Vikerkaar

Ma ei ole piisav. Aga ma olen sinine

Ma ei ole piisav. Aga ma olen sinine

Ma pole mitte kunagi maalimist õppinud, aga sellegipoolest ma maalin, sest mul on kaks kätt ja nendega saan ma nii mõndagi teha. Igaüks saab. Täpselt nagu igaüks saab laulda ja tantsida. Isegi kui käed ei liigu, isegi kui hääl ei tule kurgust välja, leiab loov elutung alati võimaluse. Rohulible pressib end välja ka asfaldist. Peaasi,…
7-8/2026
Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta. Vähe sellest, neid kõiki mõjutas…
7-8/2026
Vaimsest tervisest me ei räägi

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud inimestele võimalust uurida oma vaimse…
7-8/2026
Psühhedeelikumide tagasitulek

Psühhedeelikumide tagasitulek

Intervjuu Ave Taavetile
Ave Taavet: Kaardistaks natuke psühhedeelikumide meditsiinilise kasutamise ajalugu. Esimesed sünteetilised psühhedeelikumid töötatigi ju välja just ravimitööstuse kontekstis. 1950.–1960. aastatel jõuti uurida ka psühhedeelikumide rakendusvõimalusi psühhiaatrias, aga siis vajus see kõik justkui unustusehõlma. Võibolla räägid pisut sellest, milline on psühhedeelikumide ja meditsiini suhte arengukaar olnud ja kus me praegu sellel teekonnal asume?
Viljar Veede: On…
7-8/2026

VAIMU HAIGUSEST & TERVISEST: Simon Barker hullust mõtlemisest, Puškin ja Puumeister vabadusest, Anu Rae hospitaliseerimisest 19. saj Eestis, Hasso Krull haigest ja tervest Nietzschest, Kaspar Kruup metamõtlemisest, Ingrid Ruudi Vaike Lubi ruumierivajadustest, Jaanus Harro läbimurretest psühhofarmakoloogias, Viljar Veede psühhedeelikumidest, Valdar Parve diagnostikamoodidest, Danielle Carr hingehädade medikaliseerimisest, Kinoteatri ja Peaasja vaimutervisenaljad, Linnar Priimäe valmid.

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud hooned, mida käisid uudistamas nii lapsed klassiekskursioonil, head õnne jahtivad pulmaseltskonnad kui ka teistsugust olemisviisi hindavad kunstnikud, arhitektid ja muud boheemlased. Kui 1980. aastate esimesel poolel liikus teadmine põnevatest „pilpalossidest“ suust suhu, siis 1986. aastal sai Vaike päriselt kuulsaks – režissöör Hardi Volmeril tuli idee filmida seal Tõnis Mägi ja…
7-8/2026

Telli ja toeta

Toeta Eesti kirjasõna

Artiklid

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026

Eesti vaimuhaiglatest pikal 19. sajandil

Kui sa vaimselt, psühholoogiliselt, emotsionaalselt, hingeliselt kannatad, kelle juurde lähed abi otsima? 24. jaanuaril (vkj) 1822. aastal otsustas Kaddri minna praost Otto Wilhelm Masingu (1763–1832) juurde „omma hädda ja hinge ahhastust kaebama“. Kaddri kuulus Masingu hinnangul nende inimeste kilda, kes on õrna ja pehme südamega ja peavad mõnda oma tegu…
7-8/2026

Proosa

Mängime!

Kõigepealt olid värvid – tume sametine sügav mustjasroheline, endasse sukelduma kutsuv jahe siidjas sinakasroheline, päikeseküllaselt sädelev ereroheline, kuldsete valgusetäppidega tuules edasi-tagasi kiikuv varjundirikas õrnroheline. . . . kuskil kaugel eespool oma järge ootamas luitunud hallikasroheline, koltuma hakkav pruunikasroheline, loojuva päikese tumepunane leegitsev valgus ja selle vastas varase hommiku roosa kuld. Kõik need suvetoonid…
7-8/2026

Metamorfoos

Parafraas
Reede hommikul unenägudeta unest ärgates oli Grigor[1] Simsa üllatunud, et ta polnud oma voodis muutunud suureks putukaks. Ta sirutas jala ettevaatlikult teki alt välja, ikka veel lootes, et seljast käib läbi mõnus valujutt. Ka teise jala puhul ei tundnud ta midagi, rääkimata siis sellest, et suurte valgete nööpidega libedast riidest…
6/2026

Vaikivad käed

Annan plaksuga musi Hasani pealaele ja lehvitan talle järele. Poiss tatsab teiste hulka. Ütlen maimikuid kantseldavale modellifiguuriga Kerlile selges eesti keeles: „Head päeva!“ Seda oskan ilusti öelda. Saan hakkama ka poes-kohvikus, aga igas muus olukorras jään jänni. Algajate keelekursusel olin üks parimaid. Kui see läbi sai, innustati meid jätkama, ent…
6/2026

Väike munn

Ta pani vana Yarise käima, tagaakna sulama, keeras soojuse põhja ja tuli autost välja. Kliima, tõepoolest, aga sügavkülmunud auto oli liiga rõve.
„Lalutama! Leba ka!“ Mia hüppas auto kõrval hõredalt kruusatatud jääl ja vehkis vildist rebasega, mis oli zombistunud ja mille nimi oligi Sombi-Leba.
„Jaa, jalutama! Las auto läheb soojaks.“
Ta võttis Mial…
6/2026

Taskuvikerkaar

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaarel on külas ajaloolane, tõlkija ja toimetaja Hazem Jamjoum, kellega vestleme Palestiina ajaloost ja kirjandusest, asunduskolonialismist, vastupanust ja keeruliste lugude jutustamisest.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaarel on külas Keiu Virro, kellega vestleme lähisuhtevägivalla kajastamisest meedias. Olukord on muutunud paremaks, aga mitte ideaalseks. Miks on oluline LSV-d vastutustundlikult kajastada ning kes kannatavad, kui seda ei teha? 
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga…
9/2025
Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
7-8/2025

Arvustused


Luule


Loe veel

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…

Sotsiaalmeedia vanusekontroll kui homöopaatia

Sissejuhatus
Riigid üle maailma kehtestavad üksteise võidu interneti vanusepiiranguid. Sihikul on suhtlusrakendused, sotsiaalmeedia, videomängud ja veebilehed. Eesmärgiks on laste tõhusam kaitsmine veebis valitsevate ohtude eest.
Seadused on vastu võetud või jõustunud mitmes riigis: Austraalias, Brasiilias, Indoneesias, Inglismaal ja Malaisias. Ameerikas on pilt kirjum, sest sarnase sisuga seadused on olemas nii föderaalsel kui…
7-8/2026

Mis siis, kui vaimse tervise kriis ei ole meditsiiniline probleem

Aro Velmet: Teadlased paistavad olevat üksmeelel, et me oleme vaimse tervise kriisis. Johns Hopkinsi ülikooli Bloombergi rahvatervise instituudi uurimus teatab, et 2024. aastal koges iga kümnes ameeriklane vaimse tervise kriisi, noorte seas ligineb see osakaal kuuendikule. Eurobaromeetri küsitlus on leidnud, et psühhosotsiaalseid probleeme, näiteks depressiooni või ärevust on viimase aasta…
7-8/2026

Kõige loetumad

Eesti meedia – (veel) vaba, aga kas ka kvaliteetne?

Eesti ajakirjandus on korraga vaba ja surve all – paradoks, mis tõstatab küsimuse mitte ainult meedia sõltumatusest, vaid ka selle kvaliteedist. Kui lugeja ootab faktitäpsust, allikakaitset ja pluralismi, siis reaalsus on sageli vastupidine: kiirustamine, omanike surve, poliitiline kallutatus ja järjest tugevnev tehisintellekti ning valeinfo mõju. Ajakirjandus ei ole enam enesestmõistetavalt…
10-11/2025

Feminist

„Ooh, look what you made me do“
Taylor Swift
Kohtusin temaga Tinderis. Lõpuks tegin selle endale minagi, uskumatu. Kõik need eelnevad aastad väitsin performatiivselt kõigile oma tuttavatele ja sõpradele, et Tinder jms tutvumisportaalid on rõvedad. Nagu mingi lihalett. Aga siin ma nüüd olin. Ise ühes sellises. Ta oli mu kõige esimene mätš.…
3/2026

Mis siis, kui vaimse tervise kriis ei ole meditsiiniline probleem

Aro Velmet: Teadlased paistavad olevat üksmeelel, et me oleme vaimse tervise kriisis. Johns Hopkinsi ülikooli Bloombergi rahvatervise instituudi uurimus teatab, et 2024. aastal koges iga kümnes ameeriklane vaimse tervise kriisi, noorte seas ligineb see osakaal kuuendikule. Eurobaromeetri küsitlus on leidnud, et psühhosotsiaalseid probleeme, näiteks depressiooni või ärevust on viimase aasta…
7-8/2026

Vikerkaar