Kes oli Konstantin Päts: Päästekomitee liige, Eesti iseseisvuse üks autoritest, noore vabariigi esimene president, demokraatia lammutaja, autoritaarne juht? Kuidas mõista, miks aastakümneid demokraatliku otsustamist ja rahva omaalgatust rõhutanud poliitik muutus äkitselt kõva käe vajadust rõhutavaks, opositsioonilist mõtlemist maha suruvaks, eugeenikat toetavaks ja riiklikku kombeõpetust soosivaks autoritaarseks juhiks? Kas tema ilukõne rahvatervikust ja isamaalistest kohustustest oli vaid suitsukate valitseva eliidi omakasu põlistamiseks? Või oli Pätsu autoritaarse stiili taga siiski mingi järjepidevus, mõni kandev veendumus? Märtsikuu Vikerkaares on vaid üks pikk lugu, milles Hent Kalmo uurib, kes täpselt oli “Kadrioru aednik”.

Ave Taavet, 2021

Hent Kalmo lugu katab kogu Pätsu autoritaarse perioodi, kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni ning vaatleb ka Pätsu pärandit taasiseseisvunud Eestis. Miks arvas Päts, et Eesti rahvas on haige? Kuidas põhjendas ta 1934. aastal kaitseseisukorra välja kuulutamist? Miks pöördus Eesti kolmekümnendatel eugeenika, sundsteriliseerimise, ja muud laadi “elukasvatuse” poole? Kuidas reageeris Päts Nõukogude Liidu ultimaatumile 1939. aastal? Ning viimaks, miks mäletatakse nelja parlamendita aastat Eestis ikka nii mõneski ringkonnas kui asjalikku tõusuperioodi, kui vaikivat, ent siiski kuldset aega? Sellest kõigest räägib “Kadrioru aednik”.

Selline lugu ei sünni üleöö. Selleks kulub aega ja ressursse. Möödunud aastal tõime lugejateni Henri Kõivu pika loo tselluloositehase saagast, mis võitis Ene Mihkelsoni kultuuripreemia. Tänavu saate lugeda Hent Kalmo pikka uurimust Eesti esimese presidendi vastuolulisest isikust ja poliitikast. Ka järgmiseks aastaks on meil plaanid küpsmeas. Kui tellid Vikerkaare, siis toetad sellega autoreid ja toimetajaid ja julgustad edaspidigi suuremaid lugusid ette võtma.

Telli Vikerkaar endale!
Või kingi hoopis sõbrale!

Samal teemal

Roheline kommunism ja loomne kapitalism

Kui üldse, siis enamasti tuntakse taimi nende õite järgi, lehtede ja tõusmete järgi teatakse vähe. Muide, kimalased oskavad taimi ära tunda juba enne õitsemist. Kuid nii nagu putukailgi pole alati olulisim mitte valmik, vaid vähem tuntud vastne, nii ka taimedel on rohelised lehed füsioloogiliselt olulisemad kui õied. Taimede mõistmisel ongi…

Neoliberalismi kinnistumine Eestis

Sissejuhatus
Eelmisel suvel osalesin arvamusfestivali paneeldiskussioonil, mille teemaks oli vasakpoolse mõtte sotsiaalne kontekst Eestis. Küsiti, miks on Eesti ühiskonnas – nagu enamikus postsotsialistlikes Ida-Euroopa riikides – nii vähe toetust vasakpoolseks peetavatele ideedele. Viimastel riigikogu valimistel 2023. aastal sai ainus selgelt vasakpoolne partei, sotsiaaldemokraadid, kõigest 9,3% häältest. Ettevõtetele ei kehti reinvesteeritud tulu…

Elavad masinad

Mõni aasta tagasi avaldasin siinsamas Vikerkaares (2021, nr 10/11) oma essee „Tardunud utoopiad paradiisilinnas“. Juttu oli seal ka kriitik Paul Morley kirjutatud raamatust „Words and Music: A History of Pop in the Shape of a City“ (2003), kus populaarset muusikat kujutatakse ette kui virtuaalset, füüsiliste piirideta linna, milles liiguvad risoomselt…

Demokraatia varanduslikud alused

Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu,
misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü?
Eks ise toetanud siis te türannide võimu ja valdust –
pakkudes teenima end. Orjuses ohkate nüüd.
Soloni kirjeldus Ateena oligarhiast[1]
Poliitikateooria on demokraatiat ajalooliselt vaadeldes seisnud dilemma ees. Ühest küljest on demokraatia ainus riigikord, mille kaudu olevat võimalik saavutada…
Vikerkaar