LUULE
Kirill Medvedev
* kui näen sitta …
Tõnu Õnnepalu
Klaasveranda
Klaasveranda 1910, Veebruarihommik, Vana Anton, Tuhapäeval, Paastuvalgus
Bie Erenurm
Kui väike olin
Igor Kotjuh
*Linn, millele pole antud …, nad mõtlevad, et tunnevad …, *kunagi vastas ilja lagutenko …
Dennis Nurkse
Eestist lahkumine
Lepingut ei uuendata, Aeglane suvi, Rullid, Rindejoone rikkumine, Kodusõda, Deserteerumine, Infiltreerumine, Okupatsioon, Vabastamine, Laulatus sõjaga, Spioonid
Philip Gross
Üleminekuriik
1. Dokumentaalfilm, 2. Pronksiaeg, 3. Teadvuse lävel, 4. Südamekivid, 5. Rahvusvahelised suhted, 6. Põletatud maa, 7. Metsavend, 8. Kirjanike liidu baaris, 9. Postsovetlik postmodern
PROOSA
P. I. Filimonov
Kõige lihtsamad märgisüsteemid
KUNSTILUGU
Heie Treier
Eléonore de Montesquiou Paldiski ja Sillamäe
ARTIKLID
Marek Tamm
Kellele kuulub Eesti ajalugu?
Sissejuhatavaid märkmeid
Aleksandr Filjuškin
Balti meri kui Vene “mälupaik”
Liivi sõja diskursusest Venemaal
Jürgen Beyer
Mis teeb Eesti luterluse kultuuriloole huvitavaks?
Ulrike Plath
Kadunud kuldne kese
Kuus pilti Eesti ajaloost rahvusüleses kollaažis
Bradley D. Woodworth
Kuidas kirjutada Tallinna ajalugu?
Muusikaelu ja kodanikuühiskonna areng tsaariaegses paljurahvuselises linnas
Karsten Brüggemann
“Venestamine” kui imperialistliku võimu representatsioon hilises keisririigis Eesti näitel
Jean-Pierre Minaudier
Regionalism ja rahvuslus: võrdlevaid vaateid
Marko Lehti
Soome Eesti suure vennana
Soome-eesti suhete pahupool
Guntis Šmidchens
Desarmeeritud, desakraliseeritud Kalevipoeg = 21. sajandi rahvuskangelane
INTERVJUU
Seppo Zetterberg
Eesti ajalugu Soomest vaadatuna
Küsis Marek Tamm
VAATENURK
Rebekka Lotman, Maria-Kristiina Lotman
DK: sisselõiked sametisse
Doris Kareva, “Deka”
Johanna Ross
Igav nagu elu, seekord päriselt
Peeter Sauter, “Beibi bluu”
Madis Kolk
Tola trots ja Varjulise apoloogia
Jüri Kaldmaa, “Isa kasvab pojaks”
Berk Vaher
Eesti lood Z-kirjanduse kastmes
Vladimir Wiedemann, “Maagide kool. Eesti okultne underground 1970–1980”, Dmitri Petrjakov, “Kaarli golem”

 

Samal teemal

Vabrikulapsed masinate varjus

Masinad on tööstusmaastiku kujutlustes kesksel kohal: nad vuhisevad ja kõrisevad, rebivad ja vedivad, ihuvad töölistele hammast ja kustutavad oma kättemaksuhimu. Eesti varases tööliskirjanduses on vaenulikel masinatel oma hääl, isegi hambad ja küüned. Seevastu vabrikulapsed liiguvad neis kujutlustes kummituslikult: tasakesi vabrikuväravas, trepil või treipingi taga nukrutsedes. Või realiseeruvad nad hoopis mälestustes.…
1-2/2026

Noor proosa oma kaasaegset kajastamas

Oh mis kena oleks kirjutada ülevaadet, kui meil oleks käepärast võtta viis kuni kümme inimest, kahekümne ja kahekümne viie eluaasta vahel, igaühel jutukogu või paar, romaan või teinegi juba trükitud. Ei ole aga ü h t e g i taolist praegu. Nii peame noore kirjutaja vanusepiiri kümmekonna aasta võrra tõstma.…
2/1987

Sitt ajude asemel

Pettumusel on kaks kuju. Esimene võimaldab sul säilitada fantaasiat soovitud asjast, mis on lihtsalt libisenud käest või ehk sinu vastu pöördunud. Teine paljastab, et asja, millesse sa uskusid, polnud algusest peale päriselt olemas. Kui on valida kahe pettumuse vahel tehnoloogiatuleviku osas, siis kalduvad kosmoseajastu jonnakad lapsed ja nende pettunud millenniaalidest…
1-2/2026

Kuningas Luddi lahingud, laulud ja lahkumine

Kui ludiidid 1811. aastal Arnoldis sukavabrikut ründasid, oli tööstusrevolutsioon juba täies hoos. Sukakudumismasin, milletaolisi löödi rünnakus puruks 63 tükki, oli leiutatud 16. sajandi lõpul. 18. sajandi keskel oli leiutatud ketrusmasin; sama sajandi vältel tehti järgemööda täiustusi kangastelgedele, kuni need sajandi lõpul suudeti tööle panna vee ja siis juba auru jõul.…
1-2/2026
Vikerkaar