Vikerkaar

Meetod ja hullus Trumpi Ameerikas

Meetod ja hullus Trumpi Ameerikas

Aro Velmet: Oma postliberalismi-teemalises artiklis[1] rääkisite mitmesugustest väljakutsetest Ühendriikide liberaalsele traditsioonile. Kellest Trumpi koalitsioon koosneb?
Jan-Werner Müller: Trumpi koalitsioon on väga heterogeenne. Seal on igat liiki gruppe,  tihti väga erinevate agendadega. Mu meelest ei tohiks postliberaalide tähtsust üle võimendada. Mõned neist on kindlasti tähtsad ringkondades, mis ümbritsevad asepresident J. D. Vance’i, kes on kõige enam panustanud…
4-5/2026
Pikad õhtud

Pikad õhtud

Kas te ei olnud siis sõbrannad?
Olime. Kunagi.
Ma ei saa aru.
Millest sa aru ei saa?
Miks sa siis ei võiks tulla?
Ma ei taha.
Sina pööritasid silmi, näol ilme, nagu oleksin mina kuidagi kaasosaline. Süüdlane, kuigi ometi on sellest, kui me Minnaga viimati päriselt lähedased olime, kindlasti üle kümne aasta. Vähemalt. Surusin hambad kokku, ei öelnud rohkem midagi seni,…
4-5/2026
Väikeriigid muutuvas rahvusvahelises korras ning õiguses

Väikeriigid muutuvas rahvusvahelises korras ning õiguses

1. Sissejuhatus
2026. aasta on alanud mitmete vägivaldsete rahvusvaheliste sündmustega või nende jätkumisega. Kestab juba 2014. aastal alanud ning 2022. aastal täiemahu-liseks lahvatanud Venemaa agressioon Ukraina vastu, mille eesmärkideks Moskva sõnul on kahe riigi vahelise piiri muutmine Ukraina arvelt ja Ukraina kui riigi iseseisvuse piiramine. Kui näidetega teise maailma otsa liikuda, siis jaanuari alguses tungisid USA…
4-5/2026
Tallinnast Nuuki ja tagasi

Tallinnast Nuuki ja tagasi

Pole palju neid kohti, mis Tallinnast vaadates tunduksid olevat kaugemal kui Nuuk. Eesti pealinn kuulub Läänemere-äärsesse maailma, mida iseloomustavad lühikesed vahemaad ja pidev kalkuleerimine: parvlaevad ja tankerid, torujuhtmed ja radarid. Meri, mis Eestit kahest küljest piirab, on piisavalt kitsas, et seda vaevata ületada, ja samal ajal küllalt rahvarohke, et peita endas pidevat julgeolekuohtu. Nuuk asub…
4-5/2026

UUS MAAILMAKORD. Tiina Pajuste rahvusvahelise õiguse jõust ja jõuetusest; Karl Lembit Laane Euroopa Liidu ülesandest; Lauri Mälksoo keskmiste  ja  väikeriikide kohanemisest;  Mart  Kuldkepp Eesti  ja Gröönimaa iseseisvumisest; Ivan Krastev NATO-st ja Trumpist; Sven Mikser Iraani sõjast; Jan-Werner Müller natsionalistlikust  internatsionaalist. Kristjan Haljaku, Rilke, fs-i jt luulet. Lilli Luugi, Mari-Liis Müürsepa jt proosat. Näidendi- ja filosoofiaraamatute arvustusi. Maria Kapajeva kunst.

Korra lubadus ja piirid

Korra lubadus ja piirid

Kas meil on veel rahvusvahelist õigust vaja? Uudiseid (eriti Trumpi viimase aasta tegude kajastust) jälgides tundub, et suurriigid on lõplikult keeranud selja rahvusvahelise õiguse fundamentaalsetele põhimõtetele nagu jõu kasutamise keeld, suveräänne võrdsus või siseasjadesse sekkumise keeld. Aina sagedamini kõlab väide, et Teise maailmasõja järgne maailmakord on lagunemas või juba lagunenud. Seda korratakse nii poliitilistes kõnedes kui ka akadeemilistes aruteludes, sageli ilma pikema selgituseta, mida selle „korra“ all täpselt silmas peetakse või mis nüüd siis tõesti fundamentaalselt erinev on. Kui öeldakse, et maailmakord on purunemas, siis kas mõeldakse rahvusvahelise õiguse normide mittejõustamist, institutsioonide halvatust, suurriikide rivaliteedi naasmist – või kõike seda…
4-5/2026

Telli ja toeta

Toeta Eesti kirjasõna

Artikleid

Sulgvel ja sumbes

Kaks varast „kohtumist“ Kadriorus
Vaevalt keegi veel elavate kirjas olijaist on seisnud vastamisi Peeter Suure hiidkujuga pärastisel Vabaduse väljakul, kadus ta ju sealt varsti pärast esimest priiust. See pind pidi hiljem veel oma jao Suure lsamaa „Võidu“ ja „Adolf-Hitler-Platzi“ nime kandma. Minu enda eredaim mälestus sellest paigast pärineb Eesti Vabariigi 20.…
4-5/2024

Lugusid Eesti idaservast

Kui Eestis tuleks kellelgi mõte teha mingi „Peaky Blindersi“ tüüpi seriaal, siis leiaks selle tegevus aset Ida-Virumaal. Eesti idaosas oli 1930. aastatel poola, saksa, soome, rootsi ja läti keelt kuulda sama palju kui eesti keelt, seal moodustati jõuke ja Narva või Kiviõli taolistes paikades kandis iga poisikegi tulirelvi.
Üheks põhjuseks, miks…
3/2026

Jutte

Puta Madre

Tead, sa sööd mul hinge seest. Mis värk sul nende silmadega on? Ja üldse, miks ei uuri sa seda asja Madrelt või Papílt. Ega nendega kerge ole, nõus. Pole minulgi olnud. Muide ajast, kui ma väike olin, muud ma eriti ei mäletagi, kui et Madre tõstab käed puusa ja krooksatab…
3/2026

Liivi jt lugusid

Liivi
„Move your body like you just don’t care,“ üürgas kõlareist. Ometi just see meid kõiki ühendas. Me kõik hoolisime – popid ja ebapopid, kogukamad ja kõhnemad, poisid ja tüdrukud. Kõik me tammusime küljelt küljele, täpselt nagu koolidisko tantsuetikett ette nägi. Vaid mõni julgem lisas oma liikumisse paar sammu kusagil kultuurikeskuses…
3/2026

Suurvaim

Just siin tühjavõitu väljakul punavalge kiriku juures tabas mind lapsepõlves üks eriline tunne.
Tuled koolist. Igavusest vahid kõrvale. Ning äkki taipad, et sa ei tohi, mitte mingil tingimusel ei tohi astuda eesastuva kõndija jälgedesse.
Ta on täiesti tavaline, see kõndija. Hall kottis palitu, mustad laiad püksid, must räbaldunud portfell, kust turritab välja…
3/2026

Feminist

„Ooh, look what you made me do“
Taylor Swift
Kohtusin temaga Tinderis. Lõpuks tegin selle endale minagi, uskumatu. Kõik need eelnevad aastad väitsin performatiivselt kõigile oma tuttavatele ja sõpradele, et Tinder jms tutvumisportaalid on rõvedad. Nagu mingi lihalett. Aga siin ma nüüd olin. Ise ühes sellises. Ta oli mu kõige esimene mätš.…
3/2026

Taskuvikerkaar

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaarel on külas ajaloolane, tõlkija ja toimetaja Hazem Jamjoum, kellega vestleme Palestiina ajaloost ja kirjandusest, asunduskolonialismist, vastupanust ja keeruliste lugude jutustamisest.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaarel on külas Keiu Virro, kellega vestleme lähisuhtevägivalla kajastamisest meedias. Olukord on muutunud paremaks, aga mitte ideaalseks. Miks on oluline LSV-d vastutustundlikult kajastada ning kes kannatavad, kui seda ei teha? 
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga…
9/2025
Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
7-8/2025

Arvustusi


Luulet


Lugege veel

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…

Tõde ja rahvusvaheline õigus

Aprillikuine Vikerkaar võtab vaatluse alla geopoliitilised pained. Püüame meediaväljaannete kiire uudisvoo maalitud pildile sügavust lisada nii ajaloolises kui geograafilises plaanis. Numbri autorid tõmbavad paralleele Eesti ja Gröönimaa, USA ja Euroopa parempoolsete ning meie kaasaja ja rahvusvahelise õiguse kujunemisaastate vahele. Keskseks küsimuseks jääb – kas näeme uue maailmakorra teket või vana…
4-5/2026

Kõige loetumad

Ühe luhtunud soovi radadel Stalkeri ja Shinrani jälgedes

Vendade Arkadi ja Boriss Strugatski romaan „Väljasõit rohelisse“ („Пикник на обочине“, 1972) ja selle põhjal seitse aastat hiljem valminud Andrei Tarkovski film „Stalker“ (1979) on loomult väga erinevad teosed – esimene žanripuhas ulmemärul, teine vaikne filosoofiline mõtisklus –, kuid vormilistele erinevustele vaatamata kõnelevad mõlemad sellest, kuidas põrgutee on sillutatud heade…
1-2/2024

Tartu 1988

1988. aastal õppisin ma Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Kolmekümnendate haritlased kutsusid Tartut Emajõe Ateenaks. 80ndatel oleks võinud linna kutsuda Emajõe Spartaks. Mind ja mu eakaaslasi ümbritses nõukogude tsivilisatsioon, mis oli saavutanud oma võimsuse ja nürimeelsuse tipu. Ja sealt tipust ta ka langes, hämmastava kiirusega. 1988. aastaks olid diktatuuri müüri tekkinud…
4-5/2024

Läbi kukkumine

Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.
1.
Kaja võtab mind vastu Pärnu psühhiaatriakliinikus Roosi tänava nurgal. Selles eestiaegses majas on kunagi ravitud tuberkuloosihaigeid, ilmselt teeb mereõhk kopsudele head. Aga täna, sel pimedal talveõhtul, istun endise kopsuhaigla fuajees mina ja ootan. Ma olen 15 ja passin seal…
1-2/2024

Kohusest olla paiksooline

. . . . piisab sellest, kui käia ringi avasilmi, tõdemaks, et inimkond jaguneb kahte kategooriasse, kelle riided, nägu, keha, naeratused, kõnnak, huvi- ja tegevusalad on silmnähtavalt erinevad: võibolla on need erinevused pinnapealsed, võibolla on need määratud kaduma. Praegu aga on selge, et nad eksisteerivad ilmse enesestmõistetavusega.
Simone de Beauvoir[1]
 Sõna „paiksooline“ (ka cis-sooline, ingl…
3/2024

Vikerkaar