Vikerkaar

Iraan ja Ameerika: väsimatud vanad vastased.

Iraan ja Ameerika: väsimatud vanad vastased.

Aro Velmet: Praegu muutuvad sündmused Lähis-Idas nii kiiresti, et käimasolevast sõjast pole mõtet liiga palju rääkida. See info vananeb tundidega. Nii palju tahaks sellel ikkagi peatuda, et aru saada, millised on üldse USA eesmärgid Iraanis. President Donald Trump on andnud Ameerika eesmärkide kohta vastuolulisi selgitusi. Kord on ta öelnud, et eesmärk on Iraani tuumaprogrammi peatamine.…
4-5/2026
Vana maailmakorra lõpp ja Euroopa Liidu missioon uues

Vana maailmakorra lõpp ja Euroopa Liidu missioon uues

Vana maailm on suremas ja uus maailm vaevleb, et sündida; käes on koletiste tund. – Antonio Gramsci
Umbes poolteist aastat tagasi, kui Trump oli äsja teistkordselt valitud USA presidendiks, ennustasin USA sumbumist Lääne versiooniks Venemaast ja sellega liberaalse maailmakorra lõppu.[1] Nüüdseks, kui Trump on olnud võimul üle aasta, paistab ennustus olevat täide läinud: USA on ähvardanud…
4-5/2026
Salakorterist linnavalitsusse

Salakorterist linnavalitsusse

Tänavu möödub 100 aastat eesti naisliikumise algusest — 1887 hakkas ilmuma Lilli Suburgi toimetatud ajakiri «Linda». Muidugi on see piiritähis võrdlemisi tinglik, sest näiteks naisajaloo klassik Lydia Koidula oli selleks ajaks juba surnud. Lilli Suburg seevastu jõudis täis kirjutada eesti naisajaloo esimese lehekülje ja jaksas alustada veel teistki, tehes nõnda kokkuvõtte naisliikumise esimese perioodi (1887—1917)…
11/1987
Meetod ja hullus Trumpi Ameerikas

Meetod ja hullus Trumpi Ameerikas

Aro Velmet: Oma postliberalismi-teemalises artiklis[1] rääkisite mitmesugustest väljakutsetest Ühendriikide liberaalsele traditsioonile. Kellest Trumpi koalitsioon koosneb?
Jan-Werner Müller: Trumpi koalitsioon on väga heterogeenne. Seal on igat liiki gruppe,  tihti väga erinevate agendadega. Mu meelest ei tohiks postliberaalide tähtsust üle võimendada. Mõned neist on kindlasti tähtsad ringkondades, mis ümbritsevad asepresident J. D. Vance’i, kes on kõige enam panustanud…
4-5/2026

UUS MAAILMAKORD. Tiina Pajuste rahvusvahelise õiguse jõust ja jõuetusest; Karl Lembit Laane Euroopa Liidu ülesandest; Lauri Mälksoo keskmiste  ja  väikeriikide kohanemisest;  Mart  Kuldkepp Eesti  ja Gröönimaa iseseisvumisest; Ivan Krastev NATO-st ja Trumpist; Sven Mikser Iraani sõjast; Jan-Werner Müller natsionalistlikust  internatsionaalist. Kristjan Haljaku, Rilke, fs-i jt luulet. Lilli Luugi, Mari-Liis Müürsepa jt proosat. Näidendi- ja filosoofiaraamatute arvustusi. Maria Kapajeva kunst.

Väikeriigid muutuvas rahvusvahelises korras ning õiguses

Väikeriigid muutuvas rahvusvahelises korras ning õiguses

1. Sissejuhatus
2026. aasta on alanud mitmete vägivaldsete rahvusvaheliste sündmustega või nende jätkumisega. Kestab juba 2014. aastal alanud ning 2022. aastal täiemahu-liseks lahvatanud Venemaa agressioon Ukraina vastu, mille eesmärkideks Moskva sõnul on kahe riigi vahelise piiri muutmine Ukraina arvelt ja Ukraina kui riigi iseseisvuse piiramine. Kui näidetega teise maailma otsa liikuda, siis jaanuari alguses tungisid USA eriväelased Venezuelasse, kasutasid relvajõudu ja vahistasid erioperatsiooniga president Nicolás Maduro, kes anti USA-s kohtu alla. Lisaks alustasid USA ja Iisrael 28. veebruaril 2026. aastal sõjategevust Iraani vastu, mille tulemusena Iraan sulges Hormuzi väina ja mh tõusid maailmas kütusehinnad. USA pommitas Iraani tuumarajatisi juba varemgi, 2025.…
4-5/2026

Telli ja toeta

Toeta Eesti kirjasõna

Artikleid

Tallinnast Nuuki ja tagasi

Pole palju neid kohti, mis Tallinnast vaadates tunduksid olevat kaugemal kui Nuuk. Eesti pealinn kuulub Läänemere-äärsesse maailma, mida iseloomustavad lühikesed vahemaad ja pidev kalkuleerimine: parvlaevad ja tankerid, torujuhtmed ja radarid. Meri, mis Eestit kahest küljest piirab, on piisavalt kitsas, et seda vaevata ületada, ja samal ajal küllalt rahvarohke, et peita…
4-5/2026

Korra lubadus ja piirid

Kas meil on veel rahvusvahelist õigust vaja? Uudiseid (eriti Trumpi viimase aasta tegude kajastust) jälgides tundub, et suurriigid on lõplikult keeranud selja rahvusvahelise õiguse fundamentaalsetele põhimõtetele nagu jõu kasutamise keeld, suveräänne võrdsus või siseasjadesse sekkumise keeld. Aina sagedamini kõlab väide, et Teise maailmasõja järgne maailmakord on lagunemas või juba lagunenud.…
4-5/2026

Jutte

Pikad õhtud

Kas te ei olnud siis sõbrannad?
Olime. Kunagi.
Ma ei saa aru.
Millest sa aru ei saa?
Miks sa siis ei võiks tulla?
Ma ei taha.
Sina pööritasid silmi, näol ilme, nagu oleksin mina kuidagi kaasosaline. Süüdlane, kuigi ometi on sellest, kui me Minnaga viimati päriselt lähedased olime, kindlasti üle kümne aasta. Vähemalt. Surusin hambad kokku,…
4-5/2026

Puta Madre

Tead, sa sööd mul hinge seest. Mis värk sul nende silmadega on? Ja üldse, miks ei uuri sa seda asja Madrelt või Papílt. Ega nendega kerge ole, nõus. Pole minulgi olnud. Muide ajast, kui ma väike olin, muud ma eriti ei mäletagi, kui et Madre tõstab käed puusa ja krooksatab…
3/2026

Liivi jt lugusid

Liivi
„Move your body like you just don’t care,“ üürgas kõlareist. Ometi just see meid kõiki ühendas. Me kõik hoolisime – popid ja ebapopid, kogukamad ja kõhnemad, poisid ja tüdrukud. Kõik me tammusime küljelt küljele, täpselt nagu koolidisko tantsuetikett ette nägi. Vaid mõni julgem lisas oma liikumisse paar sammu kusagil kultuurikeskuses…
3/2026

Suurvaim

Just siin tühjavõitu väljakul punavalge kiriku juures tabas mind lapsepõlves üks eriline tunne.
Tuled koolist. Igavusest vahid kõrvale. Ning äkki taipad, et sa ei tohi, mitte mingil tingimusel ei tohi astuda eesastuva kõndija jälgedesse.
Ta on täiesti tavaline, see kõndija. Hall kottis palitu, mustad laiad püksid, must räbaldunud portfell, kust turritab välja…
3/2026

Taskuvikerkaar

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaar 51: Hazem Jamjoum Palestiina diasporaast

Taskuvikerkaarel on külas ajaloolane, tõlkija ja toimetaja Hazem Jamjoum, kellega vestleme Palestiina ajaloost ja kirjandusest, asunduskolonialismist, vastupanust ja keeruliste lugude jutustamisest.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaar 50: Keiu Virro LSV kajastamisest meedias

Taskuvikerkaarel on külas Keiu Virro, kellega vestleme lähisuhtevägivalla kajastamisest meedias. Olukord on muutunud paremaks, aga mitte ideaalseks. Miks on oluline LSV-d vastutustundlikult kajastada ning kes kannatavad, kui seda ei teha? 
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele…
Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga…
9/2025
Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
7-8/2025

Arvustusi


Luulet


Lugege veel

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…

Tõde ja rahvusvaheline õigus

Aprillikuine Vikerkaar võtab vaatluse alla geopoliitilised pained. Püüame meediaväljaannete kiire uudisvoo maalitud pildile sügavust lisada nii ajaloolises kui geograafilises plaanis. Numbri autorid tõmbavad paralleele Eesti ja Gröönimaa, USA ja Euroopa parempoolsete ning meie kaasaja ja rahvusvahelise õiguse kujunemisaastate vahele. Keskseks küsimuseks jääb – kas näeme uue maailmakorra teket või vana…
4-5/2026

Kõige loetumad

Vale tõuseb, tõde vajub

Eesti kinod mängivad sel talvel dokumentaalfilmi Eesti presidendist 2006–2016 Toomas Hendrik Ilvesest, keda vanemad põlvkonnad tunnevad hästi, nooremad ei ehk enam. Mis olekski parem hetk täiendada presidendist räägitavat lugu episoodiga, millest film vaikib?
2. märtsil 2025 möödub 10 aastat päevast, kui presidendi kantseleis peeti esmaspäeva hilishommikune nõunike koosolek. Tavapärane koosolek lõppes…

Tallinna saunad

Mind on kaua vallanud petlik tunne, et Tallinnas on avalikke saunu ja kinosid ühepalju – pikki aastaid mõlemaid 14. Tõepoolest, 1920. aastate algul tegutses Tallinnas 14 sauna, nagu on kirjutanud Robert Nerman (Postimees, 24.10.2008), kinode arvu ma ei tea. Vanade teatmike järgi oli 1964. aastal Tallinnas 14 kino, kui nende…
7-8/2024

Suur-Eesti viirastus varases eesti rahvusluses

Olen varemgi soovitanud, et Eesti ajaloo õnnestumiste ja edulugude kõrval tuleks uurida ka mitmesuguseid luhtaminekuid ja ummikteid, kuna muuhulgas just viimastest moodustub kontekst, mis lubab esimestest õigesti aru saada.[1] Nii on näiteks Eesti iseseisvumisprotsessi põhjalikumaks mõistmiseks oluline tunda ka teiste Eesti territooriumile pretendeerinud riiklike moodustiste nagu Balti Hertsogiriigi ja Eesti…
1-2/2024

Ühe luhtunud soovi radadel Stalkeri ja Shinrani jälgedes

Vendade Arkadi ja Boriss Strugatski romaan „Väljasõit rohelisse“ („Пикник на обочине“, 1972) ja selle põhjal seitse aastat hiljem valminud Andrei Tarkovski film „Stalker“ (1979) on loomult väga erinevad teosed – esimene žanripuhas ulmemärul, teine vaikne filosoofiline mõtisklus –, kuid vormilistele erinevustele vaatamata kõnelevad mõlemad sellest, kuidas põrgutee on sillutatud heade…
1-2/2024

Vikerkaar