Vikerkaar

Ajakirjandus hirmude ajal
Viis viimast on Eesti ühiskonna jaoks kergesti määratletavad aastad. See on hirmude aeg, mis algas koroonahirmuga, jätkus sõja- ja vaesusehirmuga ning lõppu pole näha. Kui vaadata selle aja ajalehti, olgu veebis või paberil, siis suurem osa sellest, mille abil sai määratleda eelnenud kümmeaastakut, on alles. Ja kahjuks enamasti hullemana. Kordan iseennast. Reklaamiraha kadumine, digimeedia ja…

Kindral
Nüüd oli selge, et Euroopas puhuvad uued tuuled. See oli tore. Heinrich, kes suure poliitika keerdkäikudes küll eriti hästi ei orienteerunud, pistis loetud ajalehe portfelli ja ohkas rahulolevalt. Heinrichile meeldis töölt koju sõites ajalehte lugeda. Sealt laekuv värske informatsioon pani ta maailma rõõmudele-muredele kaasa elama, tekitas meeldiva veendumuse, et tema, Heinrich, astub ajaga sammu ja…

Rahvaste enesemääramine ja rahvusriiklus sõdadevahelises Eestis
Rahvaste enesemääramine on nüüdisaegse poliitilise mõtte ja rahvusvahelise õiguse keskseid põhimõtteid. Selle aluseks on ülev ja võimestav ideaal, mille sisuks on kollektiivi – rahva või rahvuse – vabadus soovimatust välisest sekkumisest ning võime määrata oma poliitilist staatust ja riigikorda ning kujundada vabalt oma majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut. Samas ei eksisteeri siiani ühest kokkulepet, kuidas…

Trikster Kaplinski
1.
Trikster on jutustatud tegelane. Jutustus on tema element, ta sünnib jutustusest, elab jutustuses ja viimaks ka lahkub jutustuse läbi, võttes selle endaga kaasa. Aga jutustus paneb vastu. Jutustus tuleb alati tagasi, toob ka triksteri tagasi ja jätkab seda loomistööd, mis triksteril alati pooleli jääb, sest trikster ei ole lõpuleviija. Kuigi trikster osutab piiridele, olles tihti…
Trikster on jutustatud tegelane. Jutustus on tema element, ta sünnib jutustusest, elab jutustuses ja viimaks ka lahkub jutustuse läbi, võttes selle endaga kaasa. Aga jutustus paneb vastu. Jutustus tuleb alati tagasi, toob ka triksteri tagasi ja jätkab seda loomistööd, mis triksteril alati pooleli jääb, sest trikster ei ole lõpuleviija. Kuigi trikster osutab piiridele, olles tihti…
GAZA KANNATUSED ja AJAKIRJANDUSE SURMAMARSS. Aro Velmet külma sõja aegse meediamudeli surmast, Tiit Hennoste Eesti pressist hirmude ajastul, Marian Võsumets: Miks meedia kvaliteet langeb? Ave Taavet kahest ajakirjanduslikust isikumüüdist, Silvia Urgas AI-st kui uusreligioonist, Tiina Vahtras ja Keiu Virro lähisuhtevägivalla kajastusest, Benjamin Klasche Iisraeli vägivalla kajastusest. Eesti sotsiaalmeedia sotsiaalteaduslik välimääraja. Hazem Jamjoumi ja Heba Hayeki koostatud antoloogia Gaza luulet, lugusid ja pilte.
Kaardid ja tsoonid
1. Kaart
Lapsest saadik on mind kütkestanud igasugu maakaardid. Mitte tavapärased kaardid. No need siiski ka, mingil määral. Ikka oli tore vaadata lapsena nt Hiina kaarti, USA kaarti. Võibolla see huvi on päritud emalt. Kahtlustan, et just sellepärast ta ongi hariduselt geograaf, et talle meeldivad kaardid – mitte vastupidi. Maakaardid pole talle väärtuslikud mitte lihtsalt vahendina koguda teadmisi maailma kohta ja võimalusena neid teadmisi selgemini esitada, vaid lihtsalt niisama: kaartide enestena. Sellena, et kaarte vaadates läheb mõte uitama, meel unub niimoodi mõnusasti kõigi nende rannajoonte, piiride ja pinnavormide labürintidesse ja suure- ja väiksekirjaliste kohanimede rägastike taha ära. Emal on siiani seinal…
Lapsest saadik on mind kütkestanud igasugu maakaardid. Mitte tavapärased kaardid. No need siiski ka, mingil määral. Ikka oli tore vaadata lapsena nt Hiina kaarti, USA kaarti. Võibolla see huvi on päritud emalt. Kahtlustan, et just sellepärast ta ongi hariduselt geograaf, et talle meeldivad kaardid – mitte vastupidi. Maakaardid pole talle väärtuslikud mitte lihtsalt vahendina koguda teadmisi maailma kohta ja võimalusena neid teadmisi selgemini esitada, vaid lihtsalt niisama: kaartide enestena. Sellena, et kaarte vaadates läheb mõte uitama, meel unub niimoodi mõnusasti kõigi nende rannajoonte, piiride ja pinnavormide labürintidesse ja suure- ja väiksekirjaliste kohanimede rägastike taha ära. Emal on siiani seinal…
Artikleid
Balti üleskutse ÜRO-le ja külma sõja aegne võitlus enesemääramise pärast
1944. aastal, pärast Saksa armee välja tõrjumist, taastas Nõukogude Liit Balti riikides „Nõukogude võimu“. Taassovetiseerimise väljavaade käivitas suurima baltlaste põgenemislaine, mille käigus pages Läände kuni 300 000 eestlast, lätlast ja leedulast.[1] Kuigi Balti päritolu migrante oli ka varasematest aegadest, eriti Põhja-Ameerikas – kellest osa olid vasakpoolsed ja kommunistid –, kujunes…
Majanduslik enesemääramine Nõukogude Eestis
Rahvaste enesemääramise ajalugu on enamasti poliitilise vabaduse ajalugu. Alates 20. sajandi algusest, kui see mõiste esile kerkis, on seda seostatud gruppidega, kes nõudlevad otsustusõigust seoses konkreetse territooriumiga, olgu siis autonoomia või iseseisva riigi vormis. Lähiajalukku vaadates näeme aga üha sagedamini, et on juhtumeid, kus nõutakse küll otsustusõigust, aga ainult oma…
Jutte
Sisenemised rännakul; Priidel, põld ja võluõlu
SISENEMISED RÄNNAKUL
Kontoris laua taga istub ristikumustrilise särgiga mees, jalg üle põlve. Tema ees arvutiekraanil helendab pooleliolev töö. Aga mehe pilk on hajevil. Ta küll püüab, kuid ei suuda keskenduda. Ta istub kesk teisi inimesi, kes on samuti arvutite taga ja erinevalt ristikumustrilise särgiga mehest on oma töösse süvenenud.
Mehe nimi on…
Kontoris laua taga istub ristikumustrilise särgiga mees, jalg üle põlve. Tema ees arvutiekraanil helendab pooleliolev töö. Aga mehe pilk on hajevil. Ta küll püüab, kuid ei suuda keskenduda. Ta istub kesk teisi inimesi, kes on samuti arvutite taga ja erinevalt ristikumustrilise särgiga mehest on oma töösse süvenenud.
Mehe nimi on…
Viimane laev
Mihály Vörösmarty mälestuseks
Oli veel pime, kui me teele asusime, ja me teadsime küll, et pole mõtet hellitada rumalat lootust, sest on täiesti ükskõik, kas on päev või öö, aga mõtlesime ikka, et tänagi lööb hahetama ja tõuseb päike, valgus laotub laiali ehk siis läheb valgeks ja me näeme üksteist, teise…
Oli veel pime, kui me teele asusime, ja me teadsime küll, et pole mõtet hellitada rumalat lootust, sest on täiesti ükskõik, kas on päev või öö, aga mõtlesime ikka, et tänagi lööb hahetama ja tõuseb päike, valgus laotub laiali ehk siis läheb valgeks ja me näeme üksteist, teise…
Ülim kunstiteos; Pask on minu poolel
ÜLIM KUNSTITEOS
„Millega te muidu tegelete?“
Ma polnud kindel, kas sihukest küsimust on üldse okei esitada või kuidas selle täpselt peaks sõnastama, aga miski mu reisikaaslase juures ütles, et ta tahaks, et ma seda asja uuriksin.
Ta pahvatas närviliselt naerma, kehitas õlgu ja ütles siis: „Ma situn.“
Silmad olid tal heledad, kahvatusinised nagu Velvet…
„Millega te muidu tegelete?“
Ma polnud kindel, kas sihukest küsimust on üldse okei esitada või kuidas selle täpselt peaks sõnastama, aga miski mu reisikaaslase juures ütles, et ta tahaks, et ma seda asja uuriksin.
Ta pahvatas närviliselt naerma, kehitas õlgu ja ütles siis: „Ma situn.“
Silmad olid tal heledad, kahvatusinised nagu Velvet…
Ela!
Imekaunil kevadhommikul päev enne ülestõusmispüha heitis direktor minut enne täistundi pilgu käekellale ja kinnitas veel kord kõikidele õpetajatele, kes seisid koos temaga Emajõe kaldal: ta tuleb, tema legendaarses punktuaalsuses pole põhjust kahelda. Seejärel vaatas koolijuht enda selja taha, kuhu oli kogunenud mitusada elevil gümnasisti, ja hüüdis valju baritoniga: üks minut.…
Taskuvikerkaar

Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest
Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga…

Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal
Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…

Taskuvikerkaar 47: Ott Puumeister ja Sveta Grigorjeva arvamusvabadusest ja Gazast
Taskuvikerkaar läks augustis eetrisse otse Fotografiska kohvikust, kus vesteldi Ott Puumeistri ja Sveta Grigorjevaga Gaza kriisi kajastamisest meedias, tänaval ja Eesti kohtutes. Kas “jõest mereni, Palestiina saab vabaks” on üleskutse…

Taskuvikerkaar 46: Oliver Laas juturobotitest ja eetikast
Taskuvikerkaarel on külas Oliver Laas, kellega arutame, mis juhtub siis, kui kasutada tehisintellekti. Kellega või millega me tegelikult vestleme, kes sellest kasu saab ja milline on meie hea uus tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja…
Lisaks IDA-raadiole ja…
Arvustusi
Luulet
Lugege veel

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu
24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…
Vastuseks Kaisa Lingule
Vikerkaares (2025, nr 7/8) ilmus Kaisa Lingu arvustus Johanna Roosi luulekogule „Tsükkel“, mis kandis pealkirja „Kuidas seletada menstruatsiooni jänestele“. Paar kuud varem olin kirjutanud samast raamatust kultuurilehes Sirp ning Kaisa eraldab oma retsensioonis küllaltki palju ruumi arutlusteks minu arvustuse üle. Tsiteerin: „On solvav, kui Mihhail Trunin, kiites küll oma arvustuses…
Vastuseks Mihhail Truninile
Tahaksin võimalusel vältida rangete piiride tõmbamist feministliku ja vormikoolkondliku kirjandusteaduse, kirjandusteaduse ja publitsistika, kirjanduse ja elu, inimeste ja mitteinimeste, õige ja vale vahel, sest kategooriad on poorsed (vt eelmisest Vikerkaare Vaatenurgast, kuidas Johanna Ross analüüsib Sveta Grigorjeva kriitikakogumikku „Kliitor on anarhist“), vahevorme palju, halle musttuhat. Eelistan näha ühisosa, usun ühistesse…
Kõige loetumad
Suur-Eesti viirastus varases eesti rahvusluses
Olen varemgi soovitanud, et Eesti ajaloo õnnestumiste ja edulugude kõrval tuleks uurida ka mitmesuguseid luhtaminekuid ja ummikteid, kuna muuhulgas just viimastest moodustub kontekst, mis lubab esimestest õigesti aru saada.[1] Nii on näiteks Eesti iseseisvumisprotsessi põhjalikumaks mõistmiseks oluline tunda ka teiste Eesti territooriumile pretendeerinud riiklike moodustiste nagu Balti Hertsogiriigi ja Eesti…
Tartu 1988
1988. aastal õppisin ma Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Kolmekümnendate haritlased kutsusid Tartut Emajõe Ateenaks. 80ndatel oleks võinud linna kutsuda Emajõe Spartaks. Mind ja mu eakaaslasi ümbritses nõukogude tsivilisatsioon, mis oli saavutanud oma võimsuse ja nürimeelsuse tipu. Ja sealt tipust ta ka langes, hämmastava kiirusega. 1988. aastaks olid diktatuuri müüri tekkinud…
Tallinna saunad
Mind on kaua vallanud petlik tunne, et Tallinnas on avalikke saunu ja kinosid ühepalju – pikki aastaid mõlemaid 14. Tõepoolest, 1920. aastate algul tegutses Tallinnas 14 sauna, nagu on kirjutanud Robert Nerman (Postimees, 24.10.2008), kinode arvu ma ei tea. Vanade teatmike järgi oli 1964. aastal Tallinnas 14 kino, kui nende…
Ühe luhtunud soovi radadel Stalkeri ja Shinrani jälgedes
Vendade Arkadi ja Boriss Strugatski romaan „Väljasõit rohelisse“ („Пикник на обочине“, 1972) ja selle põhjal seitse aastat hiljem valminud Andrei Tarkovski film „Stalker“ (1979) on loomult väga erinevad teosed – esimene žanripuhas ulmemärul, teine vaikne filosoofiline mõtisklus –, kuid vormilistele erinevustele vaatamata kõnelevad mõlemad sellest, kuidas põrgutee on sillutatud heade…
















