LUULE
Ott Kangilaski
Õnnesoov sünnipäevaks
Andra Teede
*elu peabki olema…, *kukkusin purjus peaga…, *me ei käinud põhja…
Aare Pilv
*hommikune herilane…, *mai hakul…, Kolm ligimest
Dmitri Kuzmin
Ideelis-poliitilise enesemääratlemisdeklaratsiooni asemel, *Järgmisel päeval…, *Kaks poissi ja tüdruk…, *kogu juunikuu…
Vene keelest tõlkinud Aare Pilv
Viire Nigol
Langenbergi eleegiad
Katkendeid
Timo Maran
Raiesmik
Walter de la Mare
Ratsanik, Hõbedane, Kõik möödunu, Kuulatajad
Inglise keelest tõlkinud Urmas Tõnisson
PROOSA
Herodotos
Kroisos, Atys ja Adrastos
Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaarina Rein
Hermes Trismegistos
Poimandres
Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Neeme Näripä

Läänefjordide Auðuni lugu
Vanaislandi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Mart Kuldkepp
Lauri Pilter
Apaluusa
ARTIKLID
Neeme Näripä
Hermes Trismegistos ja “Corpus Hermeticum”
Mart Kuldkepp
Läänefjordide Auðuni lugu
Kontekstid ja konvergentsid
Mart Velsker
fs, François Serpent, Indrek Mesikepp ja teised
Aare Pilv
Tõnu Õnnepalu nihilistika
Jaak Tomberg
Realismi ja teadusliku fantastika nüüdisaegsest ühtevarisemisest
Linnar Priimägi
Valm nüüdiskultuuri heuristilise mudelina
Kadri Tüür
Ketramise semiootika
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
18. loeng: pagulasaastad IV: Kirjandusuurimine USA-s
AKEN
Tony Judt
Mis elab ja mis on surnud sotsiaaldemokraatias?
Inglise keelest tõlkinud Siim Vatalin
Marju Lauristin
Sotsiaaldemokraatia jätkusuutlikkusest
KUNSTILUGU
Tiina Abel
Saateks Olev Mikiveri piltidele
VAATENURK
Tiit Hennoste
Unduski Tuglase-entsüklopeedia
Friedebert Tuglas, “Valitud proosat”
Piret Põldver
Iseendast väljas
Robert Randma, “Sigaret”
Maia Tammjärv
Rahulik muutuja Mihkel Kaevats
Mihkel Kaevats, “Eile hommikul ja täna”
Kristjan Pruul
Paipoiss Baricco
Alessandro Baricco, “Novecento”, “See lugu”

 

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar