Vikerkaar

Möödunud talvede mikroskoopiline lumi ehk lugu möldrist ja tema prohvetist

Möödunud talvede mikroskoopiline lumi ehk lugu möldrist ja tema prohvetist

“Näe seda, mis on su ees ja sa näed seda, mis on varjatud. Sest miski, mis on varjatud, ei jää varjatuks igavesti.” Tooma evangeelium 5:1.
Vestlus katedraalis
2000. aasta augustis tuli mul läbi Saksamaa Eestisse sõita. Ühel hetkel selgus, et olen graafikust tublisti ees, mis andis ettekäände Bremenis peatuse teha ning katedraali vaadata. 12. sajandi võlvide all…
4/2001
Shared plates

Shared plates

On reede õhtu, põllumehed, kes on tegelikult loovtöötajad ja startupperid ja keskastmejuhid ja muud sellised, ja kuna on reede õhtu, kes see istub kodus, kuigi päris kindlasti istutakse kodus rohkem kui 10 aastat tagasi, sest hea ja hubane on istuda oma diivanikesel telefonis ja skrollida või mängida „Candy Crushi“ ja lasta oma konnektoomidel kärsata ja…
4-5/2026
Mida on ühist tehno-optimismil ja totalitaarsel ideoloogial?

Mida on ühist tehno-optimismil ja totalitaarsel ideoloogial?

Ernst Cassirer. Riigi müüt. Inglise k-st tlk Märt Väljataga. Tallinn: EKSA, 2025. (Avatud Eesti raamat). 456 lk.  24 €; Karl Löwith. Tähendus ajaloos. Ajaloofilosoofia teoloogilised eeldused. Inglise k-st tlk Märt Väljataga. Tallinn: EKSA, 2025. (Avatud Eesti raamat). 336 lk. 25.50 €.
Mõlemad raamatud on kirjutatud ja ilmusid esmaväljaandes ingliskeelsena, pealkirjade all „The Myth of the State“…
4-5/2026
Müüt ja ideoloogia

Müüt ja ideoloogia

Ernst Cassirer. Riigi müüt. Inglise k-st tlk Märt Väljataga. Tallinn: EKSA, 2025. (Avatud Eesti raamat). 456 lk. 34.99 €.
Fašism on tagasi – ja ta on avasüli vastu võetud. Ameerika Ühendriikides võetakse järjepanu vastu diskrimineerivaid seadusi ning „illegaale“ jahib seal Tolli- ja Immigratsioonikontrolliamet ehk ICE. Suure venna eeskujul õõnestavad ka Euroopa (parempoolsed) valitsused õigusriiki, vaatavad ümber…
4-5/2026

UUS MAAILMAKORD. Tiina Pajuste rahvusvahelise õiguse jõust ja jõuetusest; Karl Lembit Laane Euroopa Liidu ülesandest; Lauri Mälksoo keskmiste  ja  väikeriikide kohanemisest;  Mart  Kuldkepp Eesti  ja Gröönimaa iseseisvumisest; Ivan Krastev NATO-st ja Trumpist; Sven Mikser Iraani sõjast; Jan-Werner Müller natsionalistlikust  internatsionaalist. Kristjan Haljaku, Rilke, fs-i jt luulet. Lilli Luugi, Mari-Liis Müürsepa jt proosat. Näidendi- ja filosoofiaraamatute arvustusi. Maria Kapajeva kunst.

NATO ei pruugi Trumpi ajastut üle elada

NATO ei pruugi Trumpi ajastut üle elada

Pärast Esimest maailmasõda oli Euroopa ärevil. Kindlustamaks oma kaitset Saksa-maa vastu, ehitasid prantslased 1930. aastatel Maginot’ liini – tohutu kindlustuste, tõkete ja relvarajatiste süsteemi Prantsuse-Saksa piiri äärde. 1940. aastal läksid sakslased Maginot’ liini ümbert ringi ja tungisid Prantsusmaale sisse põhja poolt, Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi kaudu, alistades prantslased lõpuks kõigest kuue nädalaga.
Prantsuse eliidi peaaegu müstiline usk Maginot’ liini murdmatusse oli üks põhjusi, miks see riik 1940. aastal nii kummalisel kombel lüüa sai, on väitnud ajaloolane William L. Shirer oma tunnustatud raamatus „Kolmanda Reichi tõus ja langus“.[1] „Prantslased panid kogu oma usu ja lootuse sellele kindlustuste liinile, millest lõpuks sai rohkem…
4-5/2026

Telli ja toeta

Toeta Eesti kirjasõna

Artiklid

Vana maailmakorra lõpp ja Euroopa Liidu missioon uues

Vana maailm on suremas ja uus maailm vaevleb, et sündida; käes on koletiste tund. – Antonio Gramsci
Umbes poolteist aastat tagasi, kui Trump oli äsja teistkordselt valitud USA presidendiks, ennustasin USA sumbumist Lääne versiooniks Venemaast ja sellega liberaalse maailmakorra lõppu.[1] Nüüdseks, kui Trump on olnud võimul üle aasta, paistab ennustus olevat…
4-5/2026

Salakorterist linnavalitsusse

Tänavu möödub 100 aastat eesti naisliikumise algusest — 1887 hakkas ilmuma Lilli Suburgi toimetatud ajakiri «Linda». Muidugi on see piiritähis võrdlemisi tinglik, sest näiteks naisajaloo klassik Lydia Koidula oli selleks ajaks juba surnud. Lilli Suburg seevastu jõudis täis kirjutada eesti naisajaloo esimese lehekülje ja jaksas alustada veel teistki, tehes nõnda…
11/1987

Proosa

Pikad õhtud

Kas te ei olnud siis sõbrannad?
Olime. Kunagi.
Ma ei saa aru.
Millest sa aru ei saa?
Miks sa siis ei võiks tulla?
Ma ei taha.
Sina pööritasid silmi, näol ilme, nagu oleksin mina kuidagi kaasosaline. Süüdlane, kuigi ometi on sellest, kui me Minnaga viimati päriselt lähedased olime, kindlasti üle kümne aasta. Vähemalt. Surusin hambad kokku,…
4-5/2026

Puta Madre

Tead, sa sööd mul hinge seest. Mis värk sul nende silmadega on? Ja üldse, miks ei uuri sa seda asja Madrelt või Papílt. Ega nendega kerge ole, nõus. Pole minulgi olnud. Muide ajast, kui ma väike olin, muud ma eriti ei mäletagi, kui et Madre tõstab käed puusa ja krooksatab…
3/2026

Liivi jt lugusid

Liivi
„Move your body like you just don’t care,“ üürgas kõlareist. Ometi just see meid kõiki ühendas. Me kõik hoolisime – popid ja ebapopid, kogukamad ja kõhnemad, poisid ja tüdrukud. Kõik me tammusime küljelt küljele, täpselt nagu koolidisko tantsuetikett ette nägi. Vaid mõni julgem lisas oma liikumisse paar sammu kusagil kultuurikeskuses…
3/2026

Suurvaim

Just siin tühjavõitu väljakul punavalge kiriku juures tabas mind lapsepõlves üks eriline tunne.
Tuled koolist. Igavusest vahid kõrvale. Ning äkki taipad, et sa ei tohi, mitte mingil tingimusel ei tohi astuda eesastuva kõndija jälgedesse.
Ta on täiesti tavaline, see kõndija. Hall kottis palitu, mustad laiad püksid, must räbaldunud portfell, kust turritab välja…
3/2026

Taskuvikerkaar

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaarel on külas ajaloolane, tõlkija ja toimetaja Hazem Jamjoum, kellega vestleme Palestiina ajaloost ja kirjandusest, asunduskolonialismist, vastupanust ja keeruliste lugude jutustamisest.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaarel on külas Keiu Virro, kellega vestleme lähisuhtevägivalla kajastamisest meedias. Olukord on muutunud paremaks, aga mitte ideaalseks. Miks on oluline LSV-d vastutustundlikult kajastada ning kes kannatavad, kui seda ei teha? 
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga…
9/2025
Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
7-8/2025

Arvustused


Luule


Loe veel

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…

Iraan ja Ameerika: väsimatud vanad vastased.

Aro Velmet: Praegu muutuvad sündmused Lähis-Idas nii kiiresti, et käimasolevast sõjast pole mõtet liiga palju rääkida. See info vananeb tundidega. Nii palju tahaks sellel ikkagi peatuda, et aru saada, millised on üldse USA eesmärgid Iraanis. President Donald Trump on andnud Ameerika eesmärkide kohta vastuolulisi selgitusi. Kord on ta öelnud, et…
4-5/2026

Meetod ja hullus Trumpi Ameerikas

Aro Velmet: Oma postliberalismi-teemalises artiklis[1] rääkisite mitmesugustest väljakutsetest Ühendriikide liberaalsele traditsioonile. Kellest Trumpi koalitsioon koosneb?
Jan-Werner Müller: Trumpi koalitsioon on väga heterogeenne. Seal on igat liiki gruppe,  tihti väga erinevate agendadega. Mu meelest ei tohiks postliberaalide tähtsust üle võimendada. Mõned neist on kindlasti tähtsad ringkondades, mis ümbritsevad asepresident J. D. Vance’i,…
4-5/2026

Kõige loetumad

Sulgvel ja sumbes

Kaks varast „kohtumist“ Kadriorus
Vaevalt keegi veel elavate kirjas olijaist on seisnud vastamisi Peeter Suure hiidkujuga pärastisel Vabaduse väljakul, kadus ta ju sealt varsti pärast esimest priiust. See pind pidi hiljem veel oma jao Suure lsamaa „Võidu“ ja „Adolf-Hitler-Platzi“ nime kandma. Minu enda eredaim mälestus sellest paigast pärineb Eesti Vabariigi 20.…
4-5/2024

Valvekoera mõrv

Ajakirjandus on ülemaailmses kriisis. Kirjutav meedia ei täida enam oma ülesandeid avalikkuse informeerijana ja võimu korralekutsujana, vaid pakub lugejanumbreid taga ajades aina sensatsioonilisemat ja madalalaubalisemat sisu. Ühine avalik ruum on paljudes riikides fragmenteerunud, igale arvamusele ja poliitilisele ideoloogiale vastab oma filtrimull, millest lugeja eelarvamusi vääravad tekstid läbi ei pääse. Arutelude…
10-11/2025

Viimane laev

Mihály Vörösmarty mälestuseks
Oli veel pime, kui me teele asusime, ja me teadsime küll, et pole mõtet hellitada rumalat lootust, sest on täiesti ükskõik, kas on päev või öö, aga mõtlesime ikka, et tänagi lööb hahetama ja tõuseb päike, valgus laotub laiali ehk siis läheb valgeks ja me näeme üksteist, teise…
4-5/2024

Kriisid kaelas, kriisid silmapiiril

Viimase kümnendi arengud annavad alust väita, et oleme – globaalselt, aga ka Eestis – jõudnud selgelt teistsugusesse ajastusse: kriiside ajastusse. Kriisid ei ole enam suhteliselt stabiilset kes1kkonda ja arengut häirivad isoleeritud üksiknähtused. Neid tuleb üha peale, sageli korraga, ja suur osa neist on ühel või teisel viisil omavahel seotud. Või…
6/2025

Vikerkaar