Vikerkaar

Postkoloniaalne hetk maailmapoliitikas

Postkoloniaalne hetk maailmapoliitikas

Nada Elia: 17. novembril 2024 jõudsid avalikkuse ette teated, et Gazas asuva al-Shifa haigla ortopeedilise kirurgia osakonna juhataja dr Adnan al-Bursh oli vägistamise tagajärjel surnud. Ta oli koos teiste arstide, õdede ja muu meditsiinipersonaliga töötanud Gaza põhjaosas asuvas al-Awda haiglas, kui Iisraeli sõdurid nad „riikliku julgeoleku kaalutlustel” kokku ajasid ja minema viisid. Dr al-Bursh toimetati…
10-11/2025
Eesti meedia – (veel) vaba, aga kas ka kvaliteetne?

Eesti meedia – (veel) vaba, aga kas ka kvaliteetne?

Eesti ajakirjandus on korraga vaba ja surve all – paradoks, mis tõstatab küsimuse mitte ainult meedia sõltumatusest, vaid ka selle kvaliteedist. Kui lugeja ootab faktitäpsust, allikakaitset ja pluralismi, siis reaalsus on sageli vastupidine: kiirustamine, omanike surve, poliitiline kallutatus ja järjest tugevnev tehisintellekti ning valeinfo mõju. Ajakirjandus ei ole enam enesestmõistetavalt avaliku debati filter ja ühise…
10-11/2025
AI kui oopium rahvale

AI kui oopium rahvale

I want to believe
OK, nüüd on selline lugu, et kui te seda teksti näiteks viie aasta pärast loete ja ma täielikult eksisin, siis seda artiklit siin ei ole olemas. Aga kui mul on õigus, on siin must valgel kirjas, et ma ju ometi ütlesin seda teile ning olen kogu aeg niimoodi arvanud. Ma palun teil…
10-11/2025
Valvekoera mõrv

Valvekoera mõrv

Ajakirjandus on ülemaailmses kriisis. Kirjutav meedia ei täida enam oma ülesandeid avalikkuse informeerijana ja võimu korralekutsujana, vaid pakub lugejanumbreid taga ajades aina sensatsioonilisemat ja madalalaubalisemat sisu. Ühine avalik ruum on paljudes riikides fragmenteerunud, igale arvamusele ja poliitilisele ideoloogiale vastab oma filtrimull, millest lugeja eelarvamusi vääravad tekstid läbi ei pääse. Arutelude temperatuur on aina tulisem, lugejate…
10-11/2025

GAZA KANNATUSED ja AJAKIRJANDUSE SURMAMARSS. Aro Velmet külma sõja aegse meediamudeli surmast, Tiit Hennoste Eesti pressist hirmude ajastul, Marian Võsumets: Miks meedia kvaliteet langeb? Ave Taavet kahest ajakirjanduslikust isikumüüdist, Silvia Urgas AI-st kui uusreligioonist, Tiina Vahtras ja Keiu Virro lähisuhtevägivalla kajastusest, Benjamin Klasche Iisraeli vägivalla kajastusest. Eesti sotsiaalmeedia sotsiaalteaduslik välimääraja. Hazem Jamjoumi ja Heba Hayeki koostatud antoloogia Gaza luulet, lugusid ja pilte.

Lähisuhtevägivalla kajastamine eesti meedias

Lähisuhtevägivalla kajastamine eesti meedias

Lähisuhtevägivald (LSV) on Eestis sedavõrd levinud, et sellest kirjutades ja rääkides on korduvalt kasutatud sõna „epideemia“.[1] Vägivaldne inimene võib ohvri isoleerida, ent vägivald ise ei sünni isolatsioonis. See, kuidas reageerib vägivallale ühiskond, mõjutab nii vägivallatsejaid ja ohvreid kui ka ühiskonda laiemalt. Mida ja keda peetakse vägivalla toimumise eest vastutavaks? Kuidas räägitakse vägivallast ja kes saavad vägivalla teemadel sõna? Ühiskondliku arvamuse kujundamisel on võtmeroll meedial.
LSV on selgelt soolisustatud. Kuigi nii ohvreid kui toimepanijaid on mõlemast soost (tasub silmas pidada, et vägivallatseja ei pruugi olla vastassoost), on pilt tugevalt kaldu naissoost ohvrite ja meessoost vägivallatsejate poole. 2024. aasta Euroopa Liidu ülese uuringu[2]…
10-11/2025

Artikleid

Sveta Grigorjeva ja Marju Lauristin kui ajakirjanduslikud müüdid

Sveta Grigorjeva ja Marju Lauristin on ilmselt kaks viimasel aastal kõige enam meedia tähelepanu all olnud vaimuinimest. „Mõjukas Tartu mõtleja“, „Eesti tuntuim sotsiaalteadlane“, „elav entsüklopeedia, kellel on igavikuline janu maailma vastu“, „meie ajastu mõtestaja“, „paljude ajakirjanike õpetaja“, „Eesti poliitika Raudne Leedi“, „terav ja kirgas nagu taevatäht“ on vaid mõned epiteedid,…
10-11/2025

Miks me ei taha nimetada Iisraeli genotsiidi Gazas genotsiidiks?

Nüüdseks on Gazas palestiinlaste kallal toimepandav genotsiid reaalajas jälgitavana kestnud kaks aastat. ÜRO ülesandel tegutsev, kuid sõltumatu Okupeeritud Palestiina Territooriumi Uurimiskomisjon on kõigest viimane neist organisatsioonidest, mis on ametlikult kuulutanud Iisraeli jõhkra käitumise Palestiina Gaza maaribal genotsiidiks.[1] Siiski kõhklevad paljude riikide valitsused, Eesti oma sealhulgas, ikka veel seda terminit kasutamast.…
10-11/2025

Telli ja toeta

Toeta Eesti kirjasõna

Jutte

Lugu Gaza viimasest datlist

See on kõigest dattel. Üksainus nelja sentimeetri pikkune kuivatatud puuvili. Aga siin Gazas, kus midagi ei tule lihtsalt ja kõik on tähendusrikas, saab isegi datlist vastupidavuse, ohvrimeele ja armastuse sümbol.
Hoidsin datlit alles kuus kuud. Olin selle leidnud ja pannud kõrvale kõige mustemateks päevadeks, mida oskasin kujutleda: päevadeks, mil toit kaob…
10-11/2025

Kirjutada valust

Kirjanik otsib viisi, kuidas kirjeldada tõde ilma haavadesse süvenemata. See on mehaaniline protsess, mis röövib inimestelt nende inimlikkuse ja tunneb rõõmu õõnsatel pindadel küürutava kibeduse kirjeldamisest. Läbi valu ja kirjutamise varasema kogemuse on ta avastanud, et see on kõige tõhusam viis valuliste lugude dokumenteerimiseks. See on meetod, mis distantseerib uurija…
10-11/2025

Teise katuse all

Sulle, mu kaaslane.
Sulle, mu isa.
Sa tead ju, et meie. . . .
Meie ei sure ja meie maa ei saa surmale söödamaaks, vastupidi, me jääme ellu isegi siis, kui surm järab me kehi ja kisub välja liha ja luid, sest elu on otsusekindlus, mis voolab mullas ja puhkeb vabadusena õitsele hävituse palge ees.
Kuuenda jaanuari…
10-11/2025

Ümberasumine on liigne jäse mul tassida

Gaza õudse pikaleveninud genotsiidisõja käigus pole me saanud endale lubada luksust maha istuda ja midagi tunda. Ellujäämine oli tähtsam kui oma tunnetega toimetulek. Jaanuarikuise relvarahu põgusate nädalate vältel hakkasin aegamisi oma tunnetes teed otsima, püüdes pääseda välja mu südamele kasvanud kareda kooriku alt. Aga liiga palju peame me Gazas taluma,…
10-11/2025

Taskuvikerkaar

Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaar 49: Eva Piirimäe rahvaste enesemääramisest

Taskuvikerkaarel on külas Eva Piirimäe, kellega räägime rahvaste enesemääramisest. Ilus, idealistlik termin, mida on kilbile seadnud nii USA president Woodrow Wilson kui ka bolševike juht Vladimir Lenin. Kuidas seda aga…
9/2025
Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar 48: Anu Printsmann ohvrialadest Ida-Virumaal

Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele…
7-8/2025
Taskuvikerkaar 47: Ott Puumeister ja Sveta Grigorjeva arvamusvabadusest ja Gazast

Taskuvikerkaar 47: Ott Puumeister ja Sveta Grigorjeva arvamusvabadusest ja Gazast

Taskuvikerkaar läks augustis eetrisse otse Fotografiska kohvikust, kus vesteldi Ott Puumeistri ja Sveta Grigorjevaga Gaza kriisi kajastamisest meedias, tänaval ja Eesti kohtutes. Kas “jõest mereni, Palestiina saab vabaks” on üleskutse…
7-8/2025
Taskuvikerkaar 46: Oliver Laas juturobotitest ja eetikast

Taskuvikerkaar 46: Oliver Laas juturobotitest ja eetikast

Taskuvikerkaarel on külas Oliver Laas, kellega arutame, mis juhtub siis, kui kasutada tehisintellekti. Kellega või millega me tegelikult vestleme, kes sellest kasu saab ja milline on meie hea uus tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja…
6/2025

Arvustusi


Luulet


Lugege veel

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

Terror, kollaboratsioon ja vastupanu

24. veebruaril 2022 tungisid Vene väed Ukrainasse ja okupeerisid järgmistel kuudel suured alad riigi põhja-, ida- ja kaguosas. Kuid Ukraina armee vastupanu sundis aprilli alguseks Venemaa sõjalise juhtkonna viima väed välja Tšernihivi, Sumõ ja Kiievi oblastist ning Harkivi oblasti osadest. Seejärel, pärast Ukraina vasturünnakut septembris, deokupeeriti Harkivi oblast peaaegu tervikuna.…

Närbumatud õied

On kiusatus kujutada siin numbris ilmuvaid kunstiteoseid palestiinlaste murdumatu elujõu vormina, kui nad seisavad silmitsi koloniaalse jõhkruse ja kustutamispüüdega, või, julmemalt, omamoodi säilmetena laevahukust. Aga praegusel hetkel palestiina kunstist ja kunstnikest mõeldes peame võtma arvesse leina ja kaotuseraevu. Püüdes teha lõppu palestiinlaste eksistentsile Gazas, on Iisraeli genotsiidisõda võtnud elu väga…
10-11/2025

„Kirjutan sulle, mu sõber…“

. . . . nii algab Gawad Elakkadi luuletus „Kingin sulle oma südame“, mis avab siinse tekstivaliku. Tema sõnad on õrn pöördumine sõbra poole ning üleskutse „ristata aja noad“ – aja, mis on muundunud halastamatuks leina ja kaotuse ringkäiguks. Enam kui kaks aastat on sõnulväljendamatu valu kõrgunud ühe linna kohal tulvil vasturääkivusi, mis…
10-11/2025

Kõige loetumad

Suur-Eesti viirastus varases eesti rahvusluses

Olen varemgi soovitanud, et Eesti ajaloo õnnestumiste ja edulugude kõrval tuleks uurida ka mitmesuguseid luhtaminekuid ja ummikteid, kuna muuhulgas just viimastest moodustub kontekst, mis lubab esimestest õigesti aru saada.[1] Nii on näiteks Eesti iseseisvumisprotsessi põhjalikumaks mõistmiseks oluline tunda ka teiste Eesti territooriumile pretendeerinud riiklike moodustiste nagu Balti Hertsogiriigi ja Eesti…
1-2/2024

Tallinna saunad

Mind on kaua vallanud petlik tunne, et Tallinnas on avalikke saunu ja kinosid ühepalju – pikki aastaid mõlemaid 14. Tõepoolest, 1920. aastate algul tegutses Tallinnas 14 sauna, nagu on kirjutanud Robert Nerman (Postimees, 24.10.2008), kinode arvu ma ei tea. Vanade teatmike järgi oli 1964. aastal Tallinnas 14 kino, kui nende…
7-8/2024

Läbi kukkumine

Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.
1.
Kaja võtab mind vastu Pärnu psühhiaatriakliinikus Roosi tänava nurgal. Selles eestiaegses majas on kunagi ravitud tuberkuloosihaigeid, ilmselt teeb mereõhk kopsudele head. Aga täna, sel pimedal talveõhtul, istun endise kopsuhaigla fuajees mina ja ootan. Ma olen 15 ja passin seal…
1-2/2024

Vale tõuseb, tõde vajub

Eesti kinod mängivad sel talvel dokumentaalfilmi Eesti presidendist 2006–2016 Toomas Hendrik Ilvesest, keda vanemad põlvkonnad tunnevad hästi, nooremad ei ehk enam. Mis olekski parem hetk täiendada presidendist räägitavat lugu episoodiga, millest film vaikib?
2. märtsil 2025 möödub 10 aastat päevast, kui presidendi kantseleis peeti esmaspäeva hilishommikune nõunike koosolek. Tavapärane koosolek lõppes…

Vikerkaar