“Aga peamiselt ei naudi me seksi sellepärast, et naiste jaoks on seks töö; naudingu pakkumine on asi, mida igalt naiselt oodatakse. […] Selles mõttes on isad, vennad, abikaasad, sutenöörid kõik riigi agendid, meie seksitöö ülevaatajad, kes jälgivad, et me pakuks seksuaalteenuseid vastavalt ettenähtud, sotsiaalselt sanktsioneeritud tootmisnormidele.” Nii kirjutab Silvia Federici Vikerkaare seksinumbrit avavas essees. Tavaliselt nähakse seksitööd – prostitutsiooni, pornograafiat ja muud taolist – kui hälvet normist, millegi üleva ja ilusa korrumpeerimist, nähtusena, mis seisab “tõelisest” seksuaalsusest sama kaugel kui Rakvere lihakombinaat meie vanavanemate taluelust.

Mida lähemalt uurida, seda hägusemaks see piir “tõelise” ja “kaubastatud” seksuaalsuse vahel muutub. Paavo Piik näitab oma essees pornograafiast ja igapäevaelu seksualiseerimisest, kuidas kujutised, mida veel mõnekümne aasta eest peeti sündsusetuteks, on nüüdseks meie tänavapildis, televiisoris ja arvutiekraanil igapäevased. Keskmine inimene puutub pornoga esimest korda kokku 10-11 aastaselt, mistõttu pole ka ime, et esimestes seksuaalkogemustes kajavad üha valjemini vastu pornost nähtud käitumismustrid. Pole vist vaja lisada, et soolisele võrdsusele, üldisele tervele minapildile ja realistlikele ootustele sellised eeskujud just kasuks ei tule.

Piret Karro analüüsib oma artiklis seksitöö reguleerimisest Euroopas, kuidas suhtutakse erinevates riikides prostitutsiooni. Kas tegemist on kriminaalse tegevuse, naiste ekspluateerimise või vaba valikuga, milles võib olla ka midagi emantsipeerivat? Kas ühiskonna jaoks on ohtlikum seksitöö stigmatiseerimine, mis riputab juba niigi ekspluateeritud naistele kaela veel ühe veskikivi, või seksuaalsuse kaubastamine, selle kogu täiega kapitalistlikku tooteringlusesse lülitamine? Kas sekspositiivne lähenemine prostitutsioonile on liiga naiivne või keelav lähenemine liiga ahistav?

Lisaks esitab Janek Kraavi ülevaate seksuaalsusega seotud kirjandusteoreetilistest tööriistadest: mis on erootiline, mis pornograafiline kirjandus, mis teeb kirjandusteose obstsöönseks ning mis on nende terminite kasutamisel kaalul? Keiu Virro külastab Berliini ja Tallinna seksiklubisid ning vaatleb kuidas neis, pealtnäha viimase vindini erootiliselt laetud asutustes üritatakse luua hoopis utoopilist võrdõiguslikku ja üksteiseaustamisel põhinevat maailma.

Kirjanduskriitikas valgustab Margus Ott günekoloogilise täpsusega läbi Maarja Kangro “Klaaslapse”, Meelis Oidsalu võtab ette Mihkel Muti “Eesti ümberlõikaja” ja Triin Toomesaar asetab Mart Sandri “Litsid” slutshaming’i konteksti. Üldkultuurilisematel teemadel astuvad üles Marju Lepajõe (Jaan Unduski “Eesti kirjanike ilmavaatest”) ja Terje Toomistu (Zygmunt Baumani ja Rein Raua “Iseduse praktikad”). Luulet Jüri Kolgilt, Maarja Kangrolt ja Hanneleele Kaldmaalt. Armin Kõomäe ja Mart Kuldkepi proosat.

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar