Raamatuisse raiumata lasteluulet
Oktoober, 2022Köögiviljaroad
Lõikelaual sirges reas
lebas köögivilju juttis.
Peagi on nad supis heas.
Kartul kartis, naeris nuttis.
Kapsas kaebas, hernes heitus.
Porgand pliidi alla peitus.
Peedi õhetavad palged
ehmatusest lubivalged.
Kaunas plagisesid oad.
On hirmsad köögiviljaroad.
„Peatu, imekaunis viiv!“
karjus kartlik kapsapea.
Räige riist on kapsariiv.
Kes see seda siis ei tea.
„Oi kui võigas!“
röökis rõigas.
„Vennad, laskem jalga ruttu!“
Peenrarahvas pages uttu.
Karmid kartulid
Jahimees on jahionnis,
päästik pihus, silmad punnis.
Aiamaal käis ablas siga
maiustamas kartuliga.
Selle eest ta teenib lasu.
Küpsemas on veritasu,
kuna kütt, see kühmlik lõust,
on ka kartulite tõust.
Veidi veidrad veised
Meil on kahte sorti veised.
Ühed neist on lihaveised.
Aga millised on teised?
Loomulikult kalaveised.
Lihaveised söövad liha.
Liha järgi on neil iha.
Teiste veiste maiuspala
ülekaalukalt on kala.
Mis on ühist nendel veistel?
Ühist ühtedel ja teistel
on, et nad ei nosi rohtu.
Heinamaadel nad ei kohtu.
Väike majake maal
Vanaema juures maal
on aia nurgas väike maja.
Üks tuba vaid, mis pole saal.
Seal käima peame, kui on vaja.
Ses majakeses aia nurgas
ei ela mitte keegi sees.
Ei ole villa, pigem urgas,
kuid ikkagi on vahva maja.
Võiks öelda, et on rahvamaja.
Jah, ole naine sa või mees,
seal käima pead, sest nii on vaja.
Ei suundu sinna magistraal.
On tavaline kitsas rada.
Tal üpris argine portaal –
uks vaevu püsib hinge naal.
Sääl justkui elaks asotsiaal
või kärbseid seitsesada.
Vaid veider troon või pjedestaal
on mööbliks – üksik auklik tool.
Neid tarekesi meie maal
võib veelgi leida igal pool.
Siin saame keha kergeks teha.
Ei ole spordisaal, ei võimla.
Siin käima peame, sest on käimla.
Reha ootab
Reetlik reha lebab aias.
Ükski jalg ei ole veel
leidnud üles ilmas laias
seda reha oma teel.
Taas üks koidik. Taas üks eha.
Vaikselt ootab oma aegu
reha, rahulik kui reha.
Need ei ole käes veel praegu.
Vamm
Lehm sööb heina.
Vamm sööb seina.
Vammiga peaks pragama,
õpetusi jagama:
„Jäta rahule see sein!
Kui ei maitse sulle hein,
võta leiba. Jätku leiba!
Maja süüa pole vaja.
Mis sa mugid kõikseaja?
Jäta rahule see maja!“
Vamm ei vasta. Vamm on vakka.
Seina söömast vamm ei lakka.
Õpetusi vamm ei vaja.
Vamm sööb vaikimisi maja.
Poleks
Mul onn mägedes oleks,
kui ma siin madalal poleks.
Sääl valgus ja õnn
minu kaaslased oleks,
kui ma siin madalal poleks.
Suletud uksed
„Palun tehke lahti uks!“
Aga uks jääb suletuks.
Samas, milleks talle suled?
Tõesti, vabandage mind,
aga uks ei ole lind.
Uksel pole mingeid sulgi.
Nagu mulgi. Nagu sulgi.
Uksel silm on. Ja on hing.
Libe lukukeel on tal.
Ahtakene silmaring
ja üks võti mati all.
Esimesed ja tagumised
Kilter, kubjas, aidamees –
need on põrgus kõige ees.
See, kes vagur, virk ja vaga,
see on põrgus kõige taga.
Pikad pätiplikad
Tragi laps on Pilleriin.
Talle meeldib distsipliin.
Aga pikad naabriplikad
Filleriin ja Rulleriin
on küll õigust-öelda pätid
ja neil mütsideks on rätid
ja neil lonkab distsipliin
ja nende paps on beduiin.
Riiuriiul
Tige Tiiu elab Hiiul.
Tal on kodus riiuriiul.
