Kunst ja tööstus, nähtamatus ja näitus
„Aga mida teie arvate tööstusest? Mis koht on sellel ühiskonnas? Kas tööstuseta saaks olla praegust maailma?“ Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe küsimused näisid peaaegu provokatiivsed, kui arutasime VKG ettepanekut Eesti põlevkivitööstuse 100. aastapäeva puhul noorte kunstnikega koostööd teha. Peaaegu provokatiivne või vähemalt ootamatu näis ka ettepanek ise. Vastata ei olnudki…
Banaalne lugu
Iivo istus juuksuritoolis (kõrvad välja, igalt poolt pisut lühemaks) ja silmitses vastasseinas asuvat pragu. See isepäine, lae äärest algav ning siksakitades allapoole kulgev joon oli täpselt samasugune olnud juba Iivo lapsepõlvest saati. Ei pahtel, krohvimine ega uued värvikihid suutnud seda olematuks muuta, parimal juhul vaid ivakeseks ajaks peita. On asju,…
Skandinaavia – või Põhjamaade – ajaloo esimene väljaanne
Mart Kuldkepp. Skandinaavia lühim ajalugu. Inglise k-st tlk Ivika Arumäe. Tallinn: Eesti Raamat, 2025. 246 lk. 27.99 €.
Põhjamaade ajaloo viljaka uurija Mart Kuldkepi 2025. aastal ilmunud ingliskeelne õpik[1] anti kohe välja ka eestikeelses tõlkes. Kindlasti on mõnda taolist, ajaloohuvilisele üldsusele suunatud raamatut juba kaua olnud vaja. Veidi üllatavalt on selliste…
Põhjamaade ajaloo viljaka uurija Mart Kuldkepi 2025. aastal ilmunud ingliskeelne õpik[1] anti kohe välja ka eestikeelses tõlkes. Kindlasti on mõnda taolist, ajaloohuvilisele üldsusele suunatud raamatut juba kaua olnud vaja. Veidi üllatavalt on selliste…
Aliisi seelik
Aliis Aalmann. Kes aias. Tallinn: Hunt, 2025. 214 lk. 27.99 €.
Mäletan hästi hilisõhtut, kui juhtusin enne uinumist lugema Loomingust ühte juttu. Pikutasin ja muudkui keerasin lehti ja ühel hetkel avastasin, et ei suuda kuidagi lugemist pooleli jätta. Loo pealkiri oli „Mina ei käinud siis veel koolis“ (Looming, 2023, nr 6).…
Mäletan hästi hilisõhtut, kui juhtusin enne uinumist lugema Loomingust ühte juttu. Pikutasin ja muudkui keerasin lehti ja ühel hetkel avastasin, et ei suuda kuidagi lugemist pooleli jätta. Loo pealkiri oli „Mina ei käinud siis veel koolis“ (Looming, 2023, nr 6).…
Asjad, mida müüa ei saa
Mudlum. Nööpidest ja muust häbiväärsest. Tallinn: Strata, 2025. 200 lk. 24.99 €.
„Alguses oli seebipulk“ (lk 143). Sellise häbitult piiblikõlalise lausega algab jutt „Fekalistika“ Mudlumi uues raamatus, järjekorras kümnendas, millega autor astub söaka sammu transgressiivse kirjanduse suunas. Nagu jutukogu pealkiri lubab, kistakse siin päevavalgele elu piinlikum külg. Muidugi naaseb Mudlum ikka…
„Alguses oli seebipulk“ (lk 143). Sellise häbitult piiblikõlalise lausega algab jutt „Fekalistika“ Mudlumi uues raamatus, järjekorras kümnendas, millega autor astub söaka sammu transgressiivse kirjanduse suunas. Nagu jutukogu pealkiri lubab, kistakse siin päevavalgele elu piinlikum külg. Muidugi naaseb Mudlum ikka…
Verum–factum ja vorstivabrik
I. Verum–factum printsiibi klassikaline formulatsioon pärineb Giambattista Vicolt (1710): verum et factum convertuntur – tõene (verum) on see, mis on tehtud (factum); need kaks on äravahetatavad ehk ekvivalentsed. Vico arvates olevat seda taibanud juba vanad itaallased.
Mõte on selles, et päriselt, tõeliselt arusaadav-teadasaadav saab olla ainult see, mis on ise tehtud.…
Mõte on selles, et päriselt, tõeliselt arusaadav-teadasaadav saab olla ainult see, mis on ise tehtud.…
Poeesia ja protest
Aliis Aalmann. Pääsulinn. Tallinn: Kultuurileht, 2025. (Loomingu Raamatukogu; 2025/29). 64 lk. 7.00 €.
Tutvustuses Loomingu Raamatukogu kodulehel võetakse Aliis Aalmanni kolmas luulekogu „Pääsulinn“ kokku nii: „Olulisteks märksõnadeks on siin mure keskkonna ja Eesti tuleviku pärast, vastuhakk allaandmisele, protest leppimise suhtes, vastukaaluks linnale kui kapitalismikantsile astuvad mängu mets, põld, maa, küla.“ Teose…
Tutvustuses Loomingu Raamatukogu kodulehel võetakse Aliis Aalmanni kolmas luulekogu „Pääsulinn“ kokku nii: „Olulisteks märksõnadeks on siin mure keskkonna ja Eesti tuleviku pärast, vastuhakk allaandmisele, protest leppimise suhtes, vastukaaluks linnale kui kapitalismikantsile astuvad mängu mets, põld, maa, küla.“ Teose…
Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades
1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas
Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
Kust lapsed tulevad?
Tulin poodi viina ostma. Iga kord, kui ostan alkot, on kuidagi imelik olla, sest kardan, et keegi näeb. Varem, kui ma veel jõin, mul kunagi sellist hirmu polnud. Keegi ei näinud, ja kui nägigi, oli see mu identiteedi osa – olla metsik, olla rebel. Teatud vanuses see ongi rebel. Aga…
Masinate kultuurist
Andmepangad on homse entsüklopeedia. Nad ületavad iga oma kasutaja võimed. Nad on postmodernse inimese „loodus“. – Jean-François Lyotard (1984)
Killukesi tulevikust
William Gibsonile omistatakse mõte, et tulevik on juba kohal, kuid ebaühtlaselt jaotunud. Kunstnik Steph Maj Swanson leidis killukese ühest võimalikust tulevikust 2022. aasta aprillis. Ühe siiani teadmata teksti põhjal pilte genereeriva…
Killukesi tulevikust
William Gibsonile omistatakse mõte, et tulevik on juba kohal, kuid ebaühtlaselt jaotunud. Kunstnik Steph Maj Swanson leidis killukese ühest võimalikust tulevikust 2022. aasta aprillis. Ühe siiani teadmata teksti põhjal pilte genereeriva…
Vabrikulapsed masinate varjus
Masinad on tööstusmaastiku kujutlustes kesksel kohal: nad vuhisevad ja kõrisevad, rebivad ja vedivad, ihuvad töölistele hammast ja kustutavad oma kättemaksuhimu. Eesti varases tööliskirjanduses on vaenulikel masinatel oma hääl, isegi hambad ja küüned. Seevastu vabrikulapsed liiguvad neis kujutlustes kummituslikult: tasakesi vabrikuväravas, trepil või treipingi taga nukrutsedes. Või realiseeruvad nad hoopis mälestustes.…
Kangelased ja ärapanijad
Andrus Kasemaa. Minu kangelased. Tallinn: Varrak, 2025. 294 lk. 26.99 €.
Mõne aja eest pidin käigu pealt mõtestama, mida tähendab minu jaoks eestlaseks olemine. Mis on minu Eesti? Drooniga jäädvustatud „Terevisiooni“ või „Telehommiku“ avakaadrid härmas metsast lamemaal? Ilus? Loodus. #visitestonia.
Mulle on Eesti peamiselt keel, mitte rabad, mis on kaunid küll, kuid…
Mõne aja eest pidin käigu pealt mõtestama, mida tähendab minu jaoks eestlaseks olemine. Mis on minu Eesti? Drooniga jäädvustatud „Terevisiooni“ või „Telehommiku“ avakaadrid härmas metsast lamemaal? Ilus? Loodus. #visitestonia.
Mulle on Eesti peamiselt keel, mitte rabad, mis on kaunid küll, kuid…
Sitt ajude asemel
Pettumusel on kaks kuju. Esimene võimaldab sul säilitada fantaasiat soovitud asjast, mis on lihtsalt libisenud käest või ehk sinu vastu pöördunud. Teine paljastab, et asja, millesse sa uskusid, polnud algusest peale päriselt olemas. Kui on valida kahe pettumuse vahel tehnoloogiatuleviku osas, siis kalduvad kosmoseajastu jonnakad lapsed ja nende pettunud millenniaalidest…
Teine blackout
Taskulambid köögis, taskulambid kempsus. Lampidega juhtmed tilpnevad, akud tagant ära võetud. Segavad, kriibivad silma. Tuletavad ennast meelde, tuletavad meelde mööda läinud blackout’i.
„Ära pane ära. Paned ära – lülitavad välja.“
Tilbendavad juhtmed, kõikjale pandud taskulambid jäävadki rippuma ja seisma nagu memento mori, järgmise blackout’ini.
Nüüd juba, mil suur voolukatkestus on seljataga, ent samas…
„Ära pane ära. Paned ära – lülitavad välja.“
Tilbendavad juhtmed, kõikjale pandud taskulambid jäävadki rippuma ja seisma nagu memento mori, järgmise blackout’ini.
Nüüd juba, mil suur voolukatkestus on seljataga, ent samas…
Kuningas Luddi lahingud, laulud ja lahkumine
Kui ludiidid 1811. aastal Arnoldis sukavabrikut ründasid, oli tööstusrevolutsioon juba täies hoos. Sukakudumismasin, milletaolisi löödi rünnakus puruks 63 tükki, oli leiutatud 16. sajandi lõpul. 18. sajandi keskel oli leiutatud ketrusmasin; sama sajandi vältel tehti järgemööda täiustusi kangastelgedele, kuni need sajandi lõpul suudeti tööle panna vee ja siis juba auru jõul.…
Mehaaniliste automaatide hunnitu otstarbetus
Kord sügisel istusin ühe suure linna väikeses hiinakas ja kirjutasin. Neis kohtades on hea seda teha, kui minna sinna juba uste avamiseks, olgu see näiteks kell 18. Kohalike õhtusöögiajani on siis veel vähemalt poolteist tundi, nii et aknaaluse lauakese kinnihoidmist ei saa sulle keegi pahaks panna. Kuidas kirjutamine edenes, ma…
