Vikerkaar

Mis siis, kui vaimse tervise kriis ei ole meditsiiniline probleem

Mis siis, kui vaimse tervise kriis ei ole meditsiiniline probleem

Aro Velmet: Teadlased paistavad olevat üksmeelel, et me oleme vaimse tervise kriisis. Johns Hopkinsi ülikooli Bloombergi rahvatervise instituudi uurimus teatab, et 2024. aastal koges iga kümnes ameeriklane vaimse tervise kriisi, noorte seas ligineb see osakaal kuuendikule. Eurobaromeetri küsitlus on leidnud, et psühhosotsiaalseid probleeme, näiteks depressiooni või ärevust on viimase aasta jooksul kogenud ligi pool EL-i…
7-8/2026
Kuidas mõelda mõtlemisest?

Kuidas mõelda mõtlemisest?

Kas mäletad mõnda lauset, mis muutis su elu? Minuga juhtus see aastaid tagasi heade mõtete linnas. Sõber Alan Voodla istus mu üürikorteri elutoa põrandal ja küsis: „Mida sa teed, kui sa ütled, et ma nüüd mõtlen?“ ning vastas pärast lühikest pausi: „Tegelt sa ootad.“ Pärast seda ei olnud elu enam endine. Tänavu kevadel rääkisin seda…
7-8/2026
Mängime!

Mängime!

Kõigepealt olid värvid – tume sametine sügav mustjasroheline, endasse sukelduma kutsuv jahe siidjas sinakasroheline, päikeseküllaselt sädelev ereroheline, kuldsete valgusetäppidega tuules edasi-tagasi kiikuv varjundirikas õrnroheline. . . . kuskil kaugel eespool oma järge ootamas luitunud hallikasroheline, koltuma hakkav pruunikasroheline, loojuva päikese tumepunane leegitsev valgus ja selle vastas varase hommiku roosa kuld. Kõik need suvetoonid keerlesid värviliste klaasikildudena kaleidoskoobi peegelseintega…
7-8/2026
Õigus vabalt konnata

Õigus vabalt konnata

Lõppeks muudab psühhiaatria kõik inimesed oma eripärase psühhopatoloogia vangideks. Sellepärast ongi vaja . . . . jalutamisvabadust, võimalust minna ühest kohast teise. Säärase hulkumiseta, „õiguseta hulkuda“ . . . . ei saaks rääkida ka inimõigustest. Esmane inimõigus on õigus hulkuda.
François Tosquelles[1]
1.
Vabaduse mõtestamine osutub iseäranis tähtsaks vangistavates tingimustes. Vaimuhaiglad on Euroopa ajaloos olnud ühed julmemad sulgemiskohad, kuhu visati ühtekokku vaimselt häiritud, vaesed,…
7-8/2026

VAIMU HAIGUSEST & TERVISEST: Simon Barker hullust mõtlemisest, Puškin ja Puumeister vabadusest, Anu Rae hospitaliseerimisest 19. saj Eestis, Hasso Krull haigest ja tervest Nietzschest, Kaspar Kruup metamõtlemisest, Ingrid Ruudi Vaike Lubi ruumierivajadustest, Jaanus Harro läbimurretest psühhofarmakoloogias, Viljar Veede psühhedeelikumidest, Valdar Parve diagnostikamoodidest, Danielle Carr hingehädade medikaliseerimisest, Kinoteatri ja Peaasja vaimutervisenaljad, Linnar Priimäe valmid.

AHT ja ATH – ühed hullud mõlemad?

AHT ja ATH – ühed hullud mõlemad?

„Mulle tundub, et kõige lihtsam on tulla mööda Tartu maanteed Kosele ja sealt Alavere risti kaudu Lehtmetsa ristile. Seal on juba ka viit muuseumi, kuhu on 15 km. Kohtumiseni Vargamäel!“ kirjutab abivalmis külastusjuht Kaire mulle ühel kirkal märtsipäeval. Enne seda olin läbi uurinud bussi-, rongi- ja trammimarsruudid, kuid ei midagi. Vaatasin isegi läheduses asuvaid majutuspaiku, et kui kohe põhjalikum reis ette võtta, aga – pea olematud. Kuhugi jahionni ennast varajasel kevadööl justkui ka ei säti. Lihtne üksik naisterahvas, kes n-ö Tammsaare-radadel oma identiteeti tahaks kinnistada – niisama kergelt see läbi ei lähe. Vargamäe on ühistranspordi kasutajale põhimõtteliselt kättesaamatu. Eks siis…
6/2026

Telli ja toeta

Toeta Eesti kirjasõna

Artiklid

Eesti karikatuuri kartograaf

Karl August Hindrey on eesti karikatuuriloos erakordne tegelane. Ta on esimene kunstiharidusega karikaturist, esimene karikatuuriteoreetik, esimeste pikemate koomiksivormis piltjutustuste looja ning omas ajas mitmes mõttes uuendusliku huumorilehe Sädemed esimene tegevtoimetaja. Selle taustal on kummaline, et Hindrey pildilist loomingut pole seni põhjalikumalt käsitletud. „Karikaturist“ näib olevat vaid üks märksõna tema nime…
6/2026

Filosoofiapärandi tõlkimisest 40 aastat hiljem

1986. aasta sügisel lahvatas algul leheveergudel ning hiljem muudeski kanalites seninägematu vaidluspuhang filosoofia tõlkimise üle. Ka hilisemast ei meenu vaidlust filosoofia vallas, mis oleks tekitanud nii laiu ja ulatuslikke võnkeid. Käesoleva kirjutise eesmärk on viivuks selle vana, ehk juba unustatud vaidluse juurde tagasi pöörduda, et seda noorema põlve lugejatele tutvustada…
6/2026

Proosa

Metamorfoos

Parafraas
Reede hommikul unenägudeta unest ärgates oli Grigor[1] Simsa üllatunud, et ta polnud oma voodis muutunud suureks putukaks. Ta sirutas jala ettevaatlikult teki alt välja, ikka veel lootes, et seljast käib läbi mõnus valujutt. Ka teise jala puhul ei tundnud ta midagi, rääkimata siis sellest, et suurte valgete nööpidega libedast riidest…
6/2026

Vaikivad käed

Annan plaksuga musi Hasani pealaele ja lehvitan talle järele. Poiss tatsab teiste hulka. Ütlen maimikuid kantseldavale modellifiguuriga Kerlile selges eesti keeles: „Head päeva!“ Seda oskan ilusti öelda. Saan hakkama ka poes-kohvikus, aga igas muus olukorras jään jänni. Algajate keelekursusel olin üks parimaid. Kui see läbi sai, innustati meid jätkama, ent…
6/2026

Väike munn

Ta pani vana Yarise käima, tagaakna sulama, keeras soojuse põhja ja tuli autost välja. Kliima, tõepoolest, aga sügavkülmunud auto oli liiga rõve.
„Lalutama! Leba ka!“ Mia hüppas auto kõrval hõredalt kruusatatud jääl ja vehkis vildist rebasega, mis oli zombistunud ja mille nimi oligi Sombi-Leba.
„Jaa, jalutama! Las auto läheb soojaks.“
Ta võttis Mial…
6/2026

Lugu sellest, kuidas tänapäevane ristirüütelR. C. õndsaks sai

Nigredo
„Aga kui Jumal palju-palju vägev kui Saatan, miks Jumal Saatan ära ei tapab, siis Saatan enam kuri teha ei saab?“
Vaatasin teda nagu ilmutust, mida ta ka ju oli. See küsimus hämmastas mind, ei teadnud esiotsa, mida vastata. Tegin näo, nagu poleks ma teda kuulnudki, ning küsisin, mis ta ütles. Ja…
4-5/2026

Taskuvikerkaar

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaarel on külas ajaloolane, tõlkija ja toimetaja Hazem Jamjoum, kellega vestleme Palestiina ajaloost ja kirjandusest, asunduskolonialismist, vastupanust ja keeruliste lugude jutustamisest.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaarel on külas Keiu Virro, kellega vestleme lähisuhtevägivalla kajastamisest meedias. Olukord on muutunud paremaks, aga mitte ideaalseks. Miks on oluline LSV-d vastutustundlikult kajastada ning kes kannatavad, kui seda ei teha? 
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga…
9/2025
Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
7-8/2025

Arvustused


Luule


Loe veel

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…

“On salapärane ilm inimese ajud”

Inimese aju pole ajas suuremat muutunud, kuid meie arusaam haigusest ja tervisest on tõlgendustele avatud. Määratleme haigust enamasti läbi sotsiaalsete suhete – see on miski, mis takistab meie igapäevast toimimist, suhtlust või tööalast võimekust. Ühiskondlikud ootused, kindlustunne ja poliitiline kliima mõjutavad omakorda otseselt meie psüühilist seisundit. Ometi on vaimsete probleemide…
7-8/2026

Kui kuulsid lasku, siis sa polnud sihikul

Keiu Maasik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia (BA) ja kaasaegse kunsti (MA) erialadel ning osaleb näitustel alates 2012. aastast. Sel aastal on Maasik üks Köler Prize’i nominentidest, 2019. aastal pälvis EKA Noore Kunstniku Preemia ning 2018. aastal Wiiralti stipendiumi.
Kui oma teekonna algul liikus Keiu Maasik mälu dokumenteerimise, uurimise ja lõpuks…
6/2026

Kõige loetumad

Homme näeme

Ma ei taha enam armuke olla
Sa ei olegi
Kuidas ei ole
Sa oled mu arm, väikseke
Aga ka armuke, liignaine
Miks sa kõik halvaks keerad
Sest see ongi halb
Kuidas sul halb on, meil on ju hea
Mul on halb
Sul on alati halb, miski pole sulle küllalt hea
Ma tahan päris suhet
Meil ongi päris suhe
Ei no sellist, kus…
4-5/2026

Ajakirjandus hirmude ajal

Viis viimast on Eesti ühiskonna jaoks kergesti määratletavad aastad. See on hirmude aeg, mis algas koroonahirmuga, jätkus sõja- ja vaesusehirmuga ning lõppu pole näha. Kui vaadata selle aja ajalehti, olgu veebis või paberil, siis suurem osa sellest, mille abil sai määratleda eelnenud kümmeaastakut, on alles. Ja kahjuks enamasti hullemana. Kordan…
10-11/2025

Valvekoera mõrv

Ajakirjandus on ülemaailmses kriisis. Kirjutav meedia ei täida enam oma ülesandeid avalikkuse informeerijana ja võimu korralekutsujana, vaid pakub lugejanumbreid taga ajades aina sensatsioonilisemat ja madalalaubalisemat sisu. Ühine avalik ruum on paljudes riikides fragmenteerunud, igale arvamusele ja poliitilisele ideoloogiale vastab oma filtrimull, millest lugeja eelarvamusi vääravad tekstid läbi ei pääse. Arutelude…
10-11/2025

Vikerkaar