Hurraa! Ei mingit kokkupuudet enam räpase maaga.
Lõpuks ometi tõusen ma õhku ja lendan
Üle tähtede uimastava täiuse
Kihutades mööda taeva suurt voodit
– Filippo Tommaso di Marinetti (1908)
Lennukad ideed elavad kultuuris sageli kauem kui poliitikas. Itaalia luuletaja Marinetti kiirust, tehnoloogilist arengut ja hävingut ülistav futurism muutis igaveseks luulevorme, kirjandust, kino, maalikunsti ja skulptuuri; poliitiliselt lõpetas Marinetti 1919. aastal fašistlikkusse parteisse astumisega. Tehnoloogiakesksus, kiirus ja plahvatused on taas päevakorral: märtsikuu Vikerkaar võtab vaatluse alla aktseleratsionismi-nimelise mõttevoolu, mis, nagu futurismgi, algas samuti manifestiga. Briti õppejõud Alex Williams ja Nick Srnicek otsivad väljapääsu neoliberalismist ning õpetavad vasakpoolseid aktiviste kapitalismi tööriistu – tehnoloogilist arengut, majandusringluse kiirendamist, tootmise efektiivsemaks muutumist – kapitalismi enda vastu kasutama. Märt Väljataga kaardistab järelsõnas selle manifesti poliitilisi tagajärgi, tutvustab parem-pessimistlikke #nRx kiirendajaid ja küsib, kas suurt sõjaplaani visandanud liikumine pole osutunud mäeks, mis sünnitas hiire. Tõnis Kahu analüüsib oma artiklis aktseleratsionismi väljendumist popkultuuris, mis on osutunud märksa viljakamaks.
Neoliberalismist ja selle alternatiividest kirjutavad, küll hoopis teisest vaatenurgast, ka politoloogid Leif Kalev ja Gerly Tammiste. Karl Lembit Laane arutleb Aristotelest lähtudes, kas parempoolsus ja demokraatia on omavahel ühildatavad.
Kaisa Maria Ling annab ülevaate bluusiajaloost ja kirjeldab, kuidas naisbluusilauljad väljendasid oma kunsti kaudu vastuseisu Ameerika rassismile, rääkisid naiste seksuaalsest ihast, omasooarmastusest, vägivallast ja kõigest sellest, millest “viisakas” popmuusikas rääkida ei tohtinud. “Bluus oli ja on läbinisti elujaatav, lootusrikas muusika, mis tegeleb probleemidega n-ö otse vaenlase nina all, on subversioon, vastuhakk ja platvorm, kus avaldada avaliku arvamusega vastuollu minevaid seisukohti.”
Lisaks on arvustamisel Kelly Turgi ja Joanna Ellmanni luulekogud, Andres Ottensoni jutud ning Timothy Snyderi uurimus holokaustist ja Hitleri ökoloogilisest ideoloogiast. Ilukirjanduses panustavad Nikolai Karajev, Armin Kõomägi, Triin Paja, Talvike Mändla ja Indrek Hirv. Accelerando!
