LUULE
Edna St. Vincent Millay
Itk
Inglise keelest tõlkinud T. H.
Jaan Ajalik
Püksid, *elegantsed asjad…, Tartu, september
P. I. Filimonov
Luulet
Vene keelest tõlkinud Katrin Väli
Andrus Kasemaa
*Kaks päeva…, *Tohutult pikk aeg…, *Kaugete jõgede sängides…, *Mõned me küla lesed…, *MILLEST teen kirstu…, Seagulls, *Tõde on see, et…
Lauri Sommer
*Las teised öelda…, *Väiksena olime…, Apnassaares, *Kukerpuu marjad…
Indrek Lõbus
xyy, lunastaja, ainus, mis meile, onu Arvu, isale
JUTUD
Mehis Heinsaar
Tagasitulek
Margus Tamm
Lapsepõlv Loksal, Vanaema surm, Rahutused Tallinnas, Teel Tartusse, Plink plonkil
Mart Kivastik
Esmaspäevast reedeni 11–02
ARTIKLID
Jürgen Beyer
Kas folkloristid uurivad rahva jutte?
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Triinu Pakk
Jack Goody
Rahvajutt ja kultuuriajalugu
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Kärri Toomeos-Orglaan
Seitsme maa ja mere tagant
Küsimusi imemuinasjuttude päritolust
Madis Arukask
Regilaulud, eepos ja rahvuseks kirjutamise žanriprobleemid
Taisto Raudalainen
Tantsides suulise ja kirjaliku vahel
Millenaristliku pärimuse teisenemisi 19.–20. sajandi Venemaal
Kristiina Ross
Missioon ja mäng eesti kirjakeele sünnis
Cornelius Hasselblatt
Kui(das) Eestis hakati lugema (?)
Liina Lukas
Kohapärimus baltisaksa ballaadis
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
22. loeng: stalinismist perestroikani I. Üldpilt
AKEN
Paul Krugman
Kas Euroopa on päästetav?
Inglise keelest tõlkinud T. P. ja M. V.
KUNSTILUGU
Elnara Taidre
Armastuse, mitte raha pärast – Tallinna XV Graafikatriennaal
VAATENURK
Tõnu Õnnepalu
Esivanemate üksikus
Lauri Sommer, “Kolm yksiklast”
Berk Vaher
Inimteel
Lauri Sommer, “Kolm yksiklast”
Valdur Mikita
M. Heinsaar, hämarolekus agulimetslane
Mehis Heinsaar, “Ebatavaline ja ähvardav loodus”
Urmas Vadi
Eesti sõjameeste vaimud tühjal väljal
Tiit Aleksejev, “Leegionärid”
Lauri Kitsnik
Kahe teraga leek
Andres Ehin, Fujitomi Yasuo, “Kuitund / Shiroi Hi / The if Hour”
Mariliin Vassenin
Nii on see alati olnud
Carolina Pihelgas, “Metsas algavad hääled”
Maarja Kaaristo
Inimene, loom, inimloom
Fanny de Sivers, “Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm”
Valle-Sten Maiste
Ilmutuslikust mässajast, kellest on nii paljudele rõõmu
Walter Benjamin, “Valik esseid”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar