Reageerides autorite pahameelele langenud laenutushüvitise üle, nimetab asekantsler Taaniel Raudsepp kultuuriministeeriumi pressiteates ebaausaks väidet, et laenutushüvitist on kärbitud ja et tegu on röövimisega päise päeva ajal. Ta toob näiteks töömehe, kes kahel aastal saab lisatasu ajutiste raskuste eest, ning peab nüüd leppima raskuste-eelse töötasuga. Selline analoogia näitab jällegi laenutushüvitise olemuse valesti mõistmist.

Laenutushüvitis ei ole tasu mitte mingisuguste raskuste eest, vaid selle eest, et autorite teosed on tasuta laenutatavad. Aastate jooksul on rahvaraamatukogudest laenutamiste arv vähehaaval kasvanud, autoreid, kellele laenutamist hüvitada, on juurde tulnud. Loodetavasti jätkub see kasv ka käesoleval, raamatukogude aastal.

Toogem nüüd analoogia: keegi monopsonistlik tarbija on aastaid maksnud tarvitatava vee eest ühe ja sama summa, kuid oma tarbimist järjest kasvatanud, lisaks on kasvanud inflatsioon. Kui nüüd veemüüja nõuab, et talle makstaks tarbimise järgi – st laenutuskordade ja taotlevate autorite hulga järgi –, siis hakkab ostja käsi laiutama: mina pole vee eest vähem maksnud, maksan ikka 100 rubla kuus, nagu 10 aasta eest; mis sest et tarbin kunagise 1000 liitri asemel 10 000 ja inflatsioon on olnud 50 protsenti.

Raamatukogusid ja laenutamist ootavad ees põnevad arengud. Rahvusraamatukogu plaanib aastavahetuseks valmis saada uue e-väljaannete laenutussüsteemi. Kui aga küsida, kuidas e-raamatute laenutamist hüvitama hakatakse, viidatakse kultuuriministeeriumile, eelarvestrateegiale ja -läbirääkimistele. Eesti Kirjanike Liit soovibki teada, kui mitmekordset kasvu laenutushüvitistele kultuuriministeerium järgmiseks aastaks taotleb. Eesti valitsus pidi möödunud aastal kohtus tunnistama oma hoolimatust autoriõiguse seaduse täitmisel seoses erakopeerimise tasuga. Loodame, et seekord sujuvad asjad paremini.

Eesti Kirjanike Liit
info: ekl@ekl.ee

Samal teemal

Vale tõuseb, tõde vajub

Eesti kinod mängivad sel talvel dokumentaalfilmi Eesti presidendist 2006–2016 Toomas Hendrik Ilvesest, keda vanemad põlvkonnad tunnevad hästi, nooremad ei ehk enam. Mis olekski parem hetk täiendada presidendist räägitavat lugu episoodiga, millest film vaikib?
2. märtsil 2025 möödub 10 aastat päevast, kui presidendi kantseleis peeti esmaspäeva hilishommikune nõunike koosolek. Tavapärane koosolek lõppes…

Toimetajalt: Meie igapäevast kriisi …

. . . . püüab kirjeldada Vikerkaar.  COVID-i kõrgajal hakati rääkima komplekskriisist, milles rahvatervise, majanduse ja keskkonna hädad võivad võimenduda tapatalguteks. Kriise on nii palju, et kõik ühte väiksesse ajakirjanumbrisse ei mahugi. Isegi kui keskenduda sõjalistele konfliktidele, saab neist katta vaid murdosa. Ukrainal, kui meid kõige otsesemalt puudutaval, hoiab ajakirjandus veel silma peal.…

Toimetajalt: Kõigest, mis kväär ja ohtlik

Selle ilma igav kainus
rõhub nagu raudne soomus –
kõigesse, mis kväär ja ohtlik,
kiindub kirglikult mu loomus . . . .võib-olla lipsas tsitaati täheviga, aga klassiku mõte jääb samaks. Märtsi Vikerkaare võtmesõnaks ongi „kväär“, mis tõlgib inglise „queer’i“, mille esimene tähendus on „veider“. Mäletame ju rõõmsat üllatust, kui leidsime 90-ndatel Von Krahli baari WC-seinalt paraftaseerituna…
Vikerkaar