LUULE
Edna St. Vincent Millay
Itk
Inglise keelest tõlkinud T. H.
Jaan Ajalik
Püksid, *elegantsed asjad…, Tartu, september
P. I. Filimonov
Luulet
Vene keelest tõlkinud Katrin Väli
Andrus Kasemaa
*Kaks päeva…, *Tohutult pikk aeg…, *Kaugete jõgede sängides…, *Mõned me küla lesed…, *MILLEST teen kirstu…, Seagulls, *Tõde on see, et…
Lauri Sommer
*Las teised öelda…, *Väiksena olime…, Apnassaares, *Kukerpuu marjad…
Indrek Lõbus
xyy, lunastaja, ainus, mis meile, onu Arvu, isale
JUTUD
Mehis Heinsaar
Tagasitulek
Margus Tamm
Lapsepõlv Loksal, Vanaema surm, Rahutused Tallinnas, Teel Tartusse, Plink plonkil
Mart Kivastik
Esmaspäevast reedeni 11–02
ARTIKLID
Jürgen Beyer
Kas folkloristid uurivad rahva jutte?
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Triinu Pakk
Jack Goody
Rahvajutt ja kultuuriajalugu
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Kärri Toomeos-Orglaan
Seitsme maa ja mere tagant
Küsimusi imemuinasjuttude päritolust
Madis Arukask
Regilaulud, eepos ja rahvuseks kirjutamise žanriprobleemid
Taisto Raudalainen
Tantsides suulise ja kirjaliku vahel
Millenaristliku pärimuse teisenemisi 19.–20. sajandi Venemaal
Kristiina Ross
Missioon ja mäng eesti kirjakeele sünnis
Cornelius Hasselblatt
Kui(das) Eestis hakati lugema (?)
Liina Lukas
Kohapärimus baltisaksa ballaadis
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
22. loeng: stalinismist perestroikani I. Üldpilt
AKEN
Paul Krugman
Kas Euroopa on päästetav?
Inglise keelest tõlkinud T. P. ja M. V.
KUNSTILUGU
Elnara Taidre
Armastuse, mitte raha pärast – Tallinna XV Graafikatriennaal
VAATENURK
Tõnu Õnnepalu
Esivanemate üksikus
Lauri Sommer, “Kolm yksiklast”
Berk Vaher
Inimteel
Lauri Sommer, “Kolm yksiklast”
Valdur Mikita
M. Heinsaar, hämarolekus agulimetslane
Mehis Heinsaar, “Ebatavaline ja ähvardav loodus”
Urmas Vadi
Eesti sõjameeste vaimud tühjal väljal
Tiit Aleksejev, “Leegionärid”
Lauri Kitsnik
Kahe teraga leek
Andres Ehin, Fujitomi Yasuo, “Kuitund / Shiroi Hi / The if Hour”
Mariliin Vassenin
Nii on see alati olnud
Carolina Pihelgas, “Metsas algavad hääled”
Maarja Kaaristo
Inimene, loom, inimloom
Fanny de Sivers, “Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm”
Valle-Sten Maiste
Ilmutuslikust mässajast, kellest on nii paljudele rõõmu
Walter Benjamin, “Valik esseid”

 

Samal teemal

Mehaaniliste automaatide hunnitu otstarbetus

Kord sügisel istusin ühe suure linna väikeses hiinakas ja kirjutasin. Neis kohtades on hea seda teha, kui minna sinna juba uste avamiseks, olgu see näiteks kell 18. Kohalike õhtusöögiajani on siis veel vähemalt poolteist tundi, nii et aknaaluse lauakese kinnihoidmist ei saa sulle keegi pahaks panna. Kuidas kirjutamine edenes, ma…
1-2/2026

Kas Ida loodus on olemas?

1
Looduse mõistet on raske defineerida. Tänapäevases pruugis on see sõna kasutusel peamiselt kolmes tähenduses, mis omavahel alati hästi kokku ei lähe. Esimene neist lähtub loodusteadustest: loodus on laiemas mõttes kogu materiaalne maailm (kaasa arvatud kivid, atmosfäär, kauged galaktikad), kitsamas mõttes aga elusloodus meie planeedil (taimed, loomad, seened, ainuraksed). Too viimane…
12/2025

Bergmanni poeetiline minimalism

Möödunud aasta detsembris esitles Janno Bergmann Pärnu Kunstnike Majas enda uut isiknäitust „Kurja lilled“.  Näitus on eksperimentaalne jätk autori fotoseeriale „Les Fleurs du Mal“ ning jälgib ühe kaduvusele määratud orgaanika post mortem teekonda põrmust uude ellu. Ekspositsioon on üles ehitatud lähtuvalt kahest mõttelisest ruumist, mis omavahel suhtlevad. Esimeses ruumis asub…
12/2025

Kriitiline kuumus, radikaalne külm

Energiavaesus on kliimatundlikkuse kriitiline, kuid tihti kahe silma vahele jääv dimensioon, millel on märkimisväärsed tagajärjed terviseprobleemide näol. Et sellega tõhusalt tegelda, on vaja vaadata kliimast ja tehnilistest näitajatest kaugemale ja näha selle taga varjuvat sügavalt juurdunud sotsiaalset ebavõrdsust.
Kaugel sellest, et olla mingi ootamatu või isoleeritud nähtus, esindab energiavaesus kliimatundlikkuse reaalset…
12/2025
Vikerkaar