päris alguses ei olnud ma puuris ja siis mõni aeg hiljem olin
mind kattis lina justkui oleksin midagi häbiväärset või üllatuslikku
midagi ennekuulmatut ennenägematut.

kuulsin rahustavaid hääli mis lubasid mind veeretada
auväärsete silmade ette lugupeetud inimesed oma ala professionaalid
ütlesid nad.

Ja nüüd hakkame siis minema. Ära karda! See ei ole sinu süü, sest ka
sina ju tahad elada. On nii?

uks läks lahti.

Daamid ja Härrad. Meil on au teile esitleda Peletist!

siis tõmmati lina pealt, olin seljaga inimeste poole,
ma ei näinud ega teadnud kuidas end serveerida.

Daamid ja Härrad. Teda on moonutanud leepra!

rahvas kriiskas sosistas
värdjas ebard peletis elajas
sinu ema ei oleks pidanud sind siia ilma sünnitama.

mul puudub keel, sain ainult laliseda.

Daamid ja Härrad, vaikust palun! Tal oli leepra. See ei ole tema süü! Aga meie uurime välja, kuidas teda päästa, ja kui mitte teda, siis kedagi teist.

publik aplodeeris mina ühes nendega
olen alati olnud lummatud arusaamatutest tseremooniatest.

Ilmunud 2018, nr 6

Samal teemal

*Minu käest ei maksa küsida, kuidas peab elama.

Minu käest ei maksa küsida, kuidas peab elama.
Vaatan ikka vähem TV-d ja ikka rohkem aknast välja:
Ohakad on ikka veel niitmata.
Siniste pilvede vahel on roosad joomed.
Tuult ei ole, hõbepaju kasvab korraga
alt üles ja ülalt alla
ja pardipere ujub alaspäi
mööda veepeeglit. Tasapisi jään aina pisemaks,
varsti mahun läbi nõelasilma
ja pean panema prillid pähe,
kui tahan iseend…

*Maailma ahv…

Maailma ahv
valgete skorpionide isand
Tean
sinu käes on pitsersõrmus
Ilmunud 1989, nr 12

munadepühad on läbi

munadepühad on läbi
ärkasin liiga vara kivi on ukse ees
ingel pole ikka veel tulnud kambris
pole isegi mitte hämar tühja
kah midagi ei näe lugeda ega
ümiseda omal viisil need neetud
viigipuud paradiisipuud oh kuusepuud labajalavalssi
need vanad šlaagrid ei roosteta
ma higistan ja mul on külm ei tea
mida teha isegi kohmi ei tooda
kuigi ma ju panin…

*elu peabki olema…

***
elu peabki olema
kontrastne
kui ei ole kontraste
ei ole see mingi elu
mustal on vaja valget
kõik teavad seda
pigistad silmad kinni
ja sööd hommikusöögiks
jõhkrat paksu jahukörti
talurahvas nagu me oleme
uhked vaesed põikpäised
linna ära tulnud
aga mets on meil mõtetes
õhtul kulistame šampust
mis maksab rohkem terve kuu üürist
kriuksuva põrandaga toakene
väikeses linnas
linnas mis kipub unustama
et maailm on palju suurem
tema siuglevast…
Vikerkaar