LUULE
Pierre Jean Jouve
tõlkinud Ilmar Laaban
Nagu tulekahjule pisar
Jacques Roubaud
tõlkinud Kalju Kruusa
Kaks luuletust
Michel Houellebecq
tõlkinud Maarja Kangro
Kuus luuletust
JUTTE
Pierre Charras
tõlkinud Triinu Tamm
Head ööd, mu armas prints
Nancy Huston
tõlkinud Triinu Tamm
Maalihked
Pascal Quignard
Katkendeid, tõlkinud Leena Tomasberg
Ekslevad varjud. Viimne kuningriik I
Marie Darrieussecq
tõlkinud Reeli Viikberg
Tõde ahvidest
Benoît Duteurtre
tõlkinud Eva Koff
Tüdrukuke ja sigaret
Iegor Gran
tõlkinud Triinu Tamm
Truoc-nog
Frédéric Beigbeder
tõlkinud Anti Saar
Saind-Germain-Des-Pré’st leitud käsikiri
NÄIDEND
Olivier Py
tõlkinud Tanel Lepsoo
Kõik muu on ahvimine
ARTIKLID
Kädi Talvoja
Henn Roode
Dominique Viart
tõlkinud Katre Talviste
Prantsuse nüüdisromaani muundumised
Katre Talviste
Pilke Prantsuse nüüdisluulesse
Tanel Lepsoo
Prantsuse teater kakskümmend aastat hiljem
Triinu Tamm
Prantsuse tänapäeva kirjanduselust
Tõnu Õnnepalu
SS-Obersturmbannführer Max Aue, ligimene
Jean-Pierre Minaudier
tõlkinud Indrek Koff
Prantsuse ühiskonna väljavaateid pärast valimisi
DIXI
Tiit Aleksejev
Metsa eksind peata ratsanik
VAATENURK
Tiit Hennoste
On, ja ei ole ka (Aivar Kull “Oskar Luts: pildikesi kirjanikupõlvest”)
Jaak Urmet
Rannalapsest tänavakaagiks, tänavakaagist luuletajaks (Andrus Elbing “Siin beebilõust, tere!”)
Tiit Aleksejev
Täna lumi, homme vihm (Philippe Delerm “Terve pühapäeva oli sadanud”)
Eero Epner
Päikesesse lähevad kangelased (Bernard-Marie Koltés “Läänekallas. Roberto Zucco”)
Mariliin Vassenin
“Kirjutamine teeb kirjameistriks” (Raymond Queneau “Stiiliharjutused”)
Salmo Salar
Risti ja vastu (Roland Barthes “Tekstimõnu”)
Alvar Loog
Kontinentaalne kompleks ja retooriline simulatsioon (Jean Baudrillard “Ameerika”)
Urmas Tõnisson
Avastamata Avallon (“Kõmri saagad”)

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar