Vikerkaar

Dédiabolisation ehk kurivaimu kaunistamine

Dédiabolisation ehk kurivaimu kaunistamine

Niinimetatud meediagrammatika uurijad on teinud tähelepaneku – seda tuntakse Betteridge’i seaduse nime all –, et kui leheloo pealkiri on vormistatud küsimusena, siis on vastus sellele küsimusele peaaegu vältimatult eitav. Selle läbinägeliku tähelepaneku aluseks on tõik, et niisuguste pealkirjade edastatavad mõtted – näiteks „Kas Ühendriigid võivad minna sõtta EL-iga?“ – kipuvad olema üsna ebatõenäolised, ent kainemat…
9/2026
Rahast, aga mitte ainult

Rahast, aga mitte ainult

Septembrikuise Vikerkaare fookuses on vara ja võimu suhted. Raha näib olevat kõigi teemade raamistus, olgu selleks siis poliitika, inimeste heaolu või keskkonna küsimused. See on ka pilt ise – too, millest me inimeste ja ühiskonnana unistada oskame. Laiem neoliberaalne süsteem loob seina, millel pilt ripub. Üha enam kipub aga pilt paremale kiiva kiskuvat ning tapeetki…
9/2026
Ma ei ole piisav. Aga ma olen sinine

Ma ei ole piisav. Aga ma olen sinine

Ma pole mitte kunagi maalimist õppinud, aga sellegipoolest ma maalin, sest mul on kaks kätt ja nendega saan ma nii mõndagi teha. Igaüks saab. Täpselt nagu igaüks saab laulda ja tantsida. Isegi kui käed ei liigu, isegi kui hääl ei tule kurgust välja, leiab loov elutung alati võimaluse. Rohulible pressib end välja ka asfaldist. Peaasi,…
7-8/2026
Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta. Vähe sellest, neid kõiki mõjutas…
7-8/2026

Tõnis Kahu elavatest masinatest. Karl Lembit Laane võrdsusest kui demokraatia tingimusest. Julia Cagé ebavõrdsuse nõiaringist. Enda O’Doherty paremäärmuslusest Prantsusmaal. Tõnn Viik neoliberalismist Eestis. Jaanika Kingumets finfluencer’itest. Tarmo Jüristo Pikettyst. Aaron Wendland Taavi Suisalu kunstist. Joonas Kiik Rousseau pisaratest. Margit Lõhmuse, Greta Tamošiunaite ja Andrei Ivanovi jutte, Tõnis Vilu ja Sveta Grigorjeva luulet.

Üks kadunud hõim

Üks kadunud hõim

Lehelood haigustest, häiretest, põdemistest, suremise viisidest kuni enesetapuni ja toetatud enesetapuni on ajakirjaniku nägu ka juhul, kui kannavad edasi professionaalide mõtteid. Püüan kirjutada kontrastiks nii ajakirjanikule kui ka professionaalile.
Üks juhtum: noormees on olnud aastaid pidurdunud rõõmutus tööjõuetus olekus, ehkki on kunagi reipalt idamaade maadlust harrastanud. Ta teeb juttu enesetapumõtetest. Kliiniliselt kaedes depressioon missugune!
Ravimisega toime saamata pakun poisile, et küllap on see depressioon bipolaarne, kui aastaid pole olnud kasu mitmelt arstilt võetud depressiooniravist. Tõendust oletusele, mille pinnalt ta epilepsiaravimitele üle viin, ei ole ma aasta otsa leidnud. Skaaladki jäävad „tummaks“. Aasta pärast ta nõustub. „Teil võib olla õigus! Kord ostsin auto,…
7-8/2026

Telli ja toeta

Toeta Eesti kirjasõna

Artiklid

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Proosa

Lugu mehest, kellele tuli leib kallale jt jutte

Lugu mehest, kellele tuli leib kallale
Ükskord tuli ühele mehele leib kallale.
Oli hommik. Mees jõi kohvi ja hammustas võileiba. Kaks võileiba, nagu ikka.
Mees pani ülejäänud leiva kappi tagasi, pühkis köögilaualt purud, loputas tassi ära ja asutas tööle minema.
Mees astus esikusse. Keeras võtit ja vajutas lingile. Uks ei avanenud. Mees proovis uuesti.…
7-8/2026

Minema lennanud kingsepp

Sügistuul, mis läbi Umbuksi puhus, võttis kaasa küla ainsama kingsepa.
See oli paha lugu, sest postkontor, pood ja apteek olid nagunii juba suletud.
Nüüd jäi küla ka jalatsiparandajast ilma.
Kes pidi ometi nende lääpa tallatud kingataldu kohendama? Kontsaplekke vahetama ja kannaliiste õgvendama?
Jalatsid tegid ahvist inimese. Ja nõnda oli kingsepp suisa maailmalooja enese ülesannetes!
Kui…
7-8/2026

Mängime!

Kõigepealt olid värvid – tume sametine sügav mustjasroheline, endasse sukelduma kutsuv jahe siidjas sinakasroheline, päikeseküllaselt sädelev ereroheline, kuldsete valgusetäppidega tuules edasi-tagasi kiikuv varjundirikas õrnroheline. . . . kuskil kaugel eespool oma järge ootamas luitunud hallikasroheline, koltuma hakkav pruunikasroheline, loojuva päikese tumepunane leegitsev valgus ja selle vastas varase hommiku roosa kuld. Kõik need suvetoonid…
7-8/2026

Metamorfoos

Parafraas
Reede hommikul unenägudeta unest ärgates oli Grigor[1] Simsa üllatunud, et ta polnud oma voodis muutunud suureks putukaks. Ta sirutas jala ettevaatlikult teki alt välja, ikka veel lootes, et seljast käib läbi mõnus valujutt. Ka teise jala puhul ei tundnud ta midagi, rääkimata siis sellest, et suurte valgete nööpidega libedast riidest…
6/2026

Taskuvikerkaar

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaarel on külas ajaloolane, tõlkija ja toimetaja Hazem Jamjoum, kellega vestleme Palestiina ajaloost ja kirjandusest, asunduskolonialismist, vastupanust ja keeruliste lugude jutustamisest.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaarel on külas Keiu Virro, kellega vestleme lähisuhtevägivalla kajastamisest meedias. Olukord on muutunud paremaks, aga mitte ideaalseks. Miks on oluline LSV-d vastutustundlikult kajastada ning kes kannatavad, kui seda ei teha? 
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga…
9/2025
Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
7-8/2025

Arvustused


Luule


Loe veel

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…

Psühhedeelikumide tagasitulek

Intervjuu Ave Taavetile
Ave Taavet: Kaardistaks natuke psühhedeelikumide meditsiinilise kasutamise ajalugu. Esimesed sünteetilised psühhedeelikumid töötatigi ju välja just ravimitööstuse kontekstis. 1950.–1960. aastatel jõuti uurida ka psühhedeelikumide rakendusvõimalusi psühhiaatrias, aga siis vajus see kõik justkui unustusehõlma. Võibolla räägid pisut sellest, milline on psühhedeelikumide ja meditsiini suhte arengukaar olnud ja kus me praegu…
7-8/2026

Kõige loetumad

Ajakirjandus hirmude ajal

Viis viimast on Eesti ühiskonna jaoks kergesti määratletavad aastad. See on hirmude aeg, mis algas koroonahirmuga, jätkus sõja- ja vaesusehirmuga ning lõppu pole näha. Kui vaadata selle aja ajalehti, olgu veebis või paberil, siis suurem osa sellest, mille abil sai määratleda eelnenud kümmeaastakut, on alles. Ja kahjuks enamasti hullemana. Kordan…
10-11/2025

Eesti meedia – (veel) vaba, aga kas ka kvaliteetne?

Eesti ajakirjandus on korraga vaba ja surve all – paradoks, mis tõstatab küsimuse mitte ainult meedia sõltumatusest, vaid ka selle kvaliteedist. Kui lugeja ootab faktitäpsust, allikakaitset ja pluralismi, siis reaalsus on sageli vastupidine: kiirustamine, omanike surve, poliitiline kallutatus ja järjest tugevnev tehisintellekti ning valeinfo mõju. Ajakirjandus ei ole enam enesestmõistetavalt…
10-11/2025

Vikerkaar