Tuul jt luuletusi
November, 2015Tuul
(Oblomovi laulud, I)
milline tuul
kusagil soojeneb
õhurõhk muutub
molekulid kerkivad sööstavad
see on seesama õhk
seesama atmosfäär isegi kui hädisem
loomeinimesed
seisavad näoga tuule poole
plakatil juuksed lehvimas
huu tuul vana jama
nagu nooruke heauskne avangard
marss tundmatusse mille me
oleme kohe kõik juba ammu
läbi näinud
nätsutades kulunud
aunimetust uued tuuled (pluralis maiestatis)
jaa tuul kolistab alternatiivselt
garaažis nagu rott
kannab põrgus paolot ja francescat
küünilise nõdrameelse käsi
raputab kaleidoskoopi
paiskab vanad tükid laiali
tohutu ebamugavus
kuuri katuseplekiga kõri maha
päevavarju roots
läbi rindkere
auto merre kus mõlemad
väikesed vihased armunud upuvad
see on mõistagi muutus
>aga mitte midagi uut
>arutult ümber paiknedes
panevad vanad asjad
kaelasooned valutama
tuul ei tee meid targemaks
vanajumala lalin
elu glossolaalia
universumi hälin
olemise hääl
õnnis on tuulevaikus
oma pahaendelisuses
Oidipus Balti ketis
laiosel on viltkübar peas
teismeline oidipus ei ütle
vabadus vabadus vabadus
vähemalt mitte valjusti
alles siis pomiseb midagi kaasa
kui öeldakse
brīvība brīvība brīvība
laisvė laisvė laisvė
siis on nagu juba irooniat
teises keeles
vabadus kui tsitaat
laios laulab isamaalist laulu
veel maanteel autoni minnes
oidipus võpatab kui aru saab
iokaste käsib
kõigil žigulli aknast vaadata
hilissuvist loodust
niidetud õuemurusid aga venelased
ei niida vaid tõmbavad rõõmsalt kortsu
joovad viina kärsatavad liha
kuigi seda viimast
neil muidugi pole
lõpetage see nägelemine
aeglaselt häviv augustikuu loodus
oidipuses tärkab kahtlus
et tema on eestlaste seas
seesama mis eestlane
läänes inimene kosmoses
püüdlik tühisus ühel hetkel
usub end siiski paisuvat
teeb nagu oleks nagu teised
teeb nagu poleks nagu teised
teeb nagu oleks tal olemus
oidipus kukub
ka oidipusena läbi
viskab mõõga nurka
kui laios ja iokaste
koidikuni belõi aisti
või ikkagi martelli trimpavad
sest siin mudilas kapakohilas
ei tunnustata kedagi piisavalt
te olete vinged ütleb oidipus
ükskord pirrud kahel otsal
mülkast välja
laisvė laisvė laisvė
brīvība brīvība brīvība
Penderecki kavaleht 20/8/1998
sì il principe igor
ha ha ma sì anche stravinski
itaallane igor on
163 cm pikk aga stefano
nukrad silmad
põlevad siniselt
uuel eesti vabariigil
on seitsmes sünnipäev
hall niiske õhtu
penderecki naeratab
kirjutab kirke kavalehele
oma nime
kõveras kõrtsis
antakse kauboikartuleid
stefano ütleb nad peavad
külalistena välja tegema
tavaliselt külalised ei tee ju
teevad just nimelt
te võite omakorda milanos teha
por favor equador
kõrvallaua eesti meestel
on juuksed lühikesed
laup karulõikeline muidugi madal
equador karjuvad nad
equador kas teil häbi ei ole
eesti tüdrukud ei suuda
endale eesti meest leida lähevad
makaronidele litsiks
oo mis ma pean kuulma kas
lödid eesti türad tõesti piiksatasid
kas meie oleme lödid türad
ja kes siis veel
stefano prillid lüüakse puruks
keegi virutab väikese igori
vastu seina must tagi kriibitakse
katki katsun üht eemale
rebida seisan ukseava1 ette
ei ole mõni aasta juba
tõsiselt mehega kakelnud
ei mäletagi seda
stiihilist jõhkrust
viimati oma isaga
kui lõug oli sinikaid täis
eksogaamia õilis üritus
vaat kui kutsume politsei
sì chiamiamo la polizia
aga meie kutsume ess-i
seal on kõik omad raisk
käige perse oma ess-iga
käige ise perse kuradi litsid
kõrts ei kutsu politseid
kirkel on ericsson
politsei ei tule
stefano ja igoriga
mängime mälumängu
järgmisel päeval meenub
penderecki kava
kõvera kõrtsi telefon ei vasta
ei ole valget kavaraamatut
see valutab
eesti on pime auk
penderecki
ei tule siia enam kunagi
Tel Aviv 2010
paljud mehed pakkusid end magamiseks
jaffas ja rannas
lõpuks ei maganud me kellegagi
üks oli peaaegu laps
ütles et laseb araablasi
hebronis oli ühele just munadesse pannud
ja armastab vanemaid naisi
tuneeslasest sõber muheles
aga lõpuks ei maganud me kellegagi
kommikarbid jäid alles
hansalinn ja need torud kreemiga
šokolaad kalevipoeg
viimasel õhtul hotellis
pakkusime neid teistele
mõni elas seal neljandat kuud
erkpunase näoga mees
see oli muidugi hape ta näos
parem kõrv kämbuks kärbunud
sõi kreemitorukesi
ja ütles et otsib oma juuri
kolmandat kuud
ta pidi nägema et ma ta punast
sulanud kõrvamügrikut vaatan
ei öelnud midagi
sõi hansalinna
ma ei öelnud ka midagi
võta veel kommi
ameeriklane sõi hansalinna
mingi hetk oli tal
see kõrv happes sulanud
nüüd oli üks teine hetk
ta sõi hansalinna
***
pärast lapse surma
valgus koidik amsterdamis
värskelt pressitud mahl
nüüd äkki puutulbid
mitte kunagi varem
karged puutulbid jämedad
puškini närtsinud rooside
hinged elüüsionis nüüd
lennujaamas kaks seitsekümmend
linnas kaks viiskümmend
turul kaks kuigi
lihtsamad punased valged
roosad siiski erkrohelised
kümme tükki tugevad
varred jämedad pead
erkrohelised valged kollased
kollased valged sinised
sinepikarva lillad valged
igaühele valged valged
paar kilomeetrit tagasi
pigem edasi turule
valged oranžid mustad
tagasi sinna poodi
punased tumedad punased
või rohelised ei
***
meie tulime siis
kui veri enam ei voolanud
karjeid enam ei kostnud
suitsu ei tõusnud
õhk polnud enam tolmust paks
haavad olid puhastatud
kannatanu seisis jälle püsti
polnud enam nakkusohtlik
ja tegi enda üle nalja
tulime siis sõpradena
sest olime ka enne kriisi
olnud sõbrad-tuttavad
joonud liitreid punast veini
söönud imelist omatehtud leiba
rääkinud nietzschest augustinusest
ja isegi tillichist
me olime need
kes tulevad hiljem
mitte ainult ekskursioonile
vaid ka oma sõbrakätt andma
vana siirast ja sooja
naljagi sai jälle tehtud
Tekst
tekst, karjub ta, tekst!
tekst peaks olema
nagu auk päevas!
ussiauk teise universumi!
tekst – ja enam kunagi!!
tekst – oleks ma seda!!
tekst – kuristik!!
kohutav ava!!
pidurdamatu transformatsioon!!
ta on kena inimene
naeratab varsti poolvabandavalt
ütleb vaiksemalt aga kindlalt
vähemalt nii sügav
võiks tekst
küll olla
nagu värskelt kaevatud haud
päevas
Hommage Enzu Titanicule
aga siis ma tõlkisin enzu titanicut
ja jälle hakkasid tulema need
pildid
kuidas see ja muidugi ka too
juba jookseb välitekil
naisteriietes
muidu muhe mees
eneseirooniline isegi
kui armas voodis
aga see ei ole üldse nii
ei ta ei hüppa seelikus
ma ei peaks teda niimoodi nägema
miks üldse seelik eks ole
kalkuleerima peab kiiresti
väärt kolumnistist mees
avalik intellektuaal ehk luuletajagi
ja maksimarketi näoga naine
lastel ka juba kolmeaastaselt
maksimarketi nägu peas
aga see ei ole üldse nii
see naine on ema
eesti mees laseb paati
ainult need kes on emad
läheb siis ise
läheb üldse ise
pigem maksimeerida
maksimaalseid elulootusi
vana või haige mehe
lasen ma kindlasti ette
nii ma mõtlen
aga miks ainult tema
miks mitte ka pehmo muidugi
aga see ei ole üldse nii
kahman üksi terve paadi
jope kaaviari šampanja ja krediitkaardiga
passi ka ei unusta
ma jään laeva
loodetavasti kuuldakse
kui ma ütlen:
we are prepared to go down like gentlemen
peaksin ütlema like gentlewomen
ma karjungi seda
äkki muidu ei kuulda
kas te jätate meelde
see on minu narratiiv kõige suurem
veel ainult
kas ainult tuhapead kuulsid
see ei ole üldse nii
kuigi kuidagi see kuskil
juba praegu on
