***
elu peabki olema
kontrastne
kui ei ole kontraste
ei ole see mingi elu
mustal on vaja valget
kõik teavad seda
pigistad silmad kinni
ja sööd hommikusöögiks
jõhkrat paksu jahukörti
talurahvas nagu me oleme
uhked vaesed põikpäised
linna ära tulnud
aga mets on meil mõtetes
õhtul kulistame šampust
mis maksab rohkem terve kuu üürist
kriuksuva põrandaga toakene
väikeses linnas
linnas mis kipub unustama
et maailm on palju suurem
tema siuglevast jõest
ja madalaist majust
kampsikuis vendadest õdedest
kes tihtipeale üksteist
pimedal tänaval ära ei tunne
korrutavad endale
et elu peabki olema kontrastne
kõik teavad seda
sind armastatakse nii palavalt
et sa lämbud ja higistad
järgmisel päeval
võtad kapist liblikavõrgu
loodad vastu tuult joostes
grammigi elavat ihu püüda
aga võrku jääb ainult
tassitäis tolmu
musta või valget
hommikusöögi jätad vahele
uus õhtu veereb
sellest hoolimata
iga kord uuesti kohale
Ilmunud 2010, nr 1-2
