Pagulasbluus

W. H. Auden

Kümme miljonit hinge see linn võib olla suur,
mõnel koduks on palee ja mõnel urg või kuur –
kuid meil pole kohta siin, mu arm, kuid meil pole kohta siin.

Kord oli meilgi oma maa, mida pidasime heaks,
vaata kaardile, ta seal veel alles olema peaks –
enam sinna minna ei saa, mu arm, enam sinna minna ei saa.

Küla kirikaias on üks vana jugapuu,
mis puhkeb õide iga kord, kui saabub kevadkuu –
vanad passid nii ei tee, mu arm, vanad passid nii ei tee.

Konsul prõmmis lauale, nii et hüppas tass:
“Ametlikult laip on see, kellel puudub pass” –
kuid olime elus veel, mu arm, kuid olime elus veel.

Läksin komiteesse, kus mul istet võtta lasti,
aasta pärast tulla taas paluti viisakasti –
aga kuhu minna nüüd, mu arm, aga kuhu minna nüüd?

Läksin miitingule, kus kuulsin kõnemeest:
“Kui lasta sisse, leiva siis nad näppavad me eest!” –
ta pidas silmas meid, mu arm, ta pidas silmas meid.

Kuulsin, justkui kärgataks Euroopa kohal kõu,
Hitler ütles: “Välja peab juurima selle tõu” –
me olime mõttes tal, mu arm, me olime mõttes tal.

Nägin puudlit jakiga ja portjee lampassi,
nägin avatavat ust, et sisse lasta kassi –
kuid see polnud saksa juut, mu arm, kuid see polnud saksa juut.

Läksin sadamasse, kus seisin mustas tujus,
nägin, kuidas vabana kala meres ujus –
vaid meetri kaugusel, mu arm, vaid meetri kaugusel.

Läksin läbi metsa, nägin linde puul,
poliitikuid neil polnud, rõõm laulis nende suul –
nad polnud inimsoost, mu arm, nad polnud inimsoost.

Nägin unes kõrgumas hiigelehitust,
mitu tuhat akent reas ja mitu tuhat ust –
meil puudus oma uks, mu arm, meil puudus oma uks.

Seisin väljal lumesajus, kuskile polnud minna,
kümme tuhat sõdurit marssis siia-sinna –
otsides sind ja mind, mu arm, otsides sind ja mind.

Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga

Leia veel huvitavat lugemist

Täheke
Õpetajate leht
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk
Sirp
Müürileht
TeMuKi