Taskuvikerkaarel on külas Andreas Kalkun, kellega räägime Baltisaksa kväärkirjandusest, eriti Eric Stenbockist ja Elisar von Kupfferist – kahest mehest, kelle elud olid vähemasti sama värvikad, kui nende loodud kirjandus. Kes leiutas uue religiooni, kes pendeldas Eesti mõisahärra ja Londoni dändi elude vahel, kes pidas isiklikku loomaaeda, kes sponsoreeris noori ja andekaid mehi. Mida sajanditagune kväärkirjandus tänapäevale annab, sellest saates räägimegi.

Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.

Samal teemal

Verum–factum ja vorstivabrik

I. Verum–factum printsiibi klassikaline formulatsioon pärineb Giambattista Vicolt (1710): verum et factum convertuntur – tõene (verum) on see, mis on tehtud (factum); need kaks on äravahetatavad ehk ekvivalentsed. Vico arvates olevat seda taibanud juba vanad itaallased.
Mõte on selles, et päriselt, tõeliselt arusaadav-teadasaadav saab olla ainult see, mis on ise tehtud.…
1-2/2026

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026
Vikerkaar