Vikerkaar
Valvekoera mõrv
Ajakirjandus on ülemaailmses kriisis. Kirjutav meedia ei täida enam oma ülesandeid avalikkuse informeerijana ja võimu korralekutsujana, vaid pakub lugejanumbreid taga ajades aina sensatsioonilisemat ja madalalaubalisemat sisu. Ühine avalik ruum on paljudes riikides fragmenteerunud, igale arvamusele ja poliitilisele ideoloogiale vastab oma filtrimull, millest lugeja eelarvamusi vääravad tekstid läbi ei pääse. Arutelude temperatuur on aina tulisem, lugejate…
Lähisuhtevägivalla kajastamine eesti meedias
Lähisuhtevägivald (LSV) on Eestis sedavõrd levinud, et sellest kirjutades ja rääkides on korduvalt kasutatud sõna „epideemia“.[1] Vägivaldne inimene võib ohvri isoleerida, ent vägivald ise ei sünni isolatsioonis. See, kuidas reageerib vägivallale ühiskond, mõjutab nii vägivallatsejaid ja ohvreid kui ka ühiskonda laiemalt. Mida ja keda peetakse vägivalla toimumise eest vastutavaks? Kuidas räägitakse vägivallast ja kes saavad…
Ajakirjandus hirmude ajal
Viis viimast on Eesti ühiskonna jaoks kergesti määratletavad aastad. See on hirmude aeg, mis algas koroonahirmuga, jätkus sõja- ja vaesusehirmuga ning lõppu pole näha. Kui vaadata selle aja ajalehti, olgu veebis või paberil, siis suurem osa sellest, mille abil sai määratleda eelnenud kümmeaastakut, on alles. Ja kahjuks enamasti hullemana. Kordan iseennast. Reklaamiraha kadumine, digimeedia ja…
Rahvaste enesemääramine ja rahvusriiklus sõdadevahelises Eestis
Rahvaste enesemääramine on nüüdisaegse poliitilise mõtte ja rahvusvahelise õiguse keskseid põhimõtteid. Selle aluseks on ülev ja võimestav ideaal, mille sisuks on kollektiivi – rahva või rahvuse – vabadus soovimatust välisest sekkumisest ning võime määrata oma poliitilist staatust ja riigikorda ning kujundada vabalt oma majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut. Samas ei eksisteeri siiani ühest kokkulepet, kuidas…
GAZA KANNATUSED ja AJAKIRJANDUSE SURMAMARSS. Aro Velmet külma sõja aegse meediamudeli surmast, Tiit Hennoste Eesti pressist hirmude ajastul, Marian Võsumets: Miks meedia kvaliteet langeb? Ave Taavet kahest ajakirjanduslikust isikumüüdist, Silvia Urgas AI-st kui uusreligioonist, Tiina Vahtras ja Keiu Virro lähisuhtevägivalla kajastusest, Benjamin Klasche Iisraeli vägivalla kajastusest. Eesti sotsiaalmeedia sotsiaalteaduslik välimääraja. Hazem Jamjoumi ja Heba Hayeki koostatud antoloogia Gaza luulet, lugusid ja pilte.
Trikster Kaplinski
1.
Trikster on jutustatud tegelane. Jutustus on tema element, ta sünnib jutustusest, elab jutustuses ja viimaks ka lahkub jutustuse läbi, võttes selle endaga kaasa. Aga jutustus paneb vastu. Jutustus tuleb alati tagasi, toob ka triksteri tagasi ja jätkab seda loomistööd, mis triksteril alati pooleli jääb, sest trikster ei ole lõpuleviija. Kuigi trikster osutab piiridele, olles tihti ka piiride tekitaja, võib ta neidsamu piire ületada, muutudes vahendajaks siinpoolsuse ja teispoolsuse vahel. „Universumis on kõik lõpetamata,“ ütleb Yoko Ono, ja see on väga triksterlik lause: lõpetamata universum on triksteri universum, sest loomine võib seal iga hetk uuesti alata – ja algabki. Oma viga,…
Trikster on jutustatud tegelane. Jutustus on tema element, ta sünnib jutustusest, elab jutustuses ja viimaks ka lahkub jutustuse läbi, võttes selle endaga kaasa. Aga jutustus paneb vastu. Jutustus tuleb alati tagasi, toob ka triksteri tagasi ja jätkab seda loomistööd, mis triksteril alati pooleli jääb, sest trikster ei ole lõpuleviija. Kuigi trikster osutab piiridele, olles tihti ka piiride tekitaja, võib ta neidsamu piire ületada, muutudes vahendajaks siinpoolsuse ja teispoolsuse vahel. „Universumis on kõik lõpetamata,“ ütleb Yoko Ono, ja see on väga triksterlik lause: lõpetamata universum on triksteri universum, sest loomine võib seal iga hetk uuesti alata – ja algabki. Oma viga,…
Artikleid
Telli ja toeta
Toeta Eesti kirjasõna
Jutte
Taskuvikerkaar
Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest
Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga…
Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal
Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
Taskuvikerkaar 47: Ott Puumeister ja Sveta Grigorjeva arvamusvabadusest ja Gazast
Taskuvikerkaar läks augustis eetrisse otse Fotografiska kohvikust, kus vesteldi Ott Puumeistri ja Sveta Grigorjevaga Gaza kriisi kajastamisest meedias, tänaval ja Eesti kohtutes. Kas “jõest mereni, Palestiina saab vabaks” on üleskutse…
Taskuvikerkaar 46: Oliver Laas juturobotitest ja eetikast
Taskuvikerkaarel on külas Oliver Laas, kellega arutame, mis juhtub siis, kui kasutada tehisintellekti. Kellega või millega me tegelikult vestleme, kes sellest kasu saab ja milline on meie hea uus tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja…
Lisaks IDA-raadiole ja…
Arvustusi
Luulet
Lugege veel
Terror, kollaboratsioon ja vastupanu
24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…
