Vikerkaar, sisukokkuvõte 7-8 2014

Asjade algusest

Armeenia raadiolt küsiti, kas tulevikku on võimalik ette näha. Vastus: See on imelihtne võrreldes mineviku etteaimamisega.

Seda kinnitab eriti etnogeneesi uurimine. Olen õppinud, et “meie esivanemad” jõudsid Läänemere kallastele 5000, 2500 ja 10 000 aastat tagasi. Kes oskaks ennustada, millal on meie esivanemad siia jõudnud näiteks kümne või kahekümne aasta pärast?

Igatsus leida üles asjade päritolu, algupära, printsiip või juur on inim- ja rahvusteadusi saatnud algusest peale. Üks peamisi asju, mille algust leida tahetakse, ongi rahvus ise. Rahvust määratletakse ühise nime, riigi, keele, territooriumi, kultuuri, füüsilise tüübiga. Igaühel neist võib olla ise päritolu. Etnogeneesi uurimisel on aga suur emotsionaalne tähtsus. Tuhandeaastaste kondi- ja potitükkide leiud võivad imelikul kombel muuta “meie” kollektiivset enesetunnet. Seega käib teadustöö vastakate tõmbejõudude mõju all – ühelt poolt ideoloogilised tellimused ja soovmõtlemine, teisalt teadusele omane kriitiline skepsis, kolmandalt poolt rahvusvahelise teaduse moed ja konjunktuur, neljandalt poolt terve mõistus… Ja kuigi uurimistander on nagu miiniväli, on soov algupärani jõuda nii inimlik.

Kaksiknumber koondab arheoloogid, etnograafid ja folkloristid nende teemade üle mõtisklema. Valter Lang kõneleb raskustest arheoloogia ja keeleajaloo kokkuviimisel. Madis Arukask arutleb kahe eesti kultuuritüübi üle: sisemaine-individualistlik ja mereäärne-kollektivistlik. Jutuks on nende tüüpide esindajate eelkäijad – kütid ja karjakasvatajad, samuti suhted sugude ning siin- ja sealpoolsuse vahel. Tõnnu Jonuks, Martti Veldi ja Ester Oras panevad kahtluse alla “ajalooliste looduslike pühapaikade” iidsuse. Merili Metsvahi otsib eesti “traditsioonilise perekonna” juuri emajärgsuses. Art Leete kirjeldab põhjarahvaste küttide teeleidmisoskust ning näeb selles ka antropoloogilise välitöö metafoorset mudelit. Marju Kõivupuu jutt alternatiivmeditsiinist jõuab tänapäeva välja. Anti Selart annab ülevaate tähtsa rahvusideoloogi Oskar Looritsa vastuoludest. Valdur Mikita ja Sakari Sunila juhatavad meid Peeter Lauritsa “Logose & Mythose” maailma. Edmund Leachi kaks esseed käsitlevad aja sümboolset kujutamist. Hasso Krull luuletab ajast, kui kivid olid veel pehmed.

M. V.

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon