Vikerkaar
Vaimsest tervisest me ei räägi
Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud inimestele võimalust uurida oma vaimse…
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud inimestele võimalust uurida oma vaimse…
Psühhedeelikumide tagasitulek
Intervjuu Ave Taavetile
Ave Taavet: Kaardistaks natuke psühhedeelikumide meditsiinilise kasutamise ajalugu. Esimesed sünteetilised psühhedeelikumid töötatigi ju välja just ravimitööstuse kontekstis. 1950.–1960. aastatel jõuti uurida ka psühhedeelikumide rakendusvõimalusi psühhiaatrias, aga siis vajus see kõik justkui unustusehõlma. Võibolla räägid pisut sellest, milline on psühhedeelikumide ja meditsiini suhte arengukaar olnud ja kus me praegu sellel teekonnal asume?
Viljar Veede: On…
Ave Taavet: Kaardistaks natuke psühhedeelikumide meditsiinilise kasutamise ajalugu. Esimesed sünteetilised psühhedeelikumid töötatigi ju välja just ravimitööstuse kontekstis. 1950.–1960. aastatel jõuti uurida ka psühhedeelikumide rakendusvõimalusi psühhiaatrias, aga siis vajus see kõik justkui unustusehõlma. Võibolla räägid pisut sellest, milline on psühhedeelikumide ja meditsiini suhte arengukaar olnud ja kus me praegu sellel teekonnal asume?
Viljar Veede: On…
Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid
Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud hooned, mida käisid uudistamas nii…
Schrödingeri kass ja Vahingu kassid
„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes kutsutakse kohale, kui autor tahab…
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes kutsutakse kohale, kui autor tahab…
VAIMU HAIGUSEST & TERVISEST: Simon Barker hullust mõtlemisest, Puškin ja Puumeister vabadusest, Anu Rae hospitaliseerimisest 19. saj Eestis, Hasso Krull haigest ja tervest Nietzschest, Kaspar Kruup metamõtlemisest, Ingrid Ruudi Vaike Lubi ruumierivajadustest, Jaanus Harro läbimurretest psühhofarmakoloogias, Viljar Veede psühhedeelikumidest, Valdar Parve diagnostikamoodidest, Danielle Carr hingehädade medikaliseerimisest, Kinoteatri ja Peaasja vaimutervisenaljad, Linnar Priimäe valmid.
Eesti vaimuhaiglatest pikal 19. sajandil
Kui sa vaimselt, psühholoogiliselt, emotsionaalselt, hingeliselt kannatad, kelle juurde lähed abi otsima? 24. jaanuaril (vkj) 1822. aastal otsustas Kaddri minna praost Otto Wilhelm Masingu (1763–1832) juurde „omma hädda ja hinge ahhastust kaebama“. Kaddri kuulus Masingu hinnangul nende inimeste kilda, kes on õrna ja pehme südamega ja peavad mõnda oma tegu Jumala ees andestamatuks patuks ning „sellepärrast pakkitust ja waewa issienneses tunnewad, egga sis muud ei mõtle egga te, kui et selle waewaja mõtte peäle jäwad; tedda öed ja päwa issienneses ligutawad . . . . wimaks kaub unni ja isso käest, ja hakkawad siis ajuti kõiksuggused warjonäitmised innimese silmi ees käima“.[1]
Üle poole sajandi…
Üle poole sajandi…
Telli ja toeta
Toeta Eesti kirjasõna
Artiklid
Proosa
Taskuvikerkaar
Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast
Taskuvikerkaarel on külas ajaloolane, tõlkija ja toimetaja Hazem Jamjoum, kellega vestleme Palestiina ajaloost ja kirjandusest, asunduskolonialismist, vastupanust ja keeruliste lugude jutustamisest.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias
Taskuvikerkaarel on külas Keiu Virro, kellega vestleme lähisuhtevägivalla kajastamisest meedias. Olukord on muutunud paremaks, aga mitte ideaalseks. Miks on oluline LSV-d vastutustundlikult kajastada ning kes kannatavad, kui seda ei teha?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest
Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga…
Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal
Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
Arvustused
Luule
Loe veel
Terror, kollaboratsioon ja vastupanu
24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…
Mis siis, kui vaimse tervise kriis ei ole meditsiiniline probleem
Aro Velmet: Teadlased paistavad olevat üksmeelel, et me oleme vaimse tervise kriisis. Johns Hopkinsi ülikooli Bloombergi rahvatervise instituudi uurimus teatab, et 2024. aastal koges iga kümnes ameeriklane vaimse tervise kriisi, noorte seas ligineb see osakaal kuuendikule. Eurobaromeetri küsitlus on leidnud, et psühhosotsiaalseid probleeme, näiteks depressiooni või ärevust on viimase aasta…
Õigus vabalt konnata
Lõppeks muudab psühhiaatria kõik inimesed oma eripärase psühhopatoloogia vangideks. Sellepärast ongi vaja . . . . jalutamisvabadust, võimalust minna ühest kohast teise. Säärase hulkumiseta, „õiguseta hulkuda“ . . . . ei saaks rääkida ka inimõigustest. Esmane inimõigus on õigus hulkuda.
François Tosquelles[1]
1.
Vabaduse mõtestamine osutub iseäranis tähtsaks vangistavates tingimustes. Vaimuhaiglad on Euroopa ajaloos olnud ühed julmemad sulgemiskohad, kuhu…
François Tosquelles[1]
1.
Vabaduse mõtestamine osutub iseäranis tähtsaks vangistavates tingimustes. Vaimuhaiglad on Euroopa ajaloos olnud ühed julmemad sulgemiskohad, kuhu…
