LUULE
Peeter Jakobson
Sõprusele
fs
Taanilinna kunn
Jürgen Rooste
Rahvaloendaja
Kalle Käsper
Maine ja taevalik armastus
PROOSA
Peeter Sauter
Leia see endast üles
Andrus Kasemaa
Leskede kadunud maailm
ARTIKLID
Tõnu Õnnepalu
Tabamatu substants
Jaan Kaplinski
Ütles Masing
Marcus Tullius Cicero
Laelius sõprusest
Ladina keelest tõlkinud Kristjan Pruul
Kristjan Pruul
Cicero “De Amicitia” poliitilisest kontekstist ja rollist
Ralph Waldo Emerson
Sõprus
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Triinu Pakk
Ralph Waldo Emerson – ameeriklaseks kasvamine
Maurice Blanchot
Sõprus
Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar
Giorgio Agamben
Sõber
Itaalia keelest tõlkinud Maarja Kangro
Daniele Monticelli
Poliitika ja (kui) sõprus. Agambeni mis-tahes-singulaarsused ja nende tulev kogukond
Johanna Ross
Sõbranna – sõbralaadne toode. Kultuurilisi representatsioone meilt ja mujalt
Tõnis Kahu
Pop-kiindumus – üldine ja eriline
KUNSTILUGU
Eero Epner
Õudne ja õdus kohutav kodu
VAATENURK
Eik Hermann
Huvitav sõpruse maitse
Toomas Raudam, “Essee sõprusest”
Epp Ollino
Ma arvan, et just nii see oli
Peeter Helme, “Varastatud aja lõpus”
Alvar Loog
Ära jää jumalaga, puberteet!
Triin Tasuja, “Armastust on ja armastust pole”

 

Samal teemal

Sulgvel ja sumbes

Kaks varast „kohtumist“ Kadriorus
Vaevalt keegi veel elavate kirjas olijaist on seisnud vastamisi Peeter Suure hiidkujuga pärastisel Vabaduse väljakul, kadus ta ju sealt varsti pärast esimest priiust. See pind pidi hiljem veel oma jao Suure lsamaa „Võidu“ ja „Adolf-Hitler-Platzi“ nime kandma. Minu enda eredaim mälestus sellest paigast pärineb Eesti Vabariigi 20.…
4-5/2024

Lugusid Eesti idaservast

Kui Eestis tuleks kellelgi mõte teha mingi „Peaky Blindersi“ tüüpi seriaal, siis leiaks selle tegevus aset Ida-Virumaal. Eesti idaosas oli 1930. aastatel poola, saksa, soome, rootsi ja läti keelt kuulda sama palju kui eesti keelt, seal moodustati jõuke ja Narva või Kiviõli taolistes paikades kandis iga poisikegi tulirelvi.
Üheks põhjuseks, miks…
3/2026

Miks toit ei saa ilus olla?

Kui me peame toitu, mingit rooga või einet, heaks või halvaks, mida me sel juhul täpsemalt hindame? Loomulik vastus on, et me hindame toidu maitset, seda, kuidas ta söömise käigus meie keelenäsadele ilmneb. Toit, mis maitseb hästi, on hea toit. See vastus on aga äärmiselt lihtsustav.[1] Maitse on toidu puhul…
3/2026

Nobeli kõne

Lugupeetud daamid ja härrad!
Alguses soovisin ma Nobeli kirjandusauhinna puhul jagada teiega oma mõtteid lootusest, aga kuna minu lootuseanumad on täiesti lõplikult tühjenenud, siis kõnelen ma hoopis inglitest.
I
Ma kõnnin aina ringiratast, edasi ja tagasi, ja mõtisklen inglitest, ja ma kõnnin ka praegu, ärge uskuge oma silmi, sest võib ehk tundudagi, et…
3/2026
Vikerkaar