LUULE
Victor Hugo
Prantsuse keelest tõlkinud Ain Kaalep
Luule
Philip Larkin
Luule
Pille Õnnepalu
Luule
JUTTE
Toomas Raudam
Minu seitse poega
Anti Saar
Nemad kaks
ARTIKLID
Ants Juske
Etnoloog Urmas Viik
Tiiu Hallap
Gaudeamus. Aritmeetiline fantaasia
Aritmeetiline fantaasia
Raivo Vetik
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Märt Väljataga
Eesti rahvusluse mõtestamisest
Aare Pilv
“Sa oled mul teine”. Teisesusest eesti kultuuri eneseanalüüsis
HÜPPED MODERNISMI POOLE
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
7. loeng: Esimene hüpe teksti poole 1920.–30. aastate vahetusel
DIXI
Tiit Aleksejev
Valgetest asjadest
Kõne Alveri debüüdiauhinna kätteandmisel
VAATENURK
Alvar Loog
Pedelilla ja päevalill
Mathura “Kohalolu”, Ivar Sild “Spermaga ja puha”
Mardi Valgemäe
Teater kui tõetera
Andrus Kivirähk “Aabitsa kukk”
Valle-Sten Maiste
Rõvearmas roosa
Andres Maimi, T. Eelmaa, V. Õunpuu, J. Ulfsak, R. Tolk “Vana viha”
Katre Talviste
Eiffeli torni strateegiline väärtus ehk Andres Didoga ajaloo kasu kokku arvamas
Andres Dido “Ajaloo kasust”
Eneken Laanes
Jälestuse habrastest piiridest
Julia Kristeva “Jälestuse jõud”

 

Samal teemal

Kolm õde eesti kunsti ajaloos

Sel kevadel ja suvel on Kumu kunstimuuseumis väljas lai ülevaade eesti kunsti ainulaadse sõsarkonna – kolme õe Kristine, Lydia ja Natalie Mei loomingust. Tegemist on kunstnikega, kes olid Eestis mitmeski esimesed või ühed vähestest – eelkõige naistena. Neist igaühel oli oma valdkond ja tihti ületati traditsioonipärasuse piire. Modernistlike kunstnikena soosisid…
4-5/2025

Hanno Kompuse tee kunstiteose tõlkijaks

Loomulikku stiili kohates oleme meeldivalt üllatunud, sest uskusime, et kohtume autoriga, aga leidsime inimese.
Tähendused saavad oma väärikuse sõnadelt, mitte ei anna seda neile.
Blaise Pascal, „Mõtted“
Nagu iga arutlejat, juhib ka siinkirjutaja sulge isiklik veendumus neist tingimustest, mis muudavad erialase käsitluse mõttekaks. Kui uurimisküsimus ei ole puhtalt teoreetiline, vaid puudutab elanud inimest…
4-5/2025

Gooti tähtedesse tõlgitud maalid

Kunstiloo ja -teaduse oluline probleem on ajast aega olnud silmaga nähtavate ja käega katsutavate teoste „tõlkimine“ tekstiks, kunstikirjutuseks. Sellest saadik, kui Homeros „Iliases“ Achilleuse kilpi kirjeldas, on retoorikas kõneainet pakkunud ekfraas – kunstiteose (või ka muu objekti, isiku või paiga) representeerimine kirjasõnas. Samas ei ole ekfraas pelk kirjeldus. Ühelt poolt…
4-5/2025

Tagantjärele targad arhitektuuriloolased

Mõisahoone pärandiloomes. Sõjad kui periodiseerimise algühik
Isegi valdkond nagu kunstiteadus jääb harva puutumata reaalpoliitikast – ja sõdadest. Nagu praegused konfliktid on värskelt meelde tuletanud, tavatsetakse sageli just kultuuriobjektide kaudu näidata mõne ala ajaloolist kuuluvust – neid tuuakse sõjaliste kokkupõrgetega kaasnevates diskussioonides ühe või teise teguviisi ideoloogiliseks õigustuseks. Aktuaalsed probleemiasetused lasevad meil…
4-5/2025
Vikerkaar