LUULE
Kirill Medvedev
* kui näen sitta …
Tõnu Õnnepalu
Klaasveranda
Klaasveranda 1910, Veebruarihommik, Vana Anton, Tuhapäeval, Paastuvalgus
Bie Erenurm
Kui väike olin
Igor Kotjuh
*Linn, millele pole antud …, nad mõtlevad, et tunnevad …, *kunagi vastas ilja lagutenko …
Dennis Nurkse
Eestist lahkumine
Lepingut ei uuendata, Aeglane suvi, Rullid, Rindejoone rikkumine, Kodusõda, Deserteerumine, Infiltreerumine, Okupatsioon, Vabastamine, Laulatus sõjaga, Spioonid
Philip Gross
Üleminekuriik
1. Dokumentaalfilm, 2. Pronksiaeg, 3. Teadvuse lävel, 4. Südamekivid, 5. Rahvusvahelised suhted, 6. Põletatud maa, 7. Metsavend, 8. Kirjanike liidu baaris, 9. Postsovetlik postmodern
PROOSA
P. I. Filimonov
Kõige lihtsamad märgisüsteemid
KUNSTILUGU
Heie Treier
Eléonore de Montesquiou Paldiski ja Sillamäe
ARTIKLID
Marek Tamm
Kellele kuulub Eesti ajalugu?
Sissejuhatavaid märkmeid
Aleksandr Filjuškin
Balti meri kui Vene “mälupaik”
Liivi sõja diskursusest Venemaal
Jürgen Beyer
Mis teeb Eesti luterluse kultuuriloole huvitavaks?
Ulrike Plath
Kadunud kuldne kese
Kuus pilti Eesti ajaloost rahvusüleses kollaažis
Bradley D. Woodworth
Kuidas kirjutada Tallinna ajalugu?
Muusikaelu ja kodanikuühiskonna areng tsaariaegses paljurahvuselises linnas
Karsten Brüggemann
“Venestamine” kui imperialistliku võimu representatsioon hilises keisririigis Eesti näitel
Jean-Pierre Minaudier
Regionalism ja rahvuslus: võrdlevaid vaateid
Marko Lehti
Soome Eesti suure vennana
Soome-eesti suhete pahupool
Guntis Šmidchens
Desarmeeritud, desakraliseeritud Kalevipoeg = 21. sajandi rahvuskangelane
INTERVJUU
Seppo Zetterberg
Eesti ajalugu Soomest vaadatuna
Küsis Marek Tamm
VAATENURK
Rebekka Lotman, Maria-Kristiina Lotman
DK: sisselõiked sametisse
Doris Kareva, “Deka”
Johanna Ross
Igav nagu elu, seekord päriselt
Peeter Sauter, “Beibi bluu”
Madis Kolk
Tola trots ja Varjulise apoloogia
Jüri Kaldmaa, “Isa kasvab pojaks”
Berk Vaher
Eesti lood Z-kirjanduse kastmes
Vladimir Wiedemann, “Maagide kool. Eesti okultne underground 1970–1980”, Dmitri Petrjakov, “Kaarli golem”

 

Samal teemal

Roheline kommunism ja loomne kapitalism

Kui üldse, siis enamasti tuntakse taimi nende õite järgi, lehtede ja tõusmete järgi teatakse vähe. Muide, kimalased oskavad taimi ära tunda juba enne õitsemist. Kuid nii nagu putukailgi pole alati olulisim mitte valmik, vaid vähem tuntud vastne, nii ka taimedel on rohelised lehed füsioloogiliselt olulisemad kui õied. Taimede mõistmisel ongi…

Neoliberalismi kinnistumine Eestis

Sissejuhatus
Eelmisel suvel osalesin arvamusfestivali paneeldiskussioonil, mille teemaks oli vasakpoolse mõtte sotsiaalne kontekst Eestis. Küsiti, miks on Eesti ühiskonnas – nagu enamikus postsotsialistlikes Ida-Euroopa riikides – nii vähe toetust vasakpoolseks peetavatele ideedele. Viimastel riigikogu valimistel 2023. aastal sai ainus selgelt vasakpoolne partei, sotsiaaldemokraadid, kõigest 9,3% häältest. Ettevõtetele ei kehti reinvesteeritud tulu…

Elavad masinad

Mõni aasta tagasi avaldasin siinsamas Vikerkaares (2021, nr 10/11) oma essee „Tardunud utoopiad paradiisilinnas“. Juttu oli seal ka kriitik Paul Morley kirjutatud raamatust „Words and Music: A History of Pop in the Shape of a City“ (2003), kus populaarset muusikat kujutatakse ette kui virtuaalset, füüsiliste piirideta linna, milles liiguvad risoomselt…

Demokraatia varanduslikud alused

Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu,
misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü?
Eks ise toetanud siis te türannide võimu ja valdust –
pakkudes teenima end. Orjuses ohkate nüüd.
Soloni kirjeldus Ateena oligarhiast[1]
Poliitikateooria on demokraatiat ajalooliselt vaadeldes seisnud dilemma ees. Ühest küljest on demokraatia ainus riigikord, mille kaudu olevat võimalik saavutada…
Vikerkaar