Reageerides autorite pahameelele langenud laenutushüvitise üle, nimetab asekantsler Taaniel Raudsepp kultuuriministeeriumi pressiteates ebaausaks väidet, et laenutushüvitist on kärbitud ja et tegu on röövimisega päise päeva ajal. Ta toob näiteks töömehe, kes kahel aastal saab lisatasu ajutiste raskuste eest, ning peab nüüd leppima raskuste-eelse töötasuga. Selline analoogia näitab jällegi laenutushüvitise olemuse valesti mõistmist.
Laenutushüvitis ei ole tasu mitte mingisuguste raskuste eest, vaid selle eest, et autorite teosed on tasuta laenutatavad. Aastate jooksul on rahvaraamatukogudest laenutamiste arv vähehaaval kasvanud, autoreid, kellele laenutamist hüvitada, on juurde tulnud. Loodetavasti jätkub see kasv ka käesoleval, raamatukogude aastal.
Toogem nüüd analoogia: keegi monopsonistlik tarbija on aastaid maksnud tarvitatava vee eest ühe ja sama summa, kuid oma tarbimist järjest kasvatanud, lisaks on kasvanud inflatsioon. Kui nüüd veemüüja nõuab, et talle makstaks tarbimise järgi – st laenutuskordade ja taotlevate autorite hulga järgi –, siis hakkab ostja käsi laiutama: mina pole vee eest vähem maksnud, maksan ikka 100 rubla kuus, nagu 10 aasta eest; mis sest et tarbin kunagise 1000 liitri asemel 10 000 ja inflatsioon on olnud 50 protsenti.
Raamatukogusid ja laenutamist ootavad ees põnevad arengud. Rahvusraamatukogu plaanib aastavahetuseks valmis saada uue e-väljaannete laenutussüsteemi. Kui aga küsida, kuidas e-raamatute laenutamist hüvitama hakatakse, viidatakse kultuuriministeeriumile, eelarvestrateegiale ja -läbirääkimistele. Eesti Kirjanike Liit soovibki teada, kui mitmekordset kasvu laenutushüvitistele kultuuriministeerium järgmiseks aastaks taotleb. Eesti valitsus pidi möödunud aastal kohtus tunnistama oma hoolimatust autoriõiguse seaduse täitmisel seoses erakopeerimise tasuga. Loodame, et seekord sujuvad asjad paremini.
Eesti Kirjanike Liit
info: ekl@ekl.ee
