lagundamine

LJUBOV JAKIMTŠUK

idarindel muutuseta
kaua võib, muutuseta?
metall muutub enne surma kuumaks
aga inimene tema läbi külmaks

ärge rääkige mulle mingist Luhanskist
see on juba ammu ainult hansk
lu tasandasid punaseks asfaldiks
mu pantvangi võetud sõbrad –
ja too netsk, sinna ma ei pääse
et neid keldreist, varinguist ja vallide alt välja tassida

aga teie kirjutate värsse, ilusaid nagu tikand
kirjutate ideaalselt siledaid värsse
kõrget kuldset poeesiat
sõjast poeesiat ei saa
sõjast saab ainult lagundamisprotsessi
ainult trükitüüpe
ja kõik need on – brrr

Pervomaisk pommitati pervoks ja maiskiks
lõputuse justkui perversne maik
jälle lõppes seal sõda
aga rahu sellega ei alanud

a kus on mede baltsevo?
kus ta on, jee – baltsevo!
Sosjura seal enam ei sünni
ühtki inimest seal enam ei sünni

nüüd on mu silmapiir
kolmnurkne, kolmnurkne
ja päevalilled põllul on pea norgu lasknud
nad on tõmbunud mustaks ja kuivaks nagu minagi
juba vana, jube
ja enam pole ma Ljuba
kõigest ba

Ukraina keelest tõlkinud Maarja Kangro

Avaluuletuse autor LJUBOV JAKIMTŠUK (1985) on pärit Luhanski oblastist. Ta sündis Pervomaiski linnas, mille selle aasta aprilli lõpus hõivasid separatistid (augustis võitsid Ukraina väed linna tagasi, aga raketirünnakutes kannatada saanud Pervomaisk on elanikest suuremalt jaolt tühjaks jooksnud). Jakimtšuk elab juba mitmendat aastat Kiievis, on saanud samuti mitu kirjandusauhinda ja on aktiivne kirjandussündmuste korraldaja. Suvel osales ta ajalehe Den korraldatud, Ukraina lõhestamise vastu suunatud videoprojektis “Donbass, kuula omi”.
Jakimtšukile meeldib mängida sõnade vormiga ja praegune luuletus, kus separatism ja lõhkumine väljenduvad nimedes, tekitas tõlkimisel mitmeid probleeme. Nii näiteks on ukraina keeles kohanime Debaltsevo lahtivõtmine märksa viljakam, kuna де tähendab ukraina keeles “kus”.
Volodõmõr Sosjura (1898–1965), kellele Jakimtšuki tekstis viidatakse, on Debaltsevos (ukraina k-s Debaltseve) sündinud ukraina luuletaja, kelle lüürilis-rahvuslikud tekstid on Ukraina koolihariduse elementaarne osa. Sosjura sai 1948. aastal Stalini preemia, aga ta luule rahvusmeelsus tõi talle hiljem palju pahandusi. Muide, ukraina kirjapildis langevad Sosjura (Сосюра) ja Saussure’i (Сосюр) nimekujud peaaegu täielikult kokku, kuid selliseid paratamatult tõlkimatuid, kavatsetud või kavatsemata assotsiatsioone on selles tekstis muidugi veel hulganisti.

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon