Kes oli Konstantin Päts: Päästekomitee liige, Eesti iseseisvuse üks autoritest, noore vabariigi esimene president, demokraatia lammutaja, autoritaarne juht? Kuidas mõista, miks aastakümneid demokraatliku otsustamist ja rahva omaalgatust rõhutanud poliitik muutus äkitselt kõva käe vajadust rõhutavaks, opositsioonilist mõtlemist maha suruvaks, eugeenikat toetavaks ja riiklikku kombeõpetust soosivaks autoritaarseks juhiks? Kas tema ilukõne rahvatervikust ja isamaalistest kohustustest oli vaid suitsukate valitseva eliidi omakasu põlistamiseks? Või oli Pätsu autoritaarse stiili taga siiski mingi järjepidevus, mõni kandev veendumus? Märtsikuu Vikerkaares on vaid üks pikk lugu, milles Hent Kalmo uurib, kes täpselt oli “Kadrioru aednik”.
Hent Kalmo lugu katab kogu Pätsu autoritaarse perioodi, kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni ning vaatleb ka Pätsu pärandit taasiseseisvunud Eestis. Miks arvas Päts, et Eesti rahvas on haige? Kuidas põhjendas ta 1934. aastal kaitseseisukorra välja kuulutamist? Miks pöördus Eesti kolmekümnendatel eugeenika, sundsteriliseerimise, ja muud laadi “elukasvatuse” poole? Kuidas reageeris Päts Nõukogude Liidu ultimaatumile 1939. aastal? Ning viimaks, miks mäletatakse nelja parlamendita aastat Eestis ikka nii mõneski ringkonnas kui asjalikku tõusuperioodi, kui vaikivat, ent siiski kuldset aega? Sellest kõigest räägib “Kadrioru aednik”.
Selline lugu ei sünni üleöö. Selleks kulub aega ja ressursse. Möödunud aastal tõime lugejateni Henri Kõivu pika loo tselluloositehase saagast, mis võitis Ene Mihkelsoni kultuuripreemia. Tänavu saate lugeda Hent Kalmo pikka uurimust Eesti esimese presidendi vastuolulisest isikust ja poliitikast. Ka järgmiseks aastaks on meil plaanid küpsmeas. Kui tellid Vikerkaare, siis toetad sellega autoreid ja toimetajaid ja julgustad edaspidigi suuremaid lugusid ette võtma.
Telli Vikerkaar endale!
Või kingi hoopis sõbrale!
