome keel, sai Läänemere äärde jõuda alles mõni aeg pärast mainitud daatumit, hinnanguliselt mitte enne II aastatuhande teist poolt eKr, pigem veelgi hiljem – I aastatuhandel eKr. Eestlaste juured omal maal lüheneksid sellega õige mitme aastatuhande võrra

Tõnno Jonuks, Martti Veldi, Ester Oras
Looduslikud pühapaigad – uue ja vana piiril

Marju Kõivupuu
Rahvameditsiin – argipraktikad, uurimisvaldkond, kultuuripärand

Merili Metsvahi
Varasem perekondlik korraldus ja õe-venna intsesti teema rahvaluules

Anti Selart
Germanofoobist ökoprohvetiks. Oskar Loorits ja rikutud eestlased

Intervjuu

Mehis ja mudelid
Küsitles Sven Vabar

Kunstilugu

Valdur Mikita
Peeter Lauritsa lennukool

Sakari Sunila
Presidendi mees
Soome keelest tõlkinud Kajar Pruul

Vaatenurk

Mart Velsker
„Seto luulõ antoloogia“ piirjooned  
Kauksi Ülle (koost.), „Seto luulõ antoloogia“

Sveta Grigorjeva
Kes kardab Armin Kõomäge?
Armin Kõomägi, „Minu Mustamäe“

Helen Haav
Maurice Blanchot’ elavate surnute öö
Maurice Blanchot, „Kirjandus ja õigus surmale“

Aare Pilv
Kirjaoskusest
Michel de Montaigne, „Esseid“
Max Weber kõneleb oma loengus “Poliitika kui elukutse ja kutsumus” kutseliste poliitikute väljakujunemisest – see toimub vürstide võimu koondamise käigus, kui vürst aristokraatiaga võideldes ning neilt võimuvahendeid võõrandades loob enda ümber nõunike ja ametnike võrgustiku, kes pole enam temaga võimu jagavad ning võimu nimel konkureerivad vasallid, vaid ilma iseseisva võimutaotluseta võimuteostajad vürsti teenistuses. Weber toob ajaloost välja mitu põhitüüpi neist “mitteseisuslikest” või seisuste servadel asuvaist rühmadest, kelle puhul on oluline tunnusjoon nende kirjaoskus või haritus.

Gustav Kalm
Inimvõimekus mitteinimestele!
Bruno Latour, „Me pole kunagi olnud modernsed“

 

 

 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon