LUULE
Barack Hussein Obama
Taat, Allmaa
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Tõnu Õnnepalu
Märkmeid 2008. aasta kevadest
Mehis Heinsaar
*ÜKSILDANE MEES BAARIS …, Kesköine karneval
Paavo Haavikko
*Tulevad kevaded kirkad …, *Mida siis tehakse kui surrakse …, *Ära. Meenuta. Asjatult …, *Kui saaksid teada …, *Elu ja tarkus ei kulge …, *Ja et lilled õitsevad …, *…enne kui kevad pole jõudnud …, *Ära viska valget paberit …, *Naine, tema, kes vaatab …
Soome keelest tõlkinud Kaja Kallemets
Mahmoud Darwish
Maa on meie jaoks kitsas, Nad armastavad mind kui kadunukest, Me kardame unenäo pärast, Rändav kitarrimängija, Ei vähem ega rohkem
Araabia keelest tõlkinud Amar Annus
PROOSA
Sven Vabar
Inglid
Jürgen Rooste
Astrid Lindgreni surm
KUNSTILUGU
Harry Liivrand
Metafüüsiline Keskküla
ARTIKLID
Märt Väljataga
Mis on klassik?
Tim Ingold
Antropoloogia ei ole etnograafia
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
14. loeng: piiriaeg
AKEN
Rein Müllerson
Demokraatia – ajalugu, mitte saatus
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
INTERVJUU
Lauri Sommer
Vestlus Tõnu Õnnepaluga
Maarja Kaaristo
Vestlus Tim Ingoldiga
VAATENURK
Maria-Kristiina Lotman, Rebekka Lotman
Ain Kaalepi luulekool
Ain Kaalep,
Linda Kaljundi
Võõrad kohad
Andrei Hvostov, “Võõrad lood”
Paul-Eerik Rummo
Eestikeelse Zbigniew Herberti puhul
Zbigniew Herbert, “Valitud luuletused”
Tõnu Õnnepalu
Provintsist Pealinna
Pierre Bourdieu, “Visandusi eneseanalüüsiks”
Kadri Tüür
Vasakpoolsuse vajadusest
Koostajad Rael Artel ja Airi Triisberg, “PUBLIC PREPARATION. Biennale of Young Artists”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar