LUULE
Edna St. Vincent Millay
Itk
Inglise keelest tõlkinud T. H.
Jaan Ajalik
Püksid, *elegantsed asjad…, Tartu, september
P. I. Filimonov
Luulet
Vene keelest tõlkinud Katrin Väli
Andrus Kasemaa
*Kaks päeva…, *Tohutult pikk aeg…, *Kaugete jõgede sängides…, *Mõned me küla lesed…, *MILLEST teen kirstu…, Seagulls, *Tõde on see, et…
Lauri Sommer
*Las teised öelda…, *Väiksena olime…, Apnassaares, *Kukerpuu marjad…
Indrek Lõbus
xyy, lunastaja, ainus, mis meile, onu Arvu, isale
JUTUD
Mehis Heinsaar
Tagasitulek
Margus Tamm
Lapsepõlv Loksal, Vanaema surm, Rahutused Tallinnas, Teel Tartusse, Plink plonkil
Mart Kivastik
Esmaspäevast reedeni 11–02
ARTIKLID
Jürgen Beyer
Kas folkloristid uurivad rahva jutte?
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Triinu Pakk
Jack Goody
Rahvajutt ja kultuuriajalugu
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Kärri Toomeos-Orglaan
Seitsme maa ja mere tagant
Küsimusi imemuinasjuttude päritolust
Madis Arukask
Regilaulud, eepos ja rahvuseks kirjutamise žanriprobleemid
Taisto Raudalainen
Tantsides suulise ja kirjaliku vahel
Millenaristliku pärimuse teisenemisi 19.–20. sajandi Venemaal
Kristiina Ross
Missioon ja mäng eesti kirjakeele sünnis
Cornelius Hasselblatt
Kui(das) Eestis hakati lugema (?)
Liina Lukas
Kohapärimus baltisaksa ballaadis
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
22. loeng: stalinismist perestroikani I. Üldpilt
AKEN
Paul Krugman
Kas Euroopa on päästetav?
Inglise keelest tõlkinud T. P. ja M. V.
KUNSTILUGU
Elnara Taidre
Armastuse, mitte raha pärast – Tallinna XV Graafikatriennaal
VAATENURK
Tõnu Õnnepalu
Esivanemate üksikus
Lauri Sommer, “Kolm yksiklast”
Berk Vaher
Inimteel
Lauri Sommer, “Kolm yksiklast”
Valdur Mikita
M. Heinsaar, hämarolekus agulimetslane
Mehis Heinsaar, “Ebatavaline ja ähvardav loodus”
Urmas Vadi
Eesti sõjameeste vaimud tühjal väljal
Tiit Aleksejev, “Leegionärid”
Lauri Kitsnik
Kahe teraga leek
Andres Ehin, Fujitomi Yasuo, “Kuitund / Shiroi Hi / The if Hour”
Mariliin Vassenin
Nii on see alati olnud
Carolina Pihelgas, “Metsas algavad hääled”
Maarja Kaaristo
Inimene, loom, inimloom
Fanny de Sivers, “Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm”
Valle-Sten Maiste
Ilmutuslikust mässajast, kellest on nii paljudele rõõmu
Walter Benjamin, “Valik esseid”

 

Samal teemal

AHT ja ATH – ühed hullud mõlemad?

„Mulle tundub, et kõige lihtsam on tulla mööda Tartu maanteed Kosele ja sealt Alavere risti kaudu Lehtmetsa ristile. Seal on juba ka viit muuseumi, kuhu on 15 km. Kohtumiseni Vargamäel!“ kirjutab abivalmis külastusjuht Kaire mulle ühel kirkal märtsipäeval. Enne seda olin läbi uurinud bussi-, rongi- ja trammimarsruudid, kuid ei midagi.…
6/2026

Eesti karikatuuri kartograaf

Karl August Hindrey on eesti karikatuuriloos erakordne tegelane. Ta on esimene kunstiharidusega karikaturist, esimene karikatuuriteoreetik, esimeste pikemate koomiksivormis piltjutustuste looja ning omas ajas mitmes mõttes uuendusliku huumorilehe Sädemed esimene tegevtoimetaja. Selle taustal on kummaline, et Hindrey pildilist loomingut pole seni põhjalikumalt käsitletud. „Karikaturist“ näib olevat vaid üks märksõna tema nime…
6/2026

Filosoofiapärandi tõlkimisest 40 aastat hiljem

1986. aasta sügisel lahvatas algul leheveergudel ning hiljem muudeski kanalites seninägematu vaidluspuhang filosoofia tõlkimise üle. Ka hilisemast ei meenu vaidlust filosoofia vallas, mis oleks tekitanud nii laiu ja ulatuslikke võnkeid. Käesoleva kirjutise eesmärk on viivuks selle vana, ehk juba unustatud vaidluse juurde tagasi pöörduda, et seda noorema põlve lugejatele tutvustada…
6/2026

Kommentaaride tõde ja õigus

Selle loo ajendiks on „Tõe ja õiguse“ esimese osa kommenteeritud väljaande ilmumine.[1] Aga see ei ole arvustus, vaid arutlus, esmalt kommentaaride üle üldse ja siis TÕ1 kommenteerimisel tehtud suure ja põhjaliku töö tunnustuseks. Lisaks veel mõningaid isiklikke mõtteid.
Eesti raamatumaailma kiigates läheb kommentaaride osas pilt kirjuks. Ühtpidi erinevad žanrid, teistpidi teaduslikud…
6/2026
Vikerkaar