VÕLAD ja LAENUD, KREDIIT ja DEFITSIIT. Tuul Sepp vähist ökoloogi pilguga. Tiit Hennoste kultuurilaenudest. Adam Tooze võla- ja kasinuskriisist. Ringa Raudla riigilaenu mõttekusest. Piret Loone raisku lastud kriisist. Airi Triisberg kunstitöötaja palgast. Andreas Malm kliimakriisi süütajatest. 1990ndate kunstist ja “Pangast”, Urmas Oti surmast, Kalev Jaigi fantaasiast, Kivirähi huumorist. P. I. Filimonovi, Hardi Keerutaja ja Øyvind Rangøy jutte, Anti Saare päevik, Aygeli luulet. Ave Taaveti joonistusi.
Ilmunud Vikerkaares nr 1-2, 2019
Planeedi Maa kliima on mineviku saadus – aga mitte enam kauge geoloogilise, loodusliku mineviku, mille vanust loeme ajastutes ja aegkondades. See on juhuslikult kokku keeratud viimasel kahel sajandil. Fossiilkütuseid põletades on mõned inimesed selle lühikese ajaga täitnud atmosfääri ülearuse CO2-ga niisugusel määral, milletaolist ei olnud kogetud…
„See ongi sinu Eeden, et võlad võlgadeks jäävad“ (Paul-Eerik Rummo).[1]
Esimene fragment. Laenuvõtt ja laenuand„Võlg on väga oluline mõiste eesti inimese jaoks. Võlg on võõra oma. Laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua. Talude võlguostmine. Võlaike. Kui saaks ükskord need võlad makstud. . . . Kirjanike vekslivõlad. „Vekslivõltsija“. Korterilaenud. Eraisiku pankrot. Ega ma sulle võlgu…
Mina nägin suure finantskriisi tulekut. Mäletan eredalt seda hetke – istusin 2007. aasta hilissuvel-varasügisel New Yorgi metroos ja kurtsin oma tulevasele abikaasale, et me ei saa nädalalõppu koos veeta. Pidin koostama esmaspäevaks kohtuhagi ja mul oli kulunud terve päev, et üldse aru saada, milles asi. Paistis, et veel kaks sarnast…
Sageli on nii, et kui mingeid ideid avalikus ruumis pidevalt kuulda, hakkame neid võtma enesestmõistetavate tõdedena ja ei pea enam vajalikuks sügavalt järele mõelda, kust nad pärinevad ja kas nad ikka endiselt kehtivad. Kui aga mingit ideed enesestmõistetavaks pidada, võib see ühel hetkel dogmaks muutuda ja poliitikakujundamist liigselt jäigastada.
Juba viimased…
Oma eelmises Vikerkaare-artiklis viitasin põgusalt sellele, kuidas bluusist on kombeks mõelda rohkem kui „mustast“ muusikast, samas kui kantri jälle oleks justnagu rohkem „valge“.[1] Siinkohal on paslik veidi sügavamalt kaevuda nende hübriidsesse algpäritolusse.
Bluusi juured on tõesti ilmeksimatult Musta Aafrika muusikas ning arenenud Ameerikate (sest tegelikult oli Ladina-Ameerika orjanduslik kord kohati veel…
Tänapäeva maailmas oleme seljatanud enamiku meie esivanemaid kimbutanud ohtudest. Suur osa maailmast ei pea enam muretsema nälja, epideemiliste nakkushaiguste ega puuduliku hügieeni pärast. Kõige tõenäolisemalt kohtub selle artikli lugeja Liiva-Annusega kas südame-veresoonkonna haiguste või vähi tagajärjel.
Osaliselt tuleb vähisurmade osakaalu tõus kahtlemata sellest, et inimesed enam muudesse haigustesse ei sure. Meditsiini…
Et meid leitaks
Saarel olid kõik omavahel sugulased. Kõik peale naabripere. Sealne peremees oli lihtsalt nii hea mees, et vanaisa oli talle krundi kinkinud. Tal oli kuuekümnendatel ehitatud natuke imelik elumaja ja selle kõrval, kai ääres, elumajast suuremgi – lausa kolmekorruseline – paadi- ja püügiriistakuur.
Ta tütar oli mu õe sõbranna. Mõnikord…
1989. aastal ei olnud äsja keskkooli lõpetanud Erkki Raasukesel aimugi, et temast saab mõni aasta hiljem Eesti suurima panga tippjuht. Küll aga oli pealinna külje all Saha-Lool sündinud noormehel juba teadmisi majandusest ning ta oli hakanud õppima Tallinna Tehnikaülikoolis ökonoomikat. Suvel töötas ta kodualeviku hamburgeriputkas, millel oli Eesti depressiivsele väikekohale…
Piinlik, tõesti piinlik. Kuidas üldse saab matustel selline olla? Noh, sellises seisundis. Ja mis peamine – see tuli ei tea kust ja tabas Sebastian Rüütlit ootamatult, just siis, kui see tobeda habemega purjus papp jauras midagi peaaegu arusaamatut paremast maailmast ja sellest, et meid kõiki ootab ees teemanttaevas ja mida…
„Glenn, minu sõnum on, et meie olemegi PI[I]GS. Õige varsti oleme samas olukorras, mis Kreeka.“[1] Nõnda kõneles ajaloolane Niall Ferguson Glenn Becki Fox Newsi saates 2010. aasta veebruaris. Ta pidas „meie“ all silmas USA kodanikke ja maksumaksjaid. Lühend PIIGS märkis eurotsooni probleemseid riike: Portugali, Iirimaad, Itaaliat, Kreekat ja Hispaaniat. Beck…
Lühike vastus Kersna raamatu pealkirjas püstitatud küsimusele on muidugi: keegi ei tapnud, ta suri ise, ja kui veel lisada, et tegemist on täieliku haltuuraga, siis ongi põhiline enam-vähem kirjas. Ent kuna Kersna raamat sai metsikut meediatähelepanu ja paljud inimesed neelavad seda suure huviga, võiks see ju olla kõneväärt.
Tegemist on 2018.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseks
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.