Elu, raisk
see on just nendel hetkedel
kui ma oma nooruses tunnen
et mul pole mitte midagi
mitte kunagi varem
mitte kunagi hiljem

Dubstepi õndsuv siin ja praegu
kõige tugevam filosoofiaõpiku praktika
kõige räigem religioon
elades peost pittu
öödläbi colarummi
viina tubaka dõubi
poiste ja trummimasinatega

Mu elamata noorus raamatute tagant
elustub just nüüd
Lolita kadugu areenilt
pangu ometi rinnahoidja selga
ja vaadaku meeste asemel
keda ta endale ei saa
poisse kes jagavad viina ja suudlusi
bändipoisse trummareid bassimängijaid
kaheksateistaastaseid gümnaasiumilõpetajaid
kogugu eluidiootsust endasse heaga
ja üheõhtu armumisi
enne kui valu või kibedust
armastust mis kunagi ei püsi
haavu mis liiga kaua paranevad
ja tunnetagu siis pealegi oma lollust
mida kõik nii hästi ette oskavad heita

Noorus, raisk
see on just nendel hetkedel
mil tähtis ja tark olemine
võib veel kaua
kaua kannatada

2009, nr 4/5

Samal teemal

*Minu käest ei maksa küsida, kuidas peab elama.

Minu käest ei maksa küsida, kuidas peab elama.
Vaatan ikka vähem TV-d ja ikka rohkem aknast välja:
Ohakad on ikka veel niitmata.
Siniste pilvede vahel on roosad joomed.
Tuult ei ole, hõbepaju kasvab korraga
alt üles ja ülalt alla
ja pardipere ujub alaspäi
mööda veepeeglit. Tasapisi jään aina pisemaks,
varsti mahun läbi nõelasilma
ja pean panema prillid pähe,
kui tahan iseend…

*Maailma ahv…

Maailma ahv
valgete skorpionide isand
Tean
sinu käes on pitsersõrmus
Ilmunud 1989, nr 12

munadepühad on läbi

munadepühad on läbi
ärkasin liiga vara kivi on ukse ees
ingel pole ikka veel tulnud kambris
pole isegi mitte hämar tühja
kah midagi ei näe lugeda ega
ümiseda omal viisil need neetud
viigipuud paradiisipuud oh kuusepuud labajalavalssi
need vanad šlaagrid ei roosteta
ma higistan ja mul on külm ei tea
mida teha isegi kohmi ei tooda
kuigi ma ju panin…

*elu peabki olema…

***
elu peabki olema
kontrastne
kui ei ole kontraste
ei ole see mingi elu
mustal on vaja valget
kõik teavad seda
pigistad silmad kinni
ja sööd hommikusöögiks
jõhkrat paksu jahukörti
talurahvas nagu me oleme
uhked vaesed põikpäised
linna ära tulnud
aga mets on meil mõtetes
õhtul kulistame šampust
mis maksab rohkem terve kuu üürist
kriuksuva põrandaga toakene
väikeses linnas
linnas mis kipub unustama
et maailm on palju suurem
tema siuglevast…
Vikerkaar