1001 ööbikut jt luuletusi

(:) KIVISILDNIK

1001 ööbikut 

päikese ülestõus algab sügisel
kaob usk et kunagi saabub talv
raagus võsa uputatakse verre
lõunasse emigreeruda
üritanud haned pääsukesed
ja luiged vahistatakse
või lastakse põgenemiskatsel
maha vilja lõigata ei tohi
sest vili mitte ei küpse
vaid taasidaneb teadlikult
aga midagi tuleb ometi süüa
ja nii jagab napisõnaline
ööbikute avangard
näljastele vorstitalonge
arvate et suruõhuhaamer
hakkas tööle eksite nii kõlab
ööbikukeeles sõna vorst

luuletus lilledest

tulbil lumikellukesel
nartsissil ja asaleal
pole midagi öelda
võõrasema lõvilõua
ja murtud südame juttu
ära kuula sealt ei tule
muud kui loosungeid
propagandat ja pooltõdesid
takjas reklaamib šampooni
roos ohakas ja nõges
valetavad kõige vähem
kuid nende tõde on täiesti
kasutu nii et parem juba
ilusate sõnade suurmeistrid
unimagun või koomakanep
aga seenest hoia eemale
seen ei mölise seen tegutseb

luuletus kirsiõiest nr 007

leidsin kirsiõie
varjulisest kuusikust
keegi sõnajalg
oli naiivse ilusa
valge puhta ja igas
mõttes veetleva
kirsiõie lapsendanud
juba nädala alguses

ta ei tahtnud
sellest rääkida
ja eks kirsiõis
oligi vanaks jäänud
jänesekapsad mõtles
sõnajalg ma tahan
jänesekapsaid

olgu see kirsiõis
mulle viimane mõtles
sõnajalg kurvalt ja
see mõte jäigi
talle viimaseks
kirsiõiele oli meie
sõnajalg aga juba
neljakümne esimene

soldatid tulid küüditama

üks minu tädidest viidi ära
me isaga kustutasime
tule ära ja vaatasime
kardina vahelt olime
hästi vaikselt rubiinsõrmus

isa oli tuntud kõnemees
väga tark seminarist
pidas koosolekutel kõnesid
kui sõdurid ära läksid
esines isa kardina varjus
sosinal ütles ta mulle kõrva
sisse ilusaid sõnu pärlikee

on lill on vaim on hing on headus
on õnn on ilu on liblikas on pojeng
on roos on okasroos on orjavits
on kibusk on haukaküüds on ingel
on kindel et tädi jääb siberisse
ja ei tule enam kunagi tagasi mu lõoke

mu isa mõttetarkus oli veel
ilusam kui sõdurite vööpandlad
sellepärast saigi minust hiljem kirjanik

orduvennad grimmid

orduvennad grimmid
tõid meile tulega gretekese
ja rauaga tõid nad meile
lumivalgukese ja rapunzli
ja augurauaga tõid nad
meile tuhkatriinu ja
bremeni linna diskorid
ja ilutulestikuga tõid
orduvennad grimmid
meile targa talutütre
seitse vahvat disainerit
orduvennad grimmid
õpetasid meid keetma
mulgiputru milles rohkem
groupie kui mooni ning
riietasid universumi
stringiteooria neooni

puuraiduri raske elu

kord õlu külmand
siis koon kärnas
kord nokk tilgub
ja siis on kõht lahti

nüüd peame hakkama
langil veel mingit
eesti kirjandust langetama
isegi sitt olla ja kõik on
ümberringi täielikud idioodid

eriti ansip kes ütles et
kui ma endale sulatina silma
valan siis pääsen väljaspool
järjekorda maailma viie kõige
õnnelikuma kükloobi hulka

seal kus seitse imet õitsevad

maailma lõpus on üks bistroo
mille ees peenral õitsevad
seitse lille sinine käoking jasmiin
jumalakäpp palderjan lavendel
inglitrompet ja tubakas
nende õied on võrratud
ning lõhn vastupandamatu
kogu maailma lõpus pole
neist midagi kaunimat

tõrvikuga kass tuli bistroose
nägi sinise käokinga ilu ja
küsis kuidas sa lilleke
nii kaunilt oskad õitseda
sinine käoking vastas
alati kui mulle kange
lihahimu peale tuleb siis
löön ma õitsele ja teisiti ma
ei saa sest kiimlemine on minu
enda vaba valik õitsemine
on ainult vahend rahulduseni
jõudmiseks ja muud elul ega
loodusel mulle pakkuda ei ole

keegi jaanalind tuli bistroosse
sest parasjagu oli suhkruliiva
sooduspakkumine ukse kõrval
nägi lummavat jasmiinipõõsast
ja küsis kuidas sa lilleke
nii ilusasti oskad õitseda
jasmiin vastas haigutades
nooruses hakkasin õitsema
ise ka ei tea miks ei viitsi
nagu ära ka lõpetada õitemeri
on minu viis niisama molutada
laiskus tuleb mul geenidest ja ma
rõhutan et looderdamine on
väga tark evolutsiooniline valik

siil tuli kiirel sammul rebasenahast
kasukas seljas bistroo poole
sest sulgemise aeg oli lähedal
ta nägi jumalakäppa sattus
vaimustusse ja küsis
küsis kuidas sa lilleke
nii ilusasti oskad õitseda
jumalakäpp vastas mina
armastan kangesti õgida
aga ma ei lähe rasva nagu
teised vaid löön õitsele
justkui imetegu minu isu
on otsatu mind näpistab alati
nälg see tuleb sellest
et elu alus on vesi aga vesi
on kõige hullem lake ja isegi
siis kui ma saan kõhu täis
on ülejäänud keha ikkagi tühi

pohmellis draakon tuli bistroosse
ise näost üleni roheline märkas
palderjani ja küsis kuidas sa lilleke
nii ilusasti oskad õitseda
palderjan vastas siilil on uhke
kasukas aga mul pole mitte midagi
kadedusest õitsen muud ei
jää mul vaesekesel üle
siis visati kass läbi akna bistroost
välja näed siis ütles palderjan
jaanalind sai tõrviku omale
aga mina lakun siin nõmedal
peenral panni tahan ka lennata
aga saatus on minu osaks määranud
tühjad pihud väärtusetud õiekesed ja
igas mu rakutuumas elab kadeduseuss

mäger tuli bistroosse
kotitäis kuldseid õunu seljas
nägi lavendlit kogu auhiilguses
ja küsis kuidas sa lilleke
nii ilusasti oskad õitseda
lavendel vastas ma olen
rikas ma olen kõik mulla
kõdu ja kivipuru oma
juurte vahele krabanud
see kõik siin on minu oma
mida rikkamaks ma saan
seda ilusamaks mu õied lähevad
ahnus tuleb maakera sügavusest
juuri mööda mu sisse ja see on hea
nagu pähklikoor tormi käes
vappun ma ahnuse võimuses

kahe peaga sportlane tuli
lõhkised dressid seljas
vaatama kas bistroo on tõesti
maha põletatud kuid nägi
ainult inglitrompeti kehavorme
ja küsis kuidas sa lilleke
nii ilusasti oskad õitseda
inglitrompet vastas
mis sa seapeet mölised
sa käid mulle veel hullemini
närvidele kui ööbikulämin
või kastepidamatus kas sa ei
mõika et kui ma vihastan siis pean
ma õitsema ja need kuradi tolmukad
ajavad mu täielikult pöördesse
päikese energia toidab mu viha ja
mitte keegi ei saa sinna midagi parata

naiskentaur tuli lakka visates
bistroo asemele heina sööma
kuid nägi peenrast möödudes
tubakat peatus ja küsis kuidas
sa lilleke nii ilusasti oskad õitseda
tubakas vastas ma olen
vaba ja uhke taim kogu
mu väärikus on minu õites
võrratud lillad kroonlehed
teevad minust looduse krooni
evolutsiooni lõppsaaduse
ja kõigi asjade mõõdu kui
ma ei õitseks peaksin ma
häbi pärast surema selline
on jumala tahe ütles tubakas

sanga talus
jaanuar-veebruar 2012

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon