VASTUPANU vormid: Kersti Lust ja Steven Vihalem usuvahetusest meil ja Ameerikas, Mart Kuldkepp 1905. aasta revolutsionääride relvastamisest, Margus Tamm piraadiutoopiaist, Aet Annist ilmalõpuootusest, Mikko Lagerspetz Gaza protestidest, Oudekki Loone Nursipalust, Sveta Grigorjeva tantsust surmani. Hasso Krulli, Triin Paja, Katrin Väli luulet, Urmas Vadi, Riste Sofie Kääri, Erkki Luugi jutte. Krista Mölder Maria Eriksoni kunstist. Arvustused Salokandle vastupanuloost, Henrik Sova lõksudest ja Gregor Kulla „Peenrast‟
Meie igapäevast trashi: Silvia Urgas – lõputu skroll ja interneti surm, Ave Taavet – Skibidi Toilet ja ajumädanik, Keiu Virro – influentserite pisaraist. Ana Mattioli ja Elisabeth Kaukonen – keha ja keel binaarses maailmas. Joonas Jorgeni eesti kirjanike leksikon. Jan Kaus Urmas Lüüsi kummitustest. Apollinaire’i ja Madli Maruste luulet, Jüri Kolgi ja Carolina Pihelga proosaluulet, Mart Kivastiku, Mari-Liis Müürsepa ja Lauri Pilteri proosat. Arvustused Armin Kõomäest, Mirjam Parvest, Triinu Meresest ja “Eesti kunsti ajaloo“ 1. köitest.
HUMANISMI antoloogia: Petrarca sonetid, Boccaccio vanadest jumalatest, Christine de Pizan naiste tähtsusest, Poggio Bracciolini naljalood, (hilisem) Pius II armastusest ja haridusest, Lorenzo Valla ühest võltsingust, Pico della Mirandola inimväärikusest, Erasmuse dialoogid, du Bellay prantsuse keelest, Montaigne raamatutest, de Gournay meeste ja naiste võrdsusest, Leonardo, Ficino, Lipsiuse, Hilcheni kirju. Janika Päll renessansi Pindarosest, Karl Peeter Valk humanismist tagasi- ja Marek Tamm edasivaates
Filosoofia sõja ajal: Volodõmõr Jermolenko pimedusest, Timothy Snyder vabadusest, Jeff McMahan õiglasest sõjast, Irõna Žerebkina feminismi segadusest. Francisco Martínez raamatute ja Tiit Palu „Ahasveeruse“ labürindis. Triin Metsla Elo Järve nahakunstist, Keiu Krikmann veest, vahast, nahast. Mehis Heinsaare „Deleuze’i maja“, Lilli Luuk „Luud“, Maksõm Krõvtsovi, Serhi Žadani, Johanna Roosi ja Tõnis Vilu luulet. Joosep Susi Sveta Grigorjevast. Arvustusi P. I. Filimonovi, Kai Kase ja Mart Kanguri raamatutest
Pealinn sai valmis! Eik Hermanni ja molumba Supergreen. Janar Ala, Mudlumi, Anette Parksepa, Sveta Grigorjeva, Steven Vihalemi muljeid. Erik Terk ja Mart Repnau Tallinna mitmekihilisest pirukast. Tiit Tammaru segregatsioonist. Tauri Tuvike liiklusest. Tambet Muide ja Elle-Mari Talivee jalgrattast. Jaakko Hallas avalikest saunadest. Timothy Garton Ash Kesk-Euroopast täna. Paris Pin-Yu Chen eestiaegsest tõupuhtusest. Linnar Priimäe ja Kiwa luulet, Kelly Turgi proosat. Ave Taaveti ja Maimu Bergi raamatutest.
KRIISIDEST jm. Michael Mann: Millest sõjad? Richard Antaramian ja Rafael Khachaturian Armeenia-Aserbaidžaani tülist, Michelle Kuo ja Albert Wu Hiina varjust Taiwani kohal, Kristjan Pruul tehisaru roll Gaza pommitamises, Tõnis Saarts veel kord kaitsedemokraatiast, Mark Lilla katoliiklikust postliberalismist USA-s. Andri Krasnjaštšõhhi sõjamärkmed. Ave Taaveti ja Aliis Aalmanni jutte, Kristjan Haljaku proosat, Mari-Liis Müürsepa, P. I. Filimonovi, Viktoria Grahvi jt luulet. Näitusest „Päästik“ (Juhan Raud). Johanna Ross Muti Matist, Katrin Ruus Tarmo Tedrest, Berk Vaher Rein Rauast
Mälestuste radadel. Jaan Puhvel kokkupuuteist suurvaimude ja CIA-ga; Mati Heidmets, Marju Lauristin, Peeter Vihalemm TRÜ sotslaborist; Tõnn Sarve sissevaade Poolpäevalehte; Doris Kareva, Tiit Aleksejev ja Katrina Kalda endast 20-aastastena. Tarmo Jüristo ja Gustav Kalm jätkavad debatti vastanduse liberalism/konservatism üle. László Krasznahorkai, Urmas Vadi, Lilli Luugi, Triin Soometsa ja Katrin Lauri proosat. D. Nurkse, Piret Põldveri, Martin Alguse luulet. Kärt Hammeri kunst. Lilli Luuk Urmas Vadist, Märten Rattasepp Meelis Friedenthalist, Siim Lill Sven Vabarist, Raul Sulbi ENSV ulmest, Sveta Grigorjeva Mikk Tšaškinist, Brita Melts D. Nurksest
Kõigesse, mis kväär ja ohtlik …: Élisàr von Kupfferi ja krahv Eric Stenbocki novelle; Damien Delille ja Liina Lukas von Kupfferist ja mehelikkuse deseksualiseerimisest, Andreas Kalkun Stenbockist. Tanel Veenre seksuaalsusest Toomas Volkmanni fotodes. Sara Arumetsa paiksookohusest, Ana Mattioli transidentiteetide lähiajaloost Hispaanias, Pauliina Lukinmaa Vene LGBTIQ+ aktivismist Eestis. Hasso Krull W. B. Yeatsi sümbolismist. Lauri Sommer Mait Vaigu ja Vilja Kiisler Carolina Pihelga raamatutest. Katrin Tegova ja Kiwa lood; Stefan George, Maarja Kangro ja murca luuletused. Linnar Priimägi 70!
Kõigi maade nurjujad, fail better! Alari Allik täitumata soovidest, Marta Pulk edu(tuse)st hingetervises, Heneliis Notton kunstis, Janar Ala pop-kriitikas. Äparduvatest plaanidest arhitektuuris (Karin Hallas-Murula), energeetikas (Erki Tammiksaar), tehnoloogias (Laur Kanger) ja elus (Leo Luks) ja kliimaaktivismis (Margit Keller, Triin Vihalemm). Mart Kuldkepp Suur-Eesti viirastusest. Andrei Ivanovi, Donald Tombergi, Jüri Kolgi jt jutte. Eedo Kalle, Triin Soometsa, Anna Kaare, Anete Kruusmäe, Märt Sepperi luulet. Arvustused Sven Mikseri, Andrus Kasemaa, Piret Raua, Piret Jaaksi, Piret Põldveri raamatutele – Mudlumilt, Vadilt, Ave Taavetilt, Jaana Davidjantsilt, Sveta Grigorjevalt. Gregor Taul Karel Koplimetsa kunstist.
110 aastat zaum’i, 18 aastat ZA/UM-i, 10 aastat Sirbi skandaali. Robert Kurvitza, Siim Sinamäe, Helen Hindpere, Joanna Ellmanni luulet, Taavi Eelmaa luulet ja proosat, Argo Tuuliku, Mudlumi, Mikk Pärnitsa jutte. Eva Kinkari sissejuhatus zaumoloogiasse, Johanna Ross ZA/UM-i blogist, Silvia Urgas nende hüvastijätust kirjandusega, Oliver Berg „Pühast ja õudsest lõhnast“, Heli Allik „Disco Elysiumi“ tõlkimisest, Joosep Susi ja Merilin Aruvee Taavi Eelmaa luulest, Janar Ala Mudlumi „SIKAOSÄK-ist“, Ruudu Ulase kunst (Annika Toots)
MONUMENDID & DEKOLONISEERIMINE. Epp Annus merest, maast ja mägra majast, Joshua Sanborn Euraasia uuringute lahtivenestamisest, Zbigniew Wojnowski keskmeta geograafiast. Margaret Comer: Milleks monumendid? Mischa Gabowitsch Ukraina memoriaalidest, Eglė Rindzevičiūtė monumendipaanikast, Ivan Lavrentjev Dvigateli majast Stockmanni vastas. Kalle Käsperilt Dr Stockmanni vana uusversioon. Bruno Mölder mõistuse ümberlaadimisest, Mehis Heinsaare ja Katrin Tegova jutte, Jüri Kolgi ja Triin Paja luulet. Kunstiline hüvastijätt Idaga (Tanel Rander). Arvustuse all “Eesti novell 2023” (Kaupo Meiel), Katrin Lauri “Tunnistaja” (Tiina Kirss), Hargla “Heade mõrvade linn” (Siim Lill), Meelis Krafti “Tiuhkamäe” (Jaile Jürgens), Kristjan Haljaku “Elektra Domina” (Johan Haldna)
POLIITIKAVISIOONID: Balti vall, kliima, kodakondsus, ühistuenergeetika, tööaja kärpimine, hea hariduse tingimused, koolide riigistamine ja eestistamise ohud, lõimimisvõtted, nõusolekuseadus, riigikogu reform jpm – Jaak Aaviksoo, Jaak Allik, Vadim Belobrovtsev, Tea Danilov, Martin Ehala, Kadi Kalm, Daniele Monticelli, Meelis Oidsalu, Mikk Pärnits, Elise Rohtmets jpt. Jätkub vaidlus liberalismi/konservatismi üle – Martin Mölder, Tõnis Saarts, AhtoLobjakas ja Gustav Kalm. Sven Mikseri, Justin Petrone ja Ave Taaveti novellid, MartKanguri, Silvia Urgase, Tõnis Vilu, Katrin Väli luulet (vabandust kaanel valesti kirjutatud nime pärast!). Laura Põllu kunst. Mari-Liis Müürsepa, Igor Kotjuhi, Jaak Tombergi ja Goethe raamatutest
MAHA LIBERALISM!Gustav Kalmopositsioonist konservatism/liberalism. Oudekki Looneklassivõilusest. G. M. Tamáspostfašismist. Peet Kaskja TõnisSaartsparempopulismi ohjeldamisest. Nikolai KarajevEesti venelastest. EliseRohtmetsfeministlikust perepoliitikast. Aro Velmetkliimapoliitikast. MaarjaKangroUkraina päevik. Louis MacNeice’i sügispäevik. Tiit Hennoste, AadoLintropi, Katrin Tegova, Carolina Pihelga luulet, Kristjan Haljaku proosaluulet, Urmas Vadiproosat. Vaatenurgas Jaak Kangilaskielud, Hennoste Loomingu-lugu, Jüri Kolgi „Fuuga“ ja Oliver Bergi „Amsterdami aknad“. Sabina UmmelasKadri Toomi näitusest
Uut ja vana: R. M. Rilke uuest ja vanast. Hasso Krull dekadentsi ökoloogiast. E.-M. Talivee naistest looduse uurijatena. Janek Kraavi Jaan Unduski kuumuses. Ave Taavet graafilisest romaanist. Märten Rattasepp ja Meelis Friedenthal arvutimängudest. Urmas Lüüs Kadri Liis Räägu uusbarokist. Lilli Luugi, Juhan Voolaiu, Francisco Martíneze, Siim Lille, Triin Soometsa proosat. Johan Haldna, murca, Lauri Sommeri, Maarja Pärtna ja Piret Põldveri luuletusi. arvustusi. Arvustusi Mehis Heinsaare, Anti Saare, Urmo Jaanimäe, Joonas Veelmaa, Kurvitsa–Laiapea–Sauteri raamatutele
IDENTITEET ja vanad arved. Zinovi Zinik Gogoli maskidest. Volodõmõr Kulõk muutustest Ukraina rahvusidentiteedis. Tatjana Žurženko elust Ukrainas okupatsiooni all. Chris Lorenz kollektiivse identiteedi sõpradest ja vaenlastest. Mart Kuldkepp mälupaigast Sigtuna. Kristo Nurmis Eesti rahvuskomiteest valikutest. Linda Kaljundi mälusõdadest. Maarja Kangro, Martin Vabati, Kiwa, Katrin Tegova, Reijo Roosi, Larissa Joonase, Toomas Raudami, Vadim Bžegovski jt luulet ja proosat. Pildid Holger Looduse näitustelt. LilliLuugi, Epp Annus, Tõnis Tootseni ja Sverre Lasni uute raamatute arvustused.
Sveta Grigorjeva, Triin Paja, Gregor Kulla, Jürgen Rooste, Elo Viidingu, Kaire Gerretzi luulet proosas ja värssides; P. I. Filimonovi, Mari-Liis Müürsepa, Hardi Keerutaja, Sverre Lasni jutte. Kultuurist ja poliitikast ja kultuuripoliitikast Airi Triisberg, Johanna Rannik, Heneliis Notton. Eeva Kesküla diginomaadidest, Ana Mattioli Aramburu seniilsusest ja hooldamisest, Kerli Onno eksperimentidest avalikus sektoris. Kertu Birgit Anton kestlikust majandusest. Aleksander Metsamärt Marta Vaarikust ja teistmoodi noortest.
TÖÖ kui kärnkonn (Philip Larkin). Töönovelle (Armin Kõomägi, Mudlum, Jüri Kolk jt) ja mälestusi tööst (Kristina Kallas, Krister Paris, Marta Pulk jt). Hasso Krull tööorjusest ja selle alt vabanemisest. Kairit Kall ja Birgit Poopuu ametiühingust. Oudekki Loone ja Johanna Vallistu platvormitööst. Mari-Klara Stein digimuutustest, Kaisa Ling intiimsusest tööriistadega. Töölaulud ja sugu (A. Kalkun, J. Oras). Sugu ja rändamine (T. Toomistu). Tõnu Õnnepalu Kaplinski hilisluulest, Vilja Kiisler uuest Kivirähkist jm arvustusi. Tiina Sarapu installatsioonid.
W. B. Yeats jõulumüsteeriumi ootel. Hent Kalmo isamaast ja selle eest suremisest. Juhan Saharov ENSV sotsiaalteadlastest ja perestroika slängist. Airi-Alina Allaste noortest, kelle meelest Twitter on ägedam kui valimas käia. Mehis Heinsaar sukeldub eesti keelde. Katrin Tegova kangelanna õhulend; Lilli Luugi unenäod. Hasso Krulli, Viktoria Grahvi ja Sveta Grigorjeva luulet. Merike Estna meekärg. Arvustused Andrus Kasemaast, Hasso Krullist ja Edasi novellikogumikust.
MARJU LEPAJÕE LX: tõlkeid, esseesid ja novelle Mesopotaamiast, antiigist, keskajast, moodsast ajast Marju Lepajõe kolleegidelt ja sõpradelt. Ibykos, Sappho ja orfikud, Herodotos ja Platon, Philon Aleksandriast ja Palladios Galaatiast, Gregorius ja Hildegard, Jehuda al-Harizi ja Simone Weil. Tõest ja Trooja sõjast, gnoosisest ja kuradist, hispaanlaste mõjust Rooma luulele ja “Antigone” tõlgendustest Eesti laval, Lukianosest ja juhuluulest.
VIKERKAAR 100 – lapsest inimeseks. Roosmarii Kurvits ja Ivar Sakk Vikerkaare lapseeast. Ott Kagovere moodsa Vikerkaare välisilmest. Ilmar Trulli, Maarja Kangro, Ernst Enno luulet ning Mudlumi ja Aidi Valliku jutte mitmes vanuses lastele, Anti Saare, Mirjam Parve pedagoogilised poeemid. Triinu Pakk põrgulistest, ohvritest, orbudest 19. sajandi romaanis. Paavo Matsin esoteerikast lastekirjanduses. Ainiki Väljataga karistamisteadusest eestiaegses koolis. Kristina Birk-Vellemaa hilisnõukogude seksuaalkasvatusest. Heneliis Notton nüüdisnoorte hingeprobleemidest. Vaatenurgas pedofiiliast, grafomaaniast, koomiksitest jm.
PILTIDE IMPEERIUM. Krista Kodres Bernt Notke ja Konrad Mäe piltide sõnastamisest, Hal Foster piltide seosest reaalsusega, Kristina Jõekalda Linda portreteerimisest: Weizenberg, Vabbe, Kallis. Katrin Kivimaa Rungest ja Lapinist Venustena. Kassimeemid ja “Püha õhtusöömaaeg” (Liisa-Helena Lumberg), piltilus tuumaenergia (Andres Kurg), pildid loodusteaduses (Linda Kaljundi), sünnitusmaja, mida ei sündinud (Ingrid Ruudi). Hanno Soans „Orhideliiriumist“. Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Kaur Riismaa, Tõnis Vilu, Oliver Bergi, Kristel Rebase, Anete Kruusmäe uut luulet, Mitsuharu Kaneko tõlked, Matt Barkeri, Peeter Lauritsa, Gerda Märtensi, Kristjan Haljaku proosat. Tiit Hennoste EN2021-st, Aare Pilv Vilust, Kruusmägi Elo Viidingust, Maia Tammjärv Lauri Sommerist.
Filosoofilisi pudemeid: Riin Sirkel vanadest kreeklastest ja naisküsimusest, Märt Väljataga etnofilosoofiast meil ja Aafrikas, Mihhail Epštein Vene gnostikutest ja Ukrainast. Bart Pushaw gröönimaalaste kunstist. Lvivi tekst: Juri Andruhhovõtši “Maa-alune loomaaed”, Maarja Kangro sõjapäevik, Maimu Bergi “Hloptšik”. Anna Kaare, Andra Teede ja Jüri Kolgi luulet. Viktor Pelevini novell. Hasso Krull Õnnepalu “Palgast”, Vilja Kiisler Heinsaare päevikutest, Kadri Tüür Vadist ja Vaigust, Kaur Riismaa Martin Algusest, Irina Belobrovtseva Jelena Katišonokist. Diana Tamane kunstist Elo-Hanna Seljamaa
Rahvaste õigus ja suveräänsus: Joseph Conrad Vene isevalitsuse näivvägevusest, LauriMälksoo F. F. Martensist kui kolonialismi õigustajast, Pärtel Piirimäe rahvusvahelise õiguse sünnist, Rein Müllerson ja Eva Piirimäe rahvusriikluse, liberalismi ja demokraatia pingetest, Maria Mälksoo Eesti surrogaatsuveräänsusest Euroopa Liidus, Serhi Plohhi ja Timothy Snyder Ukraina riigist ja rahvuslusest. Andri Krasnjaštšõhhi ja PaulaNerve jutte. Triin Soometsa, Mart Kanguri, Urmas Vadi, Nikolai Nekramatnõi, Umberto Saba luulet. Janek Kraavi Maarja Kangrost, Siim Lill Brik Rohelennust, Erkki Luuk Andres Kübarast, Linda-Mari Väli Pentti Linkolast. Maarja Kangro graafikatriennaalist
Piret Karro – Poolteist sajandit naisõiguslust Eestis: Suburg, Kollontai, Kreisberg, Reisik, Lauristin, Laius, Meelak, Saat, Treumund jpt. Maria Izabella Lehtsaare kunstnikuraamatud (Kaarin Kivirähk). Julia Musakovska, Triin Paja, Mirjam Parve ja Kristjan Haljaku luulet, Sveta Grigorjeva, Lilli Luugi ja Tauno Vahteri jutte. Elle-Mari Talivee Mart Kivastikust, Heli Allik Kiwast, Vilja Kiisler Peeter Helmest, Kaarina Rein Goethest, Mihhail Trunin Kristjan Haljakust
