Ja isegi mitte trepiastmetel, vaid juba verandal, kustkaudu pääseb kööki, lebas otse ukse ees mati peal uhkeldavalt laiali pealtnäha unine (metalselt letargiline) kimp kõige erinevamaid …

“Kellel ei ole kodumaad, võib kirjutamine isegi elupaigaks saada.”[1] Andrei Ivanov on Eesti kirjanduses omapärane nähtus. Õieti pole sugugi üheselt selge, kas – ja kui, …

“Nii ta siis läheb, jookseb, otsib. Mida ta otsib? Ta otsib seda miskit, mida ma tohiksin ehk nimetada modernsuseks, sest pole paremat sõna kõnealuse idee …