Usain Bolt valmistub võitma (allikas: Flickr Creative Commons)

On aeg teha kokkuvõtteid, anda uusaastalubadusi ja tegeleda klikimajandusega, nagu kogu ülejäänud elektroonne meedia. Sestap panime kokku 2016. aastal meie Facebooki lehel kõige populaarsemaks osutunud postitused (jätsime pingereast välja teemanumbrite sissejuhatused ja mujale meediasse suunavad lingid). Avastasime nii mõndagi üllatavat!

10. Mis jutt see on, et arvustusi keegi ei loe? Kristjan Pruuli hoogne ja terane analüüs Ernesto Laclau esseekogust leidis FB külastajatelt sooja vastuvõtu.

9. Head luulet armastatakse ikka, eriti kui see kõlab kenasti päevakajaliselt. Jacques’ Roubaud luuletus “Kas Le Pen on prantslane?” aitas kahtlemata paljudel vastata teistes meediaportaalides aprillikuus esitatud küsimusele, “kas Marina Kaljurand on piisavalt eestlane, et presidendiks kandideerida?”

8. Päevikud ja memuaarid on raamatupoodideski üks populaarsemaid žanre, sestap pole vast ime, et Aro Velmeti muljed valimistejärgsest New Yorgist palju klikke kogusid.

7. Septembris suri Leedu filosoof Leonidas Donskis. Tema arvustus praegu ka Eesti Draamateatris etenduvast näidendist “Väljaheitmine” osutus tema viimaseks kaastööks Vikerkaarele.

6. Parempööret kaardistav topeltnumber sisaldas muuhulgas ka ülevaadet katoliiklikke traditsionaliste häirivast “sooideoloogiast,” mis uuris, kuidas Johannes Paulus II ja Ladina-Ameerika radikaalsete katoliiklaste ideed on jõudnud Eesti uusreaktsionääride peavoolu.

5. Lisaks etnograafilistele muljetele, kogus Vikerkaar ka analüütilisemaid mõtisklusi Donald Trumpi novembrikuisest valimisvõidust. Vikerkaare toimetajate ja autorite mõtteid Trumpi tähendusest võib lugeda siit. 

4. Tore on tõdeda, et populaarsuse saavutamiseks ei ole alati vaja kirjutada revolutsioonilisi pamflette, vaid piisab ka lihtsalt heast luulest. Näidiskaasus: Jüri Kolk Vikerkaare 2016. aasta tühjuse-teemalises avanumbris.

3. Septembris alustasime vaikselt oma blogieksperimenti igakuiste lugemissoovitustega. Vist läks õnneks!

2. Aet Annisti artikkel etnilisest ilmajäetusest eesti diasporaas tabas ilmselgelt mingit närvi. Seda suvises marginaalianumbris ilmunud esseed loeti ja jagati üsna uskumatul hulgal.

1. Selle aasta kõige populaarsem artikkel tekitas üksjagu palju mõttevahetusi erinevatel FB seinadel. Loomulikult on tegemist klassikuga: Lev Trotski 1933. aastal kirjutatud “Mis on natsionaalsotsialism”, mille Vikerkaar avaldas parempöörde-numbris koos Eero Loone järelsõnaga.

Olgu eraldi esile tõstetud ka Kaur Kenderi revüü Maarja Kangro raamatust “Klaaslaps”. See link ei jõudnud küll niivõrd paljude inimeste uudisvoogu kui Trotski või Trumpiga seotud teemad, aga iga viies inimene, kes seda linki nägi, seda ka luges. Siin on nüüd teine võimalus: palun, tutvuge!

Samal teemal

Suvele vastu!

Juunikuine Vikerkaar pakub lugusid kõigest sellest, mida suurelt suveltki oodata – kultuurielamustest, kirjandusest ja toidust.
Ingrid Ruudi kirjutab Jaapani Teshima saare kunstimuuseumi külastusest. Seal saadud ruumikogemus ajendab mõtisklusi asketismi võimalikkusest ühiskonnas, kus minimalismistki on saanud tarbimismudel. Kas muutunud on maailm meie ümber või inimene ise, tema tähelepanelikkus ja imestamisvõime? Ometi võimaldab…
6/2026

Tõde ja rahvusvaheline õigus

Aprillikuine Vikerkaar võtab vaatluse alla geopoliitilised pained. Püüame meediaväljaannete kiire uudisvoo maalitud pildile sügavust lisada nii ajaloolises kui geograafilises plaanis. Numbri autorid tõmbavad paralleele Eesti ja Gröönimaa, USA ja Euroopa parempoolsete ning meie kaasaja ja rahvusvahelise õiguse kujunemisaastate vahele. Keskseks küsimuseks jääb – kas näeme uue maailmakorra teket või vana…
4-5/2026

Toimetajalt: Jätku leiba!

Meie suhe toiduga on muutunud ühtaegu nii isiklikumaks kui anonüümsemaks.
Ühelt poolt mõjutavad toidu osas tehtavaid valikuid üha enam inimese vaimsed väärtused. See, kuidas näeme teisi elusolendeid enda kõrval, kuivõrd tajume toidutööstuse ökoloogilist jalajälge ning milliseid eetilisi kategooriaid enda jaoks oluliseks peame. Teisalt pole toidu kasvatamine ja valmistamine enam loomulik osa…
3/2026

Vikerkaare loetuimad tekstid, 2025

2025 oli Vikerkaares rahvusvahelise ja kodumaise koostöö aasta, paraku küll seetõttu, et kriisid maailma eri otstes nõudsid süvendatud tähelepanu. Kolleegidega Ukraina PEN-is ja Public Interest Journalism Labis pühendasime oma märtsinumbri Ukrainas toimuvale ukrainlaste endi sõnades. Palestiinlastest kirjanikud Hazem Jamjoum ja Heba Hayek kureerisid aga meie sügisese topeltnumbri kirjanduse- ja kunstiosa…
Vikerkaar