Selles riiulis sel Tiiul
on nii palju tigedust
ja kadedust ja kibedust,
et silme ees on süsimust.
Ja üks muistne vinguviiul.
Ja palju eesti kirjandust.
Majanduskriis
Preerias pikutab piison
ja hiinlase supi sees riis on
ja tuulehoog rannikul briis on
ja Prantsusmaa pealinn Pariis on
ja turtsakas tuju kapriis on
ja üllatus lihtsalt sürpriis on
ja lauatäis nõusid serviis on
ja vääriskivi türkiis on
ja päikesevari markiis on
ja kunstitöö kavand eskiis on
ja laulu meloodia viis on
ja hinnete andjad žüriis on
ja eestlase püha mets hiis on
ja iga mees Võrumaal miis on
ja maailmas majanduskriis on.
Ja meil on sest niipalju kasu,
et õue peal õiendab masu.
Ja Soomes kord laamendas lama
ja see oli kah paras jama.
Vaene varvas
Minu armas väike varvas
minuga on kaasas käinud
Valgas, Varssavis ja Narvas,
kuid neid linnu pole näinud.
Vaene varvas viibis kingas.
Suikus tasahilju sokis.
Mis ta seal küll sisse hingas!
Nähtavasti oli šokis.
Varvas on küll ringi käinud
selles imekaunis ilmas,
aga väga vähe näinud.
Pisarake konnasilmas.
Mingid Mingid
Hiinas oli kord mingi dünastia.
Noh see oligi Mingi dünastia.
Kohe peale mongoleid
troonil kohata võis neid.
Mingid tegid paberraha,
see läks pärast päris moodi.
Paberraha pole paha,
sellega saab minna poodi.
Vahvad sellid olid Mingid.
Pärast tulid hungveipingid.
Hiljem tuli kuri viirus.
Elame kui lasketiirus.
Moodne musa
Mozart moodsat musa tegi.
Sama moodsat nagu regi.
Ja Johann Sebastian Bach
tegi moodsat musa kah.
Pavlovi koera elu
Pavlova kooki ei ole mekkinud
kunagi Pavlovi peni.
Sihukest võimalust ei ole tekkinud
Pavlovi penile seni.
Ei ole koerake koogikest lakkunud.
Pavlova pole vist koerale pakkunud.
Kunstikohvikus
Mida Paul Cézanne sööb lõunaks?
Küllap Paul sööb lõunaks õuna.
Samas lauas Pauli kõrval
istub Vincent. Tema kõrval
marlisidet näha võib.
Kes ta kõrva ära sõi?
Tegemist on näotu teoga.
Aga Paul on süütu näoga.
Sabatähti silmitsedes
Tähistaevast piidleb poeet.
„Mis sa siin piilud?“ riidleb komeet.
„Vaata parem oma naba!“
Sedasi kurjustab kuri komeet.
Lahke komeet aga liputab saba.
Unistuste täitumine
Täide unistus läks täide,
kui nad jõudsid pähe.
Igaühe unistused
täide vist ei lähe.
Lohe laul
Koorilaule laulis lohe
laanes põlispuude vilus.
Kolmel häälel laulis kohe.
Kolmel häälel oli ilus.
Rahulikult kuulas rahvas.
Aga nagu juhtub vahel,
tüütu rüütel mõõga kahmas…
Nüüd siis lohe laulab kahel.
Kuulus küülik
Kuulus küülik linna saabus.
See, kes elab mustas kaabus.
Võlur seda kaabut kandis,
linnas etendusi andis.
Nende äri hästi laabus
seni, kuni linna saabus
üle ilma kuulus boa
ja sai esinemisloa.
Küülik koledasti kohkus,
istus kaabus, põsed lohkus.
Noh ja sõitis teise linna.
Tundis, et on vaja minna.
Suur linn
Ma teen suuga suure linna,
kärbsepesa ma ei taha.
Suurde linna hea on minna,
kärbsepessa minna paha.
Ükskord lähen sinna linna
ja ei vaata seljataha.
Tassike teed
Ja tunneli lõpus on pubi,
kus juuakse kummeliteed.
Seal tegutseb selline klubi,
kus lohutust leiavad need,
kes istuvad tunneli pubis
ja rüüpavad kummeliteed.
Tark mees vihmas
Taevast kukkus vihmatilk.
Loigu pinnal hüpleb mull.
„Oh, mis kaunis silmapilk!“
teadis öelda Ilmar Trull.
