LUULE
Wislawa Szymborska
Vermeer
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Kaur Riismaa
Hommik
Karl Martin Sinijärv
Mittevalgusega riimudes, Ikka spordist mõteldes, Tabelimatslikult, Suure E aegu, Rahvustundeliselt, Haikulised riimid, Optimistlikult, Unevallast, Kureerivalt, Tõdemuslikult
Maarja Pärtna
*kaks korda kaks…, sees, *sügis on…, *öö asupaigaks…, *varsti on…
PROOSA
Mehis Heinsaar
Mees, kes ei teinud mitte midagi
Jan Kaus
Adaptatsioonid
Mart Kivastik
Vari
ARTIKLID
Madis Kolk
Ussisõnad Andrus Kivirähki dramaturgias
FORMALISMI KOLM MANIFESTI
Viktor Šklovski
Sõna elluäratamine
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
Ossip Brik
Nn vormimeetod
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
Juri Tõnjanov, Roman Jakobson
Kirjanduse ja keele uurimise probleemid
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
Märt Väljataga
Elav sõna ja süsteemne sõna
HÜPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
25. loeng: Stalinismist perestroikani IV: modernismi ümber (1)
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
25. loeng: Stalinismist perestroikani IV: modernismi ümber (2)
AKEN
Slavoj Žižek
Palgakodanluse mäss
Inglise keelest tõlkinud M.V.
KUNSTILUGU
Tõnis Saadoja
28 selget lauset
VAATENURK
Kairi Prints
Kivirähk, praevorst ja imetihane
Andrus Kivirähk, “Vombat”
Jan Kaus
Märkmeid Peeter Sauteri raamatust
Peeter Sauter, “Must Peeter”
Vilja Kiisler (Äripäev)
Õpetaja prügikasti kõrvalt
Olle Lauli, “Kodutus”
Meelis Oidsalu
Vihata eestlast – armastada inimest
Elo Viiding, “Kestmine”
VIKERGALLUP

Eesti kirjandus 2011

 

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar