LUULE
George Gordon Noël Byron
Pimedus
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Berk Vaher
*tihane lendab…, *stop children…
Jüri Kolk
*Товарищ, верь…, silm silma vastu, jõulud, *tihane koputab…
(:)kivisildnik
enne sõda maksti õpetajatele ja arstidele head palka, lasnamäejutlus stiilist, räägime kaitsevõimest, tõeämbri kolin
PROOSA
Tõnis Tootsen
Olev on imelik
W.G. Sebald
Väike väljasõit Ajacciosse, Campo Santo, Alpid meres, La cour de l ancienne ecole
Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel
ARTIKLID
Maire Jaanus
Katsetus Ene Mihkelsoni ja W.G. Sebaldi teemal
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Märt Väljataga
Yuri Slezkine
NSVL kui ühiskorter ehk kuidas sotsialistlik riik etnilist eristumist edendas II
Vene ja inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
KUNSTILUGU
Airi Triisberg
Peegel ja haamer – Kristina Normani “0,8 ruutmeetrit”
VAATENURK
Vilja Kiisler
Peeter + Tõnu = armastus. Külalised jumala kodus
Peeter Sauter, “Märkmeid vaeste kirjanike majast”; Tõnu Õnnepalu, “Mandala”
Tiit Pruuli
Tartu Poiss välismaal
Mart Kivastik, “Vietnami retsept”
Maarja Kangro
Vali feminiinne jouissance!
Maire Jaanus, “Kirg ja kirjandus”
Joonas
Hüpped biidi saatel
William Burroughs, “Alasti lõunasöök”
VIKERKAARE SISU 2012

Vikerkaar 2012

 

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar