Illusioonide isandad Eestimaa vitriinis
Alustan enesepaljastusest. Siinse teksti kirjutamisele mõeldes märkasin raamatupoes Ivan Makarovi raamatut. Autori deemonliku portree kohal ilutses pealkiri: „Venelane Eestimaal“. Mõistusega sain aru, et neist sõnadest vaatab nagu peeglist vastu see, mis ma tahan rääkida vitriinivenelastest. Nii Makarovi kuju, tema eneseesitus kui ka erinev reaktsioon sellele raamatule eestlaste ja venelaste seas.…
Eestivenelaste pühad ja kombed
Eestis valmib igal aastal kümneid integratsiooniteemalisi uuringuid, mis erinevad oma meetodi, valdkonna, fookuse, ulatuse, kvaliteedi ja veel mitme aspekti poolest. Pidevalt üritame neist midagi uut välja lugeda – kas eestivenelaste suurenenud lõimumist Eesti ühiskonda ning seeläbi nende väiksemat diskrimineeritust ja tõrjutust või siis näiteks julgeolekuriski leevenemist. Kumb eesmärkidest on üllam,…
Võta ja nuusuta!
Ma ei tea, kuidas on teiega, aga minu jaoks pole midagi nauditavamat kui veeta pärastlõuna hea sõbraga jalutades, vahepeal tunnikeseks kohvikusse või baari istudes ning ühelt vestlusteemalt teisele hüpates uude, ainult meie kahe mõttelõngadele pingutatud maailma kadudes.
Mitte iga sõbraga ei ole võimalik niimoodi rändama minna. Esiteks peate te üksteist juba…
Mitte iga sõbraga ei ole võimalik niimoodi rändama minna. Esiteks peate te üksteist juba…
Eesti ja vene emakeelega inimeste elukohaerinevused Tallinnas
Käesolev artikkel arutleb eesti ja vene emakeelega inimeste elukohaerinevuste üle Tallinnas – mida need tähendavad ning mida oodata tulevikult. Keskseks mõisteks on sealjuures elukohaerinevuste ulatus (elukohasegregatsioon) ehk kuivõrd sarnastes või erinevates elukohapiirkondades Eesti kahe peamise keelerühma esindajad elavad. Otsin eluasemeerinevuste näitel vastust küsimusele, kuivõrd juhib Tallinna arenguid turg ning kuivõrd…
Killustatud kogemuste Narva
Umbes kuueaastasena olin ma vaimustunud kaleidoskoobist. Keerasin seda nii- ja naapidi. Iga liigutusega tekkis mu silme ette ainulaadne pilt – selles oli midagi lõpmatult juhuslikku ja loomuldasa korrapärast, nagu kaleidoskoobis ikka. See oli imeline. Oli see siis mu enda liigsest uudishimust või läks kaleidoskoop lihtsalt katki, aga järgmiseks olid mul…
Larissa Joonas – tundmatu suurus Eesti luules
Larissa Joonas on Eestis elavatest venekeelsetest luuletajatest üks huvitavamaid ja andekamaid, kuid ometi pole tema loomingust eesti keelde jõudnud midagi peale täpselt ühe luuletuse Vikerkaares (2007, nr 9). Ta tuli oma luulega laiema avalikkuse ette alles 2006. aastal, kui Moskvas ilmus tema debüütraamat „Самый белый свет“ („Kõige valgem valgus“), kuigi…
Mitte väga valusalt ja mitte näkku
Markuša lamas selili. Lamas mingis mitte just eriti mugavas poosis, kuidagi tervenisti kangeks jäänult. Markuša lamas selili ja vaatas tähti. Arvestades, et tähti oli näha palju, oli koht, kus Markuša lamas, mitte just eriti valgustatud. Arvestades, et Markuša juustes oli liiva ja mingit jämedat prügi, lamas ta vabas õhus. Miskipärast…
Viiruselaiune võrk
Kunagi võrgustike teemalises seminaris kasutas üks mu kõigi aegade lemmikõppejõude Sandra Wallman meeldejääva näitena suhtlusvõrgustike hargnemise illustreerimiseks viirusest lähtuvat näitematerjali, millega Aafrikas (see oli ta uurimispiirkond) püüti selgeks teha, kuidas AIDS võib jõuda igaüheni: kui sina ka arvad, et oled kombekas ja korralik ja maganud kaitsevahenditeta vaid ühe partneriga ja…
Koroonaviiruse sõjamajandus
Kas maailm on koroonaviirusega sõjas? Veebruaris nimetas Xi Jinping Hiina jõupingutusi viiruse allasurumisel „rahvasõjaks“; äsja kuulutas Donald Trump ennast „sõjaaja presidendiks“, samal ajal kui Emmanuel Macron teatas, et Prantsusmaa on sõjas COVID-19-ga. Globaalne vastus pandeemiale kogub jõudu ja kõikjalt kostab sõjaaja mobilisatsiooni retoorikat. Euroopas kõige enam kannatada saanud maal, Itaalias,…
Vikerkaar 4-5 2020
Eesti venelastest: Ivan Lavrentjev pühadekommetest, Tiit Tammaru segregatsioonist, Irina Belobrovtseva vene kirjanikest stalinlikus ENSV-s, Nikolai Karajev “vitriinivenelastest”. Heili Sepp elust Narvas. Sveta Grigorjeva, Igor Kotjuhi, Larissa Joonase, P. I. Filimonovi ja Nikolai Karajevi luulet, Ilja Prozorovi ja Andrei Ivanovi proosat. Vestlusring eesti-vene kunstist. Sandra Kosorotova kunst. Mõtteid pandeemiast ja eriolukorrast: Tõnu Viik, Maarja Kangro, Hasso Krull,…
Maailm pärast koroonat
Mida öelda pandeemia mõju kohta sissetulekute globaalsele jaotusele? Raske on praegu midagi mõttekat öelda, sest meil pole aimugi, kui kaua pandeemia kestab, kui mitut riiki see haarab, kui palju inimesi sureb, kas ühiskonna sotsiaalne kude rebeneb või mitte. Me olema täielikus pimeduses. Enamik sellest, mida me praegu ütleme, võib homme…
