tihane, kallis tihane
palun kuula mind ära
siis tee mida õigeks pead
palun lihtsalt kuula mind ära
tihane

ma saan väga hästi aru kui vihane sa praegu oled
tean seda tunnet kui silmade ees virvendab
süda sõna otseses mõttes põleb sees
tean seda kõikehävitavat raevu
kõrvetavat kärsitust pühkida jalust kogu…

kohe, tihane, kohe jõuan asja juurde
ühesõnaga, ma tean
olen isegi sinu poolt
lihtsalt, palun mõtle sellele, et see meri
see meri ei ole päriselt asi iseeneses
nad tegid selle sigaduse koos tuulega
ja selles meres elavad kalad
taimed ja imetajad
luuletajad vaatavad uusrikaste kruntide ja mere vahele jäävalt ribalt
kuu peegeldust vees ja ohkavad
tal on oma helged hetked

ma tean, et praegu sa tahad kätte maksta
tean
ma ei tahaks, et sa kunagi
näiteks aasta pärast
peaksid oma tegusid kahetsema
luupainajad käiks su unenägudes ahelaid kõlistamas

tean, tahad kätte maksta ja kohe
aga vaata teda
ta on niigi haletsusväärne
tohutud plekid hingel
miks ta sinu arvates niimoodi viskles
ja nüüd see naftareostus
tihane, kallis tihane
ma tean, mida sa tunned
palun ära pane merd põlema

2012, nr 12

Samal teemal

*Minu käest ei maksa küsida, kuidas peab elama.

Minu käest ei maksa küsida, kuidas peab elama.
Vaatan ikka vähem TV-d ja ikka rohkem aknast välja:
Ohakad on ikka veel niitmata.
Siniste pilvede vahel on roosad joomed.
Tuult ei ole, hõbepaju kasvab korraga
alt üles ja ülalt alla
ja pardipere ujub alaspäi
mööda veepeeglit. Tasapisi jään aina pisemaks,
varsti mahun läbi nõelasilma
ja pean panema prillid pähe,
kui tahan iseend…

*Maailma ahv…

Maailma ahv
valgete skorpionide isand
Tean
sinu käes on pitsersõrmus
Ilmunud 1989, nr 12

munadepühad on läbi

munadepühad on läbi
ärkasin liiga vara kivi on ukse ees
ingel pole ikka veel tulnud kambris
pole isegi mitte hämar tühja
kah midagi ei näe lugeda ega
ümiseda omal viisil need neetud
viigipuud paradiisipuud oh kuusepuud labajalavalssi
need vanad šlaagrid ei roosteta
ma higistan ja mul on külm ei tea
mida teha isegi kohmi ei tooda
kuigi ma ju panin…

*elu peabki olema…

***
elu peabki olema
kontrastne
kui ei ole kontraste
ei ole see mingi elu
mustal on vaja valget
kõik teavad seda
pigistad silmad kinni
ja sööd hommikusöögiks
jõhkrat paksu jahukörti
talurahvas nagu me oleme
uhked vaesed põikpäised
linna ära tulnud
aga mets on meil mõtetes
õhtul kulistame šampust
mis maksab rohkem terve kuu üürist
kriuksuva põrandaga toakene
väikeses linnas
linnas mis kipub unustama
et maailm on palju suurem
tema siuglevast…
Vikerkaar