LUULE
Ene Mihkelson
Ellujäämise tingimus
Aapo Ilves
Käsulauad, Manifesto
Andrus Kasemaa
Vaikne õhtu, Jaht, Millest on tehtud väikesed lesed, Tänased ajaloominutid, Ilma püksata laul, Rebased, Hommikuks on Egiptus schweinenfrei, Oli kord puu, kõikidest puudest kõige ilusam
Marcin Świetlicki
Kuri lind, Armastamine, McDonald s, Neljateistkümnendal veebruaril, Tõde puudest, Läheb abielupaar ja räägib
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Mart Kangur
*jah mul on ikka…, *vaata kuidas sõna…, tsükkel “Tühjad sõnad”, tsükkel “Kõrgusekartus”, tsükkel “eesti”
Monika Bondarenko
*Taevast kukkusid…, *Kohvimasina regilummuses…, *Hõbedane hundinahk…, *Ühe mehe ma neelasin…, *Minu kodulinna…
Jim Ollinovski
Ta mind pettis Homerosega, tamm,tammepuu, *appi, kes see lurjus…, Neli tankisti ja koer, *matkaja võeti kinni…, *koerte luud…, *silmapiir on sinine…, *nurkades kappides kappidel…
JUTUD
Madis Kõiv
Emmi matused
Maarja Kangro
Ahvid ja solidaarsus
Rein Raud
Väga lühikesed lood
Grete Márquez
Eesti naise õnn
Jan Kaus
Nagu ingel, Elu tagakaanel
ARTIKLID
Jaanus Adamson
Mäluravi
Toomas Lott
Vahatahvel ja eksitus “Theaitetoses”
Eik Hermann
Valmisolek või valmis olek: skeptikute maailmatu maailm
Hent Kalmo
Kohustus mäletada, kohustus unustada
Adam Phillips
Unustamise muuseum
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Lauri Mälksoo
Põhiseaduspatriotism – kas ka Eesti jaoks?
Hasso Krull
Miks eemale hoida?
Bušmanipoliitika kaitsekõne
KUNSTILUGU
Harry Liivrand
Neli vaadet Andres Toltsile
DIXI
Anti Saar
Jubamõeldu
VAATENURK
Eve Annuk
Elulood kui sotsiaalne teater
Merle Karusoo, “Kui ruumid on täis”
Igor Kotjuh
21. sajandi luule
Jürgen Rooste, “21. sajandi armastusluule”
Salmo Salar
Mitte et mulle matemaatika ei meeldiks
Triin Soomets, “Varjatud ained”
Jaak Tomberg
Ükski inimene ei ole saar. Aga meri on lai
Arne Merilai, “Türann Oidipus”
Priit Kruus
Baturini tee
Nikolai Baturin, “Delfiinide tee”
Vahur Afanasjev
Intiiminvaliidi seiklused
Peeter Helme, “September”
Leo Luks
Mina – see on punk
Tony Blackplait, Cat Bloomfield, “Eesti punk 1976–1990”
Alvar Loog
Maailma lõpus on vabrik, kus kunagi kohtume kõik
Aleksei Gastev, “Töölislöögi poeesia”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar