Vikerkaar
Kas truudusemurdmine tuleb kirjanikule kasuks?
Hea sõber, kõigepealt suur tänu, et saatsid mulle Vladimir Voinovitši „Karvamütsi“! Esmalt kohkusin muidugi ära, sest poliitiline kliima pole vene kirjandusega tegelemiseks sugugi soodne, aga siis hakkasin mõtlema, et kuramus, Voinovitšit peetakse ju ikkagi dissidendiks ja Jaan Rossi tõlkes ilmus see raamatuke EKSA märgi all tosin aastat enne Krimmi annekteerimist. See perestroika-aegne teos ise oli…
Keiser nuttis
Mis on trumpism? Pärast kõiki neid aastaid me ikka veel kordame seda küsimust. Mõne jaoks on Trumpi teine ametiaeg selgelt esile toonud fašismi, mis oli teda kogu aeg iseloomustanud; teised diagnoosivad erilist kombinatsiooni 1970ndate New Yorgi mülkapoliitikast ja lõunaosariikide rassismist. Üks asi on väljaspool kahtlust: viimased kuudel on nähtud täidesaatva võimu erakordset kontsentratsiooni ning USA…
Muusikast, teadusest ja pisut muustki
Laiem avalikkus peab muusikateadust esmajoones humanitaarteaduseks ning vahel tundub isegi, et selle suhteliselt perifeerseks osaks.
Seetõttu on huvitav suuri teadusajakirju nagu Nature, Science jt enam kui kahekümne aasta vältel põgusalt jälginuna täheldada, et muusikalistele küsimustele pühendatud artiklite osakaal neis ajakirjades on viimastel aastatel järk-järgult kasvanud. Muidugi, tavaliselt pole tegemist muusikaajaloolisest või -teoreetilisest paradigmast lähtuvate kirjatükkidega: pigem…
Seetõttu on huvitav suuri teadusajakirju nagu Nature, Science jt enam kui kahekümne aasta vältel põgusalt jälginuna täheldada, et muusikalistele küsimustele pühendatud artiklite osakaal neis ajakirjades on viimastel aastatel järk-järgult kasvanud. Muidugi, tavaliselt pole tegemist muusikaajaloolisest või -teoreetilisest paradigmast lähtuvate kirjatükkidega: pigem…
Elulõpu toetaja rollist
Viimastel aastakümnetel on paljudes riikides toimunud või toimumas paradigmanihe elulõpu temaatikas. On hakanud kujunema uut tüüpi hooldekodusid, kus rõhk ei ole enam pelgalt surma ootamisel, vaid täisväärtusliku elu elamisel.[1]Üha olulisemaks on saanud palliatiivravi, mis ei tegele haiguse raviga, vaid keskendub haiguse või selle raviga kaasnevate sümptomite leevendamisele ning elukvaliteedi hoidmisele. Palliatiivravi kujunes koos hospiitsteenusega, olles…
Hasso Krull Ida loodusest ja animismist; Raivo Kalle märkamisi rohelusest; Riin Sirkel elulõpu toetajatest; Marek Volt: kas kõlvatus tuleb kirjandusele kasuks? Ana Mattioli energiavaesusest; Jan-Werner Müller postliberalismist ja Trumpist. Sveta Grigorjeva inimsoo viimastest päevadest; Andrei Ivanovi „Kaelarihmaga inimese märkmed“, Ave Taaveti jõulujutt, Tõnis Vilu ja Triin Soometsa luulet. Janno Bergmanni poeetiline minimalism (Leho Rubis). S. L. Jõerand Carolina Pihelgast, Johan Haldna Martin Algusest, Made Luiga ja Märten Rattasepp Andrei Ivanovist, Kristjan Haljak Théophile Gautier’st
Vikerkaare loetuimad tekstid, 2025
2025 oli Vikerkaares rahvusvahelise ja kodumaise koostöö aasta, paraku küll seetõttu, et kriisid maailma eri otstes nõudsid süvendatud tähelepanu. Kolleegidega Ukraina PEN-is ja Public Interest Journalism Labis pühendasime oma märtsinumbri Ukrainas toimuvale ukrainlaste endi sõnades. Palestiinlastest kirjanikud Hazem Jamjoum ja Heba Hayek kureerisid aga meie sügisese topeltnumbri kirjanduse- ja kunstiosa ja tõid Eesti lugejateni rohkem kui kahekümne autori teosed, Gazast kuni Palestiina diasporaani. Viimaks tegime koostööd kolleegidega Müürilehes ja avaldasime aasta lõpus põhjaliku ülevaate Eesti ajakirjanduse hetkeseisust. Lugege! – mõne numbri ehk veel ajalehepoest leiab.
Teistes numbrites kajastasime vastupanu, kunsti eri meediumites, kriise, sitta ja enesemääramist. Aasta lõpetasid esseed looduse ja…
Teistes numbrites kajastasime vastupanu, kunsti eri meediumites, kriise, sitta ja enesemääramist. Aasta lõpetasid esseed looduse ja…
Artikleid
Telli ja toeta
Toeta Eesti kirjasõna
Jutte
Taskuvikerkaar
Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast
Taskuvikerkaarel on külas ajaloolane, tõlkija ja toimetaja Hazem Jamjoum, kellega vestleme Palestiina ajaloost ja kirjandusest, asunduskolonialismist, vastupanust ja keeruliste lugude jutustamisest.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias
Taskuvikerkaarel on külas Keiu Virro, kellega vestleme lähisuhtevägivalla kajastamisest meedias. Olukord on muutunud paremaks, aga mitte ideaalseks. Miks on oluline LSV-d vastutustundlikult kajastada ning kes kannatavad, kui seda ei teha?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest
Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga…
Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal
Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
Arvustusi
Luulet
Lugege veel
Terror, kollaboratsioon ja vastupanu
24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…
Närbumatud õied
On kiusatus kujutada siin numbris ilmuvaid kunstiteoseid palestiinlaste murdumatu elujõu vormina, kui nad seisavad silmitsi koloniaalse jõhkruse ja kustutamispüüdega, või, julmemalt, omamoodi säilmetena laevahukust. Aga praegusel hetkel palestiina kunstist ja kunstnikest mõeldes peame võtma arvesse leina ja kaotuseraevu. Püüdes teha lõppu palestiinlaste eksistentsile Gazas, on Iisraeli genotsiidisõda võtnud elu väga…
Miks me ei taha nimetada Iisraeli genotsiidi Gazas genotsiidiks?
Nüüdseks on Gazas palestiinlaste kallal toimepandav genotsiid reaalajas jälgitavana kestnud kaks aastat. ÜRO ülesandel tegutsev, kuid sõltumatu Okupeeritud Palestiina Territooriumi Uurimiskomisjon on kõigest viimane neist organisatsioonidest, mis on ametlikult kuulutanud Iisraeli jõhkra käitumise Palestiina Gaza maaribal genotsiidiks.[1] Siiski kõhklevad paljude riikide valitsused, Eesti oma sealhulgas, ikka veel seda terminit kasutamast.…
