Lugemissoovitusi Vikerkaare sõpradelt

Ülle Madise, Tarmo Jüristo

Märtsikuus toimetus kultuuriajakirju ei lugenud. Küll aga palusime oma sõpradel seda teha, et lugejate nälg ikka rahuldatud saaks. Kirjutuslauale jäänud väljalõiked sirvisid läbi poliitikauuringute keskuse Praxis juht Tarmo Jüristo ning õiguskantsler Ülle Madise.

Ülle Madise:

Mu viimase paari kuu ehk mõjusaima lugemiselamuse eest hoolitses USA juhtiv välispoliitikamõtleja Robert Kagan. Neokonservatiivide kunagise tunglakandja ja 2016. aastal protesti märgiks USA Vabariiklikust Parteist lahku löönud autori pikas essees The Strongmen Strike Back tuleb juttu autokraatia atraktiivsusest ja liberaalse demokraatia nõrkustest. Väärt lugemine kõigile, kes olgu häälekalt või hinge kinni pidades jälgivad Eesti poliitilist debatti, üritavad mõista, miks nii on läinud ning mis meid ees võib oodata.

Mõnede meelest ei ole kapitalil kodumaad. Ent kodumaa ilma kapitalita (raha, vara ja maksutuluta) tähendab riigile mahajäetust ja rahvale viletsust. Mõne prognoosi järgi pannakse nn arengumaailma riikides igal aastal pihta ca triljoni USA dollari väärtuses maksutulu, mida kleptokraatidest poliitikud ja ametnikud kas korrumpeerunud pankades puhtaks pestuna või ka räpasena paigutavad nii maksuparadiisidesse kui riiulifirmadesse, ent kõige nähtavamal kujul Londoni ja Manhattani kinnisvarasse. Neist skeemidest, eelkõige aga räpase raha rikkuvast mõjust rikaste riikide poliitkultuurile kirjutab ajakirja The Atlantic märtsinumbri artiklis Russian-Style Cleptocracy is Infiltrating America Franklin Foer.

Veidi lõbusama vahelugemisena võiksime meenutada lugusid nõuka-aegsetest koolisööklatest, kus lastele valmistati maitsetut lurri ja kogu maitsev kraam tassiti õhtul kandekotis koju. Seesugust varastamist kehutas tookord takka asjaolu, et poest polnud liha ja vorsti saada. Tuleb välja, et vargused levivad ka väljaspool defitsiidimajandust ning on tingitud eelkõige viletsast järelevalvest, üha kehvemaks muutuvast lojaalsusest tööandja vastu ja inimlikust kiusatusest stiilis „aga keegi ei pane ju tähele“. Eelmisel aastal mõisteti üks Texase osariigi noortekoloonia valvur 50 aastaks trellide taha, sest ta oli varastanud 9 aasta jooksul kõurikute kõhu kõrvalt 1,3 miljoni dollari väärtuses erinevaid lihatooteid. Kirjaklambrid, A4 paber ja auguraud on selle kõige kõrval pealtnäha tühiasi, ent siiski laguneva töökultuuri ilming, kirjutab ajakirjas The Atlantic Rene Chun.

Ajakiri Rolling Stone otsib juba pikemat aega vastust küsimusele, mis pakitseb poolte ameeriklaste peades: kuidas võita 2020. aasta presidendivalimistel Donald Trumpi? Terve mõistus justkui sunnib vältima äärmusi ja soovitab minna kindla peale. Eelista väärikust ja kogemust, üleriikliku tuntusega tembitud mõõdukust! Leia ühisosa, ulata sõbrakäsi oma oponendile. Praktika paraku kinnitab vastupidist. Presidendiks on valitud tundmatu kuberner Jimmy Carter, keda Jeesus erutas rohkem kui teised inimesed. Presidendiks valiti ka äärmuslaseks peetud Ronald Reagan, isikliku elu murdlainetes hulpinud Bill Clinton ja nn tõsiseltvõetavates poliitringkondades meelelahutaja kuulsusega Donald Trump. Politoloogide ja teiste asjatundjate silmis „valitavuseks“ nimetatav tunnuste pakett on küll oluline, ent otsustaval hetkel ei pruugi sellest piisata.

Kuu aja eest vallandus USAs skandaal, mille keskmes seisid oma lastele eliitülikoolidesse pääsemiseks eeliseid ostnud lapsevanemad ning kõik aplad vahemehed, kellel oli ligipääs ülikoolide vastuvõtutingimuste „modifitseerimisele“. Tegu on pigem killukesega laiemast nähtusest, kus järeltulijate eluteed iga hinna eest tasasemaks hööveldatakse.

Tarmo Jüristo:

Kodumaisest kirjameediast nopiksin lõppenud kuu kõige meeldejäävama lugemiselamusena välja loo sellest, kuidas Meelis Oidsalu uuendas üle mitme aasta oma Akadeemia tellimust ning avastas enda mõningaseks üllatuseks, et “eluvõõralt ilma kohal hõljuva, Laputa saareriigi mainega Akadeemiast on vahepeal saanud vitaalne põrandaalune kogupere-vastukultuuriajakiri”. Tehniliselt on muide tegu luulearvustusega, mis on, tõsi küll, kirjutatud žanrile ebatavalise elaani ja haardega juhatades lugeja Toomas Kihost ja Akadeemia toimetusest ehituspoe kaudu tagasi viledavõitu allteksti väel vastukultuuri käänulistel radadel ekslevate muidu muhedate meesintellektuaalide juurde.

Vastukultuuri teemal jätkates jäi hiljuti näppu Slate’is ilmunud kriitiline pilguheit viimastel aastatel kiirelt populaarsust kogunud testosteroonilõhnalisele podcastile Joe Rogan Experience. Tunnistan, et olen ka ise JRE-l silma peal hoidnud – ja kui ma ise päriselt ei oska Joe Roganit “intellektuaalse tumeveebi” oluliseks niiditõmbajaks liigitada, siis tuleb nõustuda, et tegemist on ühe tähelepanu vääriva ja erinevaid küsimusi tekitava kanaliga, millest mitmele autor ka näpu peale paneb.

Tulles tagasi Euroopasse: eelviimases LRB-s ilmus Jeremy Hardingi sissevaade viiendat kuud käivasse kollaste vestide protesti, kust leiab mõndagi huvitavat ja mõtlemapanevat nii selle konkreetse segase liikumise kui tänapäevase protestipoliitika kohta laiemalt.

Hüpates teiste teemade juurde: märtsis sattusin lugema mitut pikemat lugu tehisintellekti kohta. Näiteks arutleb Yale’i Ülikooli professor Nicholas A. Christakis The Atlantic’u veergudel sellest, kuidas tehisintellekt meid programmeerib. Siin on teine sama teemaga haakuv artikkel, mis joonib alla, kui vähe me teame sellest, mismoodi AI tegelikult toimib — ja miks see probleem on.

Ja lõpuks paar sõna ühest värskelt ilmunud raamatust, mis peaks iga bibliofiili südame kiiremini põksuma panema: Margaret Leslie Davis’e “The Lost Gutenberg” räägib loo ühe piibli 500-aastasest teekonnast. Siin on lõik tekstist: miniatuurne ja samas detailne kirjeldus hetkest, kui raamatukollektsionäär Estelle Betzold Doheny pakkis 14. oktoobril 1950. aastal lahti oksjonilt 25 tuhande naela eest ostetud Gutenbergi piibli number 45. Tekstis on muuseas kirjeldatud hetk, kus uus omanik koos raamatuga fotole jäädvustati — leidsin selle internetist üles. Arvustust raamatule saab lugeda siit.

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